Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. RIIGIABI................................................................................................................................ 3 1.1 Rakendamine.....................................................................................................................3 1.2 Menetlus............................................................................................................................4 1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register......................................................... 4 1.4 Üldine grupierandi määrus...........................................................................................
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumisel ja tööandja maksab töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu. Keeld kehtib olenemata kas tegemist on katseajaga või täistööajaga. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust piirangu eest ei antud, ei ole ka konkurentsi keeld pärast töölepingu lõpetamist enam kehtiv. Enne vaidluse tekkimist tulek tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid läbi lugeda. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Vähem teatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjelda...
Optsioon antakse üldjuhul tehinguga. a) õigustatud isiku poolt iseseisvalt realiseeritavad õiguskaitsevahendid; Optsiooni võib nimetada ka tingimuslikuks tehinguks. b) õiguskaitseorganite abiga realiseeritavad õiguskaitsevahendid Õiguskaitsevahendid on liigitatavad ka õigusharude kaupa. Võib eristada * Konsens ja dissens. Dissens on see, mis sisaldab täiendavaid tingimusi ja kokkulepped ei kattu veel. Konsensi puhul kattuvad lepingu võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõiguslikke. sõlmimisele suunatud vastastikused tahted sisu poolest, dissensi puhul aga mitte
Õiguste kaitse teostub: a) kohtuväliselt (nt võlausaldaja poolne omaabi, taganemine, ülesütlemine, oma kohustuse täitmisest keeldumine, võlgniku poolt nõude vabatahtlik täitmine); b) kohtulikult (nt läbi õigusliku asjaolu tunnustamise või nõude rahuldamise ja selle sundtäitmise). Õiguskaitsevahendid võib liigitada: a) õigustatud isiku poolt iseseisvalt (nt ühepoolse tahteavaldusega) realiseeritavad õiguskaitsevahendid (kõik kujundus- ja vastuõigused) ; b) Kohtu või vahekohtu abil realiseeritavad õiguskaitsevahendid (kõik nõudeõigused, nt kahju hüvitamise nõue, organi otsuse kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine kohtu poolt) Õiguskaitsevahendid on liigitatavad ka õigusharude kaupa. Tsiviilõiguse üksikute õigusharude normid määravad kindlaks vastava õigusharuga seotud võimalikud õiguskaitsevahendid
kindlad õigused ja kohustused nii müüjatele kui ka ostjatele. Müüja on kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja Viini konventsiooniga. Ostja on kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja Viini konventsiooni nõuetega. Lisaks ostja ja müüja kohustustele, kauba säilitamise ja tarnimise ning hinna tasumise sätetele on Viini konventsioonis ära toodud ka õiguskaitsevahendid kui üks lepingupooltest peaks lepingut rikkuma. Käsitlengi siinkohal lähemalt õiguskaitsevahendeid juhul kui lepingut rikub müüja. Ostja õigused: 1.Ta võib nõuda, et müüja täidaks oma kohustusi: a: juhul kui kaup ei vasta lepingule b: juhul kui tarnetingimused ja/või tähtajad ei vasta lepingule 2. Ta võib teatada lepingu lõpetamisest. 3. Võib nõuda kahjude hüvitamist. Juhul kui kaup ei vasta lepingule on ostjal õigus nõuda selle mittevastavuse
Õige Tallinna Majanduskool võlasuhe (VÕS §2,3), kas on tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega (VÕS §100) ja kas valitud õiguskaitsevahend on seaduses ette nähtud. Seejärel tuleb kontrollida, kas ei ole vastutusest vabastavaid asjaolusid nagu vabandatavus (VÕS §103), süü puudumine (VÕS §104) või kokkuleppelist vastutusest vabastamist (VÕS §106). Kui isik vastutab kohustuste rikkumise eest, kuuluvad kohaldamisele õiguskaitsevahendid vastavalt VÕS §108-118. Kui isik ei vastuta kohustuste rikkumise eest, siis tuleb kontrollida, kas ei saa VÕS §105 alusel siiski mingit õiguskaitsevahendit kasutada. Sobiva õiguskaitsevahendi leidmisel tuleb kontrollida selle õiguskaitsevahendi kohaldamise tingimusi kas lepingust, kui selles osas olid kokkulepped või seadusest. 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga
- mõnede lepinguliikide juures (nt raviteenuse osutamise leping, VÕS § 770 lg 1) - kõrvalkohustuse rikkumisel (nt käsirahaga tagatud kohustuse täitmata jätmisel) B. Eelnevast kokkuleppest Millal ja miks küsime vastutuse kohta?: Miks? eelduseks õiguskaitsevahendi kasutamisele Millal on vastutus eelduseks õkv kohaldamisele? Seaduses ettenähtud juhtudel Nt VÕS § 115 lg 1 – kahju hüvitamise nõue Lepingus ettenähtud juhtudel Aga: VÕS § 105: õiguskaitsevahendid, mille kohaldamise eelduseks ei ole “vastutus” – st õkv, mille kohaldamise eelduseks ei ole vabandatavus Mis liiki vastutus? Vabandatavusel põhinev e garantiivastutus: kohustatud pool garanteerib täitmise, sõltumata takistustest, mis lubaduste täitmisel võivad ette tulla. Süüline vastutus Sõltumata vabadatavusest (§ 218 lg 1) jne Õiguskaitsevahendid §101 lg1: - Mõiste – vahend negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks - Ajutiselt kasutatav
(§ 115) 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine ning millal on õiguskaitsevahendite kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega? Kui isiku õigusi rikutakse on tal võimalus oma õigusi kaitsta.Õiguste kaitsmisel võib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada järgmisi õiguskaitsevahendeid: *hinna alandamine *viivis *kohustuste täitmisest keeldumine *kahju hüvitamine *täitmise nõudmine *lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine *või muud lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendid (nt nn häbipost) Pretensioon tuleb esitada õigust rikkunud isikule mõistliku aja jooksul peale kohustuse rikkumise teada saamist (samas on ette nähtud erisused). Selleks, et nõudeavaldus (pretensioon/reklamatsioon) oleks kehtiv ja sellest tulenevaid nõudeid tuleks täita, peab nõudeavaldus sisaldama : *kohustuste rikkumise kirjeldust *õigukaitsevahendite loetelu Õigustatud isik võib kasutada ühte kui ka mitut õiguskaitsevahendit koos, selleks, et saavutada soovitud tulemus
7. Korrakaitse Haldusõiguse üldosa võib jaotada ka kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline suhtlemine: isiku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid käsitlevad valdkonnad: avaliku teenistuse õigus, munitsipaalõigus, keskkonnaõigus, sotsiaalõigus, majandushaldusõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, maksuõigus jne. Kõikides eriosa reguleerivates seadustes on ühiseid haldusõiguslikke mõisteid, põhimõtteid ja probleeme, mida eriseadustes ei korrata, vaid need läbivad põhimõisted ja mõtted
avastamist §220, millest kehtestab omakorda erandi §221 lg1. Teatamiskohustus 3-2-1- 50-06 p19 ◦ pooled võivad kokku leppida müüja vastutuse piiramises võrreldes seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga, sel juhul tuleb kontrollida: ▪ kas kokkulepe välistaks müüja vastutuse? ▪ Kui jah, siis kas kokkulepe kehtib (§106 lg2, §42, §221 lg2, §237 lg1) 3. Ostja õiguskaitsevahendid • Lepingu täitmisest keeldumise õigus §111 • Lepingu täitmise nõue §222- võib nõuda asja parandamist või asendamist uue samalaadsega ◦ Asja asendamise nõude eeldused: ▪ ostja valikuõigus tavalise ja tarbijalemüügi puhul ▪ asendamise kulud ebamõistlikud ◦ Asja parandamise nõude eeldused: ▪ müüja õigus asendada ▪ parandamise kulud ebamõistlikud ◦ Parandamiskulude hüvitamine §222 lg5
kohustuste täitmisest keeldumine b) kohtu või vahekohtu abil realiseeritavad : kõik nõudeõigused, nt kahju hüvitamise nõue, juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine; õigusliku asjaolu tunnustamine või nõude rahuldamine ja selle sundtäitmisel täitemenetlus) Õiguskaitsevahendeid võib liigitada ka õigusharude kaupa (nt võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid.) Õiguste kaitsmine jõuga ei ole üldjuhul lubatud! Õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine. Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on: Täitmisnõue (VÕS § 108) Kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115). Lepingust taganemine või ülesütlemine (VÕS § 116). Asjaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt AÕS § 44, 45, 80, 89) Perekonnaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PKS § 9, 36, 65, 68, 69, 72, 73);
Lepingu-ja ühinguõiguse ülesandes koduseks lahendamiseks 2018 sügis. 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Ma...
meelelahutustööstus eesotsas heliplaadi- ja kinostuudiotega. 3.2 TRIPS lepingu eellugu Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organistasiooni ning selle eellaste poolt on juba üle sajandi tehtud jõupingutusi, töötamaks välja reegleid, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste piisava kaitse rahvusvahelisel tasandil. Vastu on võetud terve hulk konventsioone, mis reguleerivad erinevate intellektuaalomandi valdkondade kaitset. Tabelis 2 on näidatud peamised õiguskaitsevahendid, nende objekt, kohaldamise valdkonnad ning nendega seotud rahvusvahelised kokkulepped (olukord enne TRIPS-i): 15 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe T a b e l 2 : Intellektuaalomandi õigused: õiguskaitsevahendid, nende objekt, kohaldamise valdkonnad ning nendega seotud WIPO ja muud rahvusvahelised kokkulepped.
Seaduses sätestatud vorminõude rikkumise tagajärg on tehingu tühisus, va kui seadusest või vormist ei tulene teisiti. 9.7 Mis tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel? 9.8 Mis on eelleping? § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 9.9 Missugused on kohustuse täitmise põhimõtted? X 9.10 Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral? Kohustuse rikkumise mõiste Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda;
erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane VÕS § 101 toob õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kohustuse puhul kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Võlausaldaja võib: 1) nõuda kohustuse täitmist 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust või öelda leping üles 5) alandada hinda 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nimetatud loetelu ei ole täielik, sest õiguskaitsevahendeid võib sisalduda ka lepingutes ja muudes seadustes.
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
rikkumise. Õiguste kaitse • Kui isiku õigusi rikutakse on tal võimalus oma õigusi kaitsta. • Õiguste kaitsmisel võib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada järgmisi õiguskaitsevahendeid (ÕKV): • hinna alandamine • viivis • kohustuste täitmisest keeldumine • kahju hüvitamine • täitmise nõudmine • lepingust taganemine või lepingust ülesütlemine • Või muud lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendid (nt nn häbipost) Õiguste kaitse • Pretensioon/nõudeavaldus tuleb esitada kohustust rikkunud isikule mõistlikku aja jooksul peale kohustuse rikkumise teada saamist (samas on ette nähtud erisused). • Selleks, et nõudeavaldus (pretensioon/reklamatsioon) oleks kehtiv ja sellest tulenevaid nõudeid tuleks täita, peab nõudeavaldus sisaldama: • kohustuse rikkumise kirjeldust; • õiguskaitsevahendite loetelu. Õiguste kaitse
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
kohustuse täita uues tegevus-, elu- või asukohas tingimusel, et ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko. Kui kohustuse täitmiseks on määratud mitu alternatiivset kohta, on täitmise koha valiku õigus võlgnikul, kui seadusest või võlasuhte olemusest ei tulene, et see õigus on võlausaldajal või kolmandal isikul. 2. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 kohaselt õiguskaitsevahendid, mida saab lepingu kahjustatud pool kasutada lepingut rikkunud poole suhtes. Ülesütlemist reguleeritakse VÕS-i §-des 195 ja 196. Lepingu ülesütlemise kõrval on seaduses lepingu lõppemise alusena reguleeritud ka lepingust taganemine (VÕS § 116). Põhimõtteliselt on tegemist kahe küllaltki sarnase lepingu lõpetamisele suunatud õigusega, mille erinevus seisneb eelkõige nende kasutamise tagajärgedes. Nii lepingust taganemisel kui ka lepingu
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76). 41.Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral? Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 42
Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Taganemine ja ülesütlemine - peaaegu õiguskaitsevahendid. süsnüümid. ketsvuslepingut öeldakse üles, ja tavalisest lepingust taganetakse kestvusleping - nt tähtajatu üürileping. kestvusleping on müügi või tööleping, täitmise tähtaeg on märgitud. Ülesütlemise ja taganemise korral teeb üks lepingu poole avalduse/teadaande, et soovib taganeda. kui toimunud on lepingu oluline rikkumine ja üks pool on selle tulemusel taganenud, ja peale seda saab järgneda ainult kahju hüvitamine. taganemisest ei saa enam tagasi põrgata lepingu
1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu...
12 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 1 viitab otsesõnu põhiseaduse nimetatud sättele. Selleks, et meeste ja naiste võrdse kohtlemise nõue oleks sätestatud täpselt oli vaja seadust, mis näeks ette õiguskaitsevahendid, et tagada võrdsed õigused kõigile õiguse subjektidele. Käesoleva töö autor leiab, et õigustloova akti eesmärk väljendub ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi suhete stabiliseerimises. Kõikidel inimestel on õigus oma isiklikke võimeid ja teadmisi arendada, olenemata isiku soost. Kui varasemalt peeti naiste madalamat rolli ühiskonnas väljakujunenuks ja täiesti tavaliseks nähtuseks ning seda ei käsitletud
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ...
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused. 3. Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. Kohustuse täitmise nõudmine – kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist. Kohustuse täitmisest keeldumine – võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui
puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne. ● Haldusõiguse üldosa - haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, asutustevaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jne; üksikisiku ja halduse vaheline suhtlemine: kodaniku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. 9) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguse suhe ● (subj. av. õ. teooria sisuks on see, et igaühel meist on õigus millelegi, ennekõike põhiseadused ja -kohustused. Sealhulgas õigus elule, mõtte- ja sõnavabadus jne. Kui soovime subjektiivset õigust kaitsta, peame teada saama, kas selline subjektiivne õigus ikka kehtib. Kui kehtib, saab subjektiivset õigust kaitsta ka kohtu teel)
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
- tüüpilised ja ebatüüpilised - olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne - kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud. 2. Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad VÕSi struktuur 1. Üldosa Kõigi võlasuhete jaoks õiguslikku tähendust omavad küsimused: - kohustuste tekkimine, täitmine, lõppemine - kohustuse rikkumine, õiguskaitsevahendid - võlakohustuse ülekandmine jms 2. Eriosa - lepingud - lepinguvälised võlasuhted MÕISTED: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 1) Mida reguleerib võlaõigus? Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted. 2) Mille poolest võlaõigus erineb asjaõigusest? Võlaõigus reguleerib võlasuhteid, asjaõigus omandiõiguse erinevaid aspekte.
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele k...
Tööandja teeb graafiku , aga võin ka ise sõna anda 8.Kas töötajal on mingid õigused seoses puhkuse aja määramisega? Tööanda arvestab töötaja soove 9. Kas puhkuse eest võib ka raha nõuda ja mitte puhata? Ei või 10.Kuidas hüvitatakse kasutamata puhkust? Rahaliselt ainult töölepingu lõppemisel Töötaja vastutuse piirangud 1.Millal vastutab töötaja töölepingu rikkumise eest? Kui töötaja on süüdi 2.Millised on õiguskaitsevahendid, mida kasutatakse, kui töötaja on kohustusi rikkunud? Trahvid või tasa arvestamine või töötasu alandamine 3. Millal võib tööandja alandada töötasu? Mil määral? Kui töötaja on kohustusi rikkunud . Mõistlikul määral 4. Mil määral vastutab töötaja töölepingu tahtlikul rikkumisel? Mõistlikul määral 5. Mida sisaldab varalise vastutuse kokkulepe? (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale
Komisjoni propageerib inimõiguste kaitset ja täidab kvaasi-juriidilise ülesandeid: o Menetleb individuaalseid kaebusi o Käsitleb riikidevahelisi kaebusi. Kaebuste esitamine · Kõik kaebused peavad esimesena käima komisjonist ja neid võib kohtusse edasi saata kas komisjon või asjassepuutuv riik. · Kaebuse vastuvõtmisel on eeltingimused o kaebuse esitamisel peavad olema ära kasutatud siseriiklikud õiguskaitsevahendid o kaebus on esitatud on 6 kuu jooksul pärast lõplikku siseriikliku otsuse tegemist, suhtuvad liberaalselt siseriiklike meetmete ammendumise nõudesse. Lõuna Ameerikas on siseriiklikud meetmed väga aeglased ja ebaefektiivsed. Eriti veel siis kui tegemist on massilise rikkumisega. Üksikisikule jääb komisjon kõrgemaks tasandiks, kui komisjon just edasi ei taha minna.
avaldust seaduses sätestatud aja jooksul(mõistlik aeg) Kui isiku õigusi rikutakse on tal võimalus oma õigusi kaitsta. Õiguste kaitsmisel võib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada võlausaldaja järgmisi õiguskaitsevahendeid (ÕKV): hinna alandamine viivis kohustuste täitmisest keeldumine kahju hüvitamine täitmise nõudmine lepingust taganemine või lepingust ülesütlemine Või muud lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendid (nt nn häbipost) Õigustatud isik võib kasutada nii ühte kui ka mitut õiguskaitsevahendit koos, selleks et saavutada soovitud eesmärk. ÕKV-de valikul tuleb lähtuda otstarbekusest ja eesmärgipärasusest ning ÕKV-de kohaldamine ei tohi tekitada õigustatud isikule põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi. Nõudeavaldus tuleb esitada kohustust rikkunud isikule mõistlikku aja jooksul peale kohustuse rikkumise teada saamist (samas on ette nähtud erisused).
(VÕS § 259), tasuta kasutamise leping (VÕS § 389)); Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate kohustuste (tööleping, üür jne) või korduvate kohustuste täitmisele(nt materjali korduv või seadmeet ositi tarne); Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused (materjali pidev tarne jms suhted). 3. Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. Kohustuse täitmise nõudmine – kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist. Seda ei nõuta, kui: kohustuste täitmine on võimatu, on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas, võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil, kohustuste täitmine seisneb
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ...
eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (3) Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. 19. Mida tähendab kohustuse rikkumine? Loetlege õiguskaitsevahendid kohutuse rikkumise korral. Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip? Mida tähendab rikkumise vabandatavus? Süüprintsiip ja süüvormid. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist;
tõendab põhilepingu sõlmimise fakti; 2) on makseviiviks toimub rahasumma üleandmine, selles osas on avansi iseloomu omav; 3) täitmise tagamine kui lepingu täitmatajätmise eest on vastutav käsiraha andnud pool, siis jääbki käsiraha teisele poolele. Kui aga teine pool, kes käsiraha sai jätab tema süül lepingu täitmata on ta kohustatud tagastama käsiraha kahekordses suuruses 19. Mida tähendab kohustuse rikkumine? Loetlege õiguskaitsevahendid kohutuse rikkumise korral. Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip? Mida tähendab rikkumise vabandatavus? Süüprintsiip ja süüvormid. VASTUTUS KOHUSTISTE RIKKUMISE EEST Rikkumisena vaadeldakse seaduses kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist. Kui võlgnik on jätnud täitmata oma kohustise või täitnud seda mittekohaselt, peab järgnema seadusega ette nähtud vastutus. Samas
Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas riisiko ülemineku ajal tellijale, isegi kui lepingutingimustele mittevastavus ilmneb alles pärast seda (§ 642). Tarbijatöövõtu korral eeldatakse kuue kuu jooksul töö tellijale üleandmisest ilmnenud puuduste puhul, et need on tekkinud juba enne töö üleandmist, välja arvatud juhul, kui selline eeldus oleks vastuolus töö või puuduse olemusega. Tellija õiguskaitsevahendid töö lepingutingimustele mittevastavuse korral Tellija saab kasutada kõiki VÕS §-s 100 nimetatud õiguskaitsevahendeid järgmiste erisustega: • täitmise, st töö parandamise või uue töö tegemise nõue (§ 646).See nõue on tellijal juhul, sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Muu kui
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, si...
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 52. Nimeta kohustuste rikkumise viisid ja õiguskaitsevahendid? Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks , kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil ja õige kvaliteediga. Muu mittekohase täitmise all tuleb mõelda näiteks osalist täitmist ja ebakvaliteetset täitmist. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmise nõue; oma
(2) Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (1) Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. (2) Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida Mida tähendab kohustuse rikkumine? Loetlege õiguskaitsevahendid kohutuse rikkumise korral. Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip? Mida tähendab rikkumise vabandatavus? Süüprintsiip ja süüvormid. 42. Mittekohane täitmine ,rikkumine Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumiseks nimetatakse vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist
kolmanda isiku makstavaid töölähetuse kulude hüvitisi ega päevaraha ei maksustata. Töötaja vastutus Üldpõhimõtted Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus on sätestatud VÕS §-s 127. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Töötaja vastutus: VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendid TLS-is sätestatud erisustega ( TLS § 72, 74-76) Kahju tekitamine 3-ndale isikule • Üldpõhimõtte kohaselt tööandja vastutab oma töötaja poolt tekitatud kahju eest (TsÜS § 132; VÕS § 1054), kuid see ei välista nõuet töötaja vastu. • Kahju hüvitamise nõudes töötaja vastu-hüvitise ulatuses lähtutakse TLS § 74 alustest. • Tahtlikult tekitatud kahju eest töötaja vastutus ei ole välistatud ega piiratud. • Töötaja vastutuse piirang TLS § 76 lg 3
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. aske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. 23. Üksikud õiguskaitsevahendid Kohustuse täitmise nõudmine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka
IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest semin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
