KAEBAJA Olen elanud vaesuses terve elu. Matit, kelle juures me elanud oleme, mäletan juba sellest ajast, kui ma oma elu meenutada oskan eputavana, vastikuna ja ennekõike kadestamisväärselt rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma juhtumisi kahe inimese vestlust, kus osalesid minuvan...
Halduskohus oli märkinud, et isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede riigi julgeoleku tagamiseks, millest tulenevalt on õigustatud ka kaebaja õiguste piiramine. Isik kaebas halduskohtu otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtuse ning ringkonnakohus rahuldas isiku kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et PPA on kaalutlusotsuse tegemisel andnud põhjendamatult suure kaalu kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele ning jätnud piisava tähelepanuta kaebaja Eestis elamise kestust, kaebaja vanust ja sidemeid Eestiga puudutavad asjaolud. Kaebaja on Eestis sündinud ning elanud kogu elu siin, seega omab ähvardav väljasaatmine tugevat riivet kaebaja eraelule. PPA pole otsuses näidanud, et kaebajal oleksid üldse mingid sidemed kodakondsusjärgse riigiga. Arvestades samal ajal seda, et kaebaja on Eestis elanud üle 50 aasta, on tema sidemed Eestiga ilmselt tugevad. 3 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/ (07.04.2014). 4
KAEBUS Kellele: Kaitsepolitsei aadressiga PÄRNU MNT 139, TALLINN Kellelt: kaebaja esindaja [...] aadressiga [...] Kebaja: sm. Tsäbovõitra Vastustaja: kodanik Tofelmann Kaebuse sisu Seltsimees Tsäbovõitra ehk kaebaja arvab, et kodanik Tofelmann rikkub teiste kodanikke õigused ning propogandeerib ebateadust. Kaebaja Tsäbovõitra sõnadelt kodanik Tofelmann väidab, et ta saab leida musta augu ja saavutades usaldust kodanikest sundib neid kasutada mustad augud elektri asemel. Koos sellega, kaebaja Tsäbovõitra kinnitab, et kodanik Tofelmann kavatseb keelata naistepäeva. Olukorra põhjendus Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann sundis teda ning teisi kodanikke loobuda elektrist ja kasutada mustad augud eneergiaallikana. Põhjus, miks nii palju kodanikke
Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) MTA küsitud dokumentatsiooni hulk viitas sisuliselt maksukontrollile. MTA ei ole andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, millega rikkus ärakuulamis- põhimõtet; 2) MTA-le esitatud dokumentidega on äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. MTA ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid OÜ-ga Mark Oil, AS-ga Jetoil, ORLEN Eesti OÜ-ga, AS-ga N- Terminal Hulgi. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei esitanud andmeid, selgitusi ega dokumente tehingute kohta Starline Team, Kaukeste või Eastside Rivers OÜ-dega. Kaebaja ei ole nende äriühingutega tehinguid teinud, vaid on raha neile üle kandnud faktooringu alusel, mille kohaselt on kütuse müüja (OÜ Tarkoil,Oil Pluss Grupp OÜ) loovutanud oma nõuded kaebaja vastu faktoorile 3) MTA tegi ennatlikke järeldusi. Alles maksumenetluses on võimalik tuvastada maksude
tulemusele, on teade revisjoni või kontrolli lõpetamise kohta maksukohustlasele sama siduv kui maksuotsus. 2.2 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht Tartu Ringkonnakohus jättis 06.10.2015 otsusega OÜ KR Priit apellatsioonikaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 5 1. kaebaja oleks pidanud vaidlustama menetluse lõpetamise teate. Olgugi, et see oli pealkirjastatud teatena, ei sisaldanud õiguslikku alust ega vaidlustamisviidet, on tegemist tuvastatava haldusaktiga. Vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise teade oli vormipuudusega, ei võinud need puudused praeguses asjas esitatud tõendite järgi viia teistsugusele tulemusele ega mõjutada asja otsustamist. Maksuhalduri seisukohast
Uurida asja sisu, lähenemist ja tulemust. 2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. 2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Kaebaja ei ole rahul MTA antud korraldusega, kus nõutakse temalt sunniraha 5000 kr ja ta soovib, et see tühistataks. Kaebaja ei saanud seoses haigestumisega õigeaegselt (kaebetähtajaks) kaebust ära esitada, millega seoses jätis Tallinna Halduskohus ennistamise taotluse rahuldamata. Kui haige peab isik olema (k.a sümptomid), et tal ei ole mitte mingit
11.2010 Bauhof Group AS-i tasuma intressivõlga kümne päeva jooksul summas 1 142 104 krooni, mistõttu Bauhof Group AS esitas halduskohtule kaebuse 7.09.2010 maksuotsuse tühistamiseks ja intressinõude 9.10.2010 tühistamiseks. Need kaebused liitis Tallinna Halduskohus ühte menetlusse. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.03.2013 kaebuse osaliselt, tühistades maksuotsuse ja intressinõude, kuid jättes rahuldamata nõude maksuhaldurile ettekirjutuse tegemiseks. Kohus nõustus kaebaja väitega, et maksuotsus on vastuolus õiguskindluse ja reformatio in peius põhimõttega. Kohtu arvates ei piirdunud maksuhaldur üksnes kolmandate isikute kaasnemisega, vaid muutis uues maksuotsuses ka maksu määrade metoodikat, mis põhjustas maksusumma ja intressi olulise suurenemise. Halduskohus jättis rahuldamata nõude maksuhalduri kohustamiseks tagastada tasutud maksusummad, sest kaebaja ettemaksukontole kantud maksusummade tagastamiseks ei olnud kaebaja maksuhaldurile taotlust esitanud
mis kahjustavad selle sättega kaitstud vabaduse olemust. Seega on Kohus sunnitud järeldama, et mitte ühtegi kaebajaist ei toodud "viivitamata" pädeva õigusvõimuga ametiisiku ette ega vabastatud "viivitamata" pärast vahistamist. Kaheldamatu asjaolu, et kaebajate vahistamise ja kinnipidamise põhjuseks oli õiguspärane eesmärk kaitsta ühiskonda tervikuna terrorismi eest, ei ole iseenesest piisav tagamaks vastavust artikli 5 lõike 3 nõuetele. Seega on kõigi nelja kaebaja puhul rikutud artikli 5 lõiget 3. ... KOHUS leiab kaheteistkümne poolthäälega seitsme vastu, et kõigi nelja kaebaja puhul on rikutud artikli 5 lõiget 3 ... 8 Art 5(3) - Kalashnikov v Russia (2002) KALASHNIKOV v. RUSSIA (15/10/2002) Valeriy Yermilovich Kalashnikov, a Russian national, was born in 1955 and lives in Moscow. In February 1995, when he was president of the Northeast Commercial Bank (...), Mr Kalashnikov
kaebuse menetlemine nendest kaebustest kaebajate poolt loobumise tõttu. EIK lõpetas 07.07.2009 otsusega kohtuasja Glük- mann vs. Eesti (kaebus 45659/08) menetlemise, sest Eesti kohus oli mõistnud kaebajale menetluse ebamõistlikku pikkust arvesse võttes lühema vangistuse ja EIK-sse pöördumise põhjus langes ära. 21.10.2008 otsusega lõpetas EIK kohtuasja Kärberg vs. Eesti (kaebus 23154/07) menetlemise. Kaebaja loobus kaebusest põhjusel, et Eesti kohus oli lõpetanud tema kriminaalasja menetlemise selle ebamõistlikult pikaks venimise tõttu otstarbekuse põhimõttele toetudes. 678 JURIDICA IX/2012 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Maris Kuurberg
isiku nõusolekul või avaliku ülesande täitmiseks haldusorganite poolt. Esimene näide tuleb EIK praktikast. Juhtum pärineb 2003. aastast, mil Politseiakadeemia töötaja võttis haiguslehe seoses raseduse katkemise ohuga. Ta paigutati 14 päevaks haiglasse. Tööandja palus haiglalt täiendavat informatsiooni haiglas viibimise põhjuste kohta ning haigla väljastas sellekohase informatsiooni. Saadud teavet levitati kaebaja töökohas ning seetõttu toimus töötajal stressi tõttu raseduse katkemine. Esiti ei olnud kaebaja algatatud kahju hüvitamise menetlus haigla ja akadeemia vastu edukas, sest Ülemkohtu arvates oli haigla õigustatud meditsiinilist informatsiooni väljastama. Kaebaja avaldus EIK-ile oli konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. EIK leidis, et arsti poolt isiku tervise kohta teabe avaldamine eeldab isiku nõusolekut. Seetõttu puudus kaebaja eraelu riiveks õiguslik
Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on märgatav näiteks Skeniga. Sken ei ole küll Tootsiga täpselt samasugune, kuid kõik inimesed on siin maailmas erinevad. Järgmine inimene võiks olla Kiir. Tema oli kaebaja, tagasihoidlik, kuid heatahtlik ning sõbralik. Tal olid nööpsaapad, ta oli alati korrektselt riides ning tal oli kõhn keha. Samuti kui hakata mõtlema, leiame osaliselt vastavaid inimesi, kelle iseloomud kattuvad osaliselt Kiire iseloomuga. See inimene võiks olla minuarust Dianne, kuna minuarvates on tema samuti selline kaebaja tüüpi, tahab et kõik teeksid asju võrdselt, kuid tegelikult ei taha ta sellega kellelegi halba teha.
kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Seetõttu ei pea halduskohus kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi […] Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (HKMS § 7 lg 3). Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 küll eristab mõisteid "õigus" ja "huvi", kuid õiguspraktikas võivad nad olla omavahel seotud. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista
Tegelaste iseloomustus Joosep Toots · Välimus: heledad juuksed, nina paremale poole viltu, rõugearmiline nägu ja tugev keha; · Iseloom: rahutu, vallatu, sõbralik, nutikas, kaval ja vempe täis võrukael; · Päritolu: vaesest perest, Ülesoo talust. Heinrich Georg Aadniel Kiir · Välimus: punakad juuksed, tedretähnid, nööpsaapad, korrektselt riides ja kõhn keha; · Iseloom: kaebaja, tagasihoidlik, heatahtlik, sõbralik; · Päritolu: rätsepa perest, mitu venda, elas maal ja oli haritud. Teele · Välimus: ilus, punapõseline, valkjajuukseline, ümara näoga, kenasti riides; · Iseloom: sõbralik, südamlik, hell, viisakas, tagasihoidlik ja tugeva loomuga; · Päritolu: rikkast perest, elas Raja talus. Jaan Imelik · Välimus: heledad juuksed, naerusuine, pikk ja kõhnema kehaga;
kulud tasuda osamaksetena. Erimenetlused: · Kohtulahendi täitmine HKMS § 246 lg 1 Üldreegel: kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohtulahendi viivitamatu täitmine: kohtuotsus kuulub täitmisele enne selle jõustumist. Rahatrahvi määramine · Esialgne õiguskaitse EÕK kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks võimalik. Esialgse õiguskaitse taotlemine · Taotluse esitaja · Taotluse esitamise aeg · Taotlusele esitatavad nõuded · Taotluse lubatavus · Taotluse põhjendatus · Esialgse õiguskaitse ajaline kehtivus EÕK kehtib kuni põhivaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. · Esialgne õiguskaitse
Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu
Ühendkuningriik, leides ühehäälselt, et kaebaja vend oli Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni all briti vägede poolt Iraagis kinnivõtmise ja kinnipidamise ajal; ent 13 häälega 4 vastu, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele) ei ole siiski rikutud. Artiklite 2 (õigus elule) ja 3 (piinamise keeld) alusel esitatud kaebused tunnistas EIK vastuvõetamatuks. Kaebus puudutas kaebaja venna kinnivõtmist UK vägede poolt 23.04.2003 ja tema kinnipidamist Bucca laagris Iraagis, mis oli Briti vägede kontrolli all. Kaebaja väitis, et Briti väed olid lubanud ta venna välja anda tema enda vastu. UK eitas kaebaja venna pantvangiks võtmist, kuid möönis, et kaebaja vend võeti kinni kui sõjavang, kuni tema staatuse määratlemiseni Genfi (III) konventsiooni (sõjavangide kohtlemine) alusel. Tema vägivallatunnustega surnukeha leiti
uhkemaid asju, kui teised kihelkonna poisid. ,,Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat"(2.pt.lk.12) Kiir oli aga väga uhke ja uhkustaja tüüpi poiss ,, ,,Näita'nd, Kiir, näita!" Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati"(2.pt.lk.13) Kuna kiir oli suur kaebaja ja pidevalt kaebas Tootsi vembud köstrile, siis tegi Toots ka palju vempe Kiirele. ,,Ühel hommikul, kui ärkasid poisid, kes öösel koolimajas olid maganud, nende hulgas ka punajuukseline Kiir, leidis viimane, et tema uhked nööpsaapad öösel märksa olid muutunud: saabastel ei olnud mitte ühtegi nööpi küljes."(9.pt.lk43) Kiirele sünnib raamatus ka üks vend, kellele ta vanemad kohe üldse nime ei
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimis...
Euroopa Kohus on liidu kõrgeim õigusorgan, mille otsused on siduvad nii liikmesriikidele,ettevõtetele kui üksikisikutele. Liikmesriikide valitsused nimetavad igast liikmesriigist ühe kohtuniku 6 aastaks. Kohtunikke abistavad 9 kohtujuristi.Euroopa kohus tegeleb laias laastuses kaesuguste küsimustega. 1. Need millega tema poole pöörduvad liidu seadusandluses selguse saamiseks liikmesriikide kohtud. 2. Liidu institutsioonide poolt Euroopa Kohtute ette toodud kaebused enamjaolt on kaebaja üks või teine komisjon ning kostjaks üks või mitu liikmesriiki. Euroopa Kohus võib otsustada ,kas liikmesriigid järgivad liidu seadusandlust ning trahvida riike,kus seda eiratakse. Euroopa Kohtust teenindab kokku 1000 ametnikku.
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m
vs POOLA" ja ,,FEDCHENKO vs VENEMAA" [b4d] tagama igale isikule, kes väidab põhjendatult, et tema konventsioonis sätestatut õigusi ja vabadusi on rikutud, võimaluse saada tõhusat õiguskaitset riigivõimude, ees, kes pakuvad asjakohasel juhul piisavat heastust ja tegema seda vajaduse korral uute riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutusele võtmise teel, mis võivad olla nii konkreetset valdkonda käsitlevad või üldised. ,,CIOLAN vs RUMEENIA" (kaebuse nr. 24378/04) kaebaja isiklik ruum oli vahemikus 1,73 m 2 2,37 m2 (siia on arvutatud ka mööbli alla jääv pind, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi) asjas oli EIK konventsiooni artikkel 3 rikkumine. Tallinna Vangla suhtes on seisukoha võtnud EIK 19. detsembril 2013.a. ühehäälselt otsustanud kohtuasjas: ,,TUNIS vs EESTI" (kaebuse nr. 429/12) tuvastades Euroopa inimõigusti ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 3 (alandav kohtlemine) rikkumise.
Ületatud on kuue kuuline tähtaeg, mille jooksul peab avaldust esitama. Kuue kuulise esitamise tähtaja eesmärgiks on tagada asja arutamise mõistliku aja jooksul, et ei veniks liiga kauaks, peagi mida kauem oodatakse ja rohkem aega läheb seda raskem on pärast asjaolud kontrollida. Kuus kuud on piisav aeg mille jooksul saavad isikud koostada avalduse, koguda fakte ja mõelda kas on üldse vaja esitada. Kuuekuulist perioodi arvetatakse kuupäevast, millal kaebaja või tema esindaja said teada riigisisesest lõplikust otsusest. ''Mordaavia Rokkarite esindaja on saanud konstitutsioonilise kohtu kirjliku otsuse kätte 20. juunil 2007 ja pöörduvad EIK- sse 15. jaanuar.2008. Antud juhul kaebajatel ei ole piisavat põhjendust miks peaks EIK nende avalduse menetlusse võtma pärast kuue kuulist tähtaega, kuna muidu see seab teiste lepinguosaliste riikide jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte võrdsesse kohtlemisse seoses kuue kuulise tähtajaga
Tähtaeg: Nõue tuleb esitada 3 aa jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada haldusakti või toimingu tagajärgedest, kuid mitte hiljem kui 10 aa pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. 28. Millised on RK halduskolleegiumi olulisemad seisukohad kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja rakenduspraktika kujundamisel? Helen Hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada 3 aa jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast 10 aa möödumist kahju või tagajärje tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Murdesõnaraamat Esitab ühe keele kõigi või osa murrete või ühe murde sõnavara. (,,Eesti murrete sõnaraamat" Tallinn, 1994, ,,Väike murdesõnastik" Tallinn, I 1982, II 1989.)( M.Erelt 1997:569). Slängisõnaraamat Esitab ühe keele slängi sõnavara. Nt K.Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamat" T 2003. Sõnastikus sisalduvad grammatilised viited on ennekõike vihjelised ja abistavat laadi. Eesmärk on jäädvustada slängi selleselt, nagu elavas keeles kasutatakse. Nt: Kitukas - kaebaja Flaier väike reklaamleht kutsega mingile üritustele(Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat). Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara sisaldavad võõrsõnade, nimede, fraseologismide, neologismide, arhaismide sõnastikud. Võõrsõnaraamat esitab ühe keele või allkeele võõrsõnu (Nt., Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme. Nt ,,Väike uudissõnastik" 2. tr Tallinn, 1989 Fraseoloogiasõnaraamat
iseenesest maksuotsuse tegemist ega muuda maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust (Haldusasi nr 3- 09-1248). Maksu määramise ega maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole Põhiseaduse § 22 lg 3 eesmärgiks. Maksumenetluses ei ole maksukohustuslasel vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus. Jättes olulise teabe maksumenetluses esitamata, on kaebaja kaasaaitamiskohustust rikkunud. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on samuti rõhutanud, et õigus vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi. Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele. Kriminaalmenetluse ning maksumenetluse üksteisest välistamine on
puudutavad konventsiooni ja tema lisaprotokollidega kehtestatud õiguste rikkumisi. EIK ei ole konventsiooniga ühinenud riikide kohtute apellatsioonikohus ja ei või tühistada ega muuta nende otsuseid. Isikud võivad kaevata EIK-i vaid riigivõimude (seadusandja, administratsioon, kohtud jne.) poolt sooritatud toimingute või tehtud otsuste üle. EIK ei või menetleda kaebusi eraisikute, valitsusväliste organisatsioonide, asutuste ja eraettevõtete peale. Enne EIK-i pöördumist peab kaebaja olema ära kasutanud kõik siseriiklikud võimalused oma kaebuse lahendamiseks. See tähendab, et kaebust peab olema menetletud kõige kõrgemas võimalikus. EIK-i kaebamiseks on aega kuus kuud peale kõige kõrgema siseriikliku kohtu või muu võimu otsuse langetamist. Kui EIK leiab, et konventsiooni rikkumine on toimunud, võib ta mõista õiglasehüvituse, so rahalise kompensatsiooni teatavate kahjude eest. EIK võib ka kohustada asjaomast riiki kandma kohtukulusid
utilis, e kasulik corporalis, e kehaline criminalis, e kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik fungibilis, e asendatav mobilis, e liikuv naturalis, e looduslik, loomulik poenalis, e karistuslik, karistus- Nimisõnad m actor, oris m. hageja, kaebaja creditor, oris m. võlausaldaja debitor, oris m. võlgnik emptor, oris m. ostja error, oris m. eksimine, eksitus, viga; süütegu honor, oris m. au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) venditor, oris m. müüja mos, moris m. komme, tava, harjumus pater, tris m. isa praetor, oris m
Asjakohaste põhjenduste olemasolu või nende puudumise üle saab järelikult otsustada mitte üksnes haldusaktile lisatud põhjenduse põhjal, pigem tuleb arvestada toimunud haldusmenetluse kõigi üksikasjadega. Haldusorgan on põhimõtteliselt võimeline diskretsiooniõiguse teostamise aluseks olnud kaalutlused tagantjärele kohtuprotsessi ajal esitama. Mõned põhjenduses tehtud diskretsioonivead võivad aga kahel juhul osutuda mitteolulisteks: esiteks siis, kui tehtud viga ei mõjuta kaebaja õiguste sfääri; teiseks aga siis, kui puudub põhjuslik seos diskretsioonivea ning lõppotsuse vahel. Kui põhjenduses on toodud mitmeid otsuse tegemiseni viinud asjaolusid ning osad neist osutuvad vääraks, siis ei vii see kohe haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseni, pigem sõltub tehtav otsus vigade kaalukusest ning nende mõjust lõppotsuse tegemisele. Kokkuvõte Haldusakti kehtivusel ja siduvusel on oluline õigussuhteid stabiliseeriv funktsioon.
Adolf Hitler Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 9.c 2009/2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................lk 3 2. Päritolu ja lapsepõlv..............................lk 4 3. Noorpõlv................................................lk 5-6 4. I maailmasõda........................................lk 7-8 5. Isiklikku.................................................lk 9 6. Seosed Eestiga........................................lk 9 7. Kokkuvõte..............................................lk 9 2 Sissejuhatus Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi val...
on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Kohus ei saa võtta asju arutamiseks omal algatusel. Konventsioonis tehakse vahet kahte liiki kaebustel: individuaalkaebustel, mida võib esitada iga üksikisik, isikute grupp, ettevõte või MTÜ, kelle õigusi on rikutud; ning riikidevahelistel kaebustel, mida võib esitada üks riik teise vastu. Kaebusi saab esitada vaid ühe või mitme riigi vastu, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning on kaebaja arvates oma konventsioonijärgseid kohustusi rikkunud. Riigid, kelle suhtes otsus on tehtud peavad seda täitma. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee jälgib otsuste täitmist, eelkõige kohtu poolt määratud hüvitise maksmist kaebajale. Kaebused, mis esitatakse näiteks kolmandate riikide või üksikisikute vastu, tunnistatakse vastuvõetamatuks. Üksikisik võib kaebuse esitada ise, advokaadi abi ei ole menetluse algstaadiumis vajalik. Advokaadi abi on vaja
Kogu kapital kaob ära ning ettevõte kaotab lootuse kriisist välja ronida. Seega oleks kasulik infot varjata ja mingit riskantset operatsiooni elli viia, et taastada ettevõtet. Kui operatsioon ei õnnestu, pearaamatupidaja on ainus süüdlane. 2.Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks? Suurtes ettevõtetes on mitmetasandiline juhtkond ning tagasisidet kesktaseme juhtide tegevusele annab just anonüümne pealekaebamine. Tasub suhtuda kriitiliselt, sest kaebaja võib liialdada või valetada. Kaebuse põhjal teostatakse uurimist, ei tohi veel midagi otsustada. 3.Misasi on ombudsman? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman - töösuhete konsultant; omab suurt kogemust; suudab kohe aktiivselt abistada; oskab kaebaja nime mitte avalikustada, st tal on suurem anonüümsem (telefoni teel võib juhuslikult oma nime öelda. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid
7 aastaks, täidab ka ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioone. Ombudsman ehk õigusvahemees – huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja -isikutega, jälgib valitsemise põhiseadusega kooskõlas olemist Prokuratuur – juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esitab riikliku süüdistuse Kokkuleppemenetlus – kohus kinnitab karistuse Eesti õiguskantsler on alates 2008. aastast Indrek Teder. Kostja - kaevatu Hageja – kaebaja Enamusvalitsus – valitsusel on parlamendi enamuse toetus (51< toetajat) Vähemusvalitsus – valitsusel on parlamendi vähemuse toetus (>51 toetajat), kusjuures peab arvestama, et valitsus võidakse maha hääletada Riigieelarve vastuvõtmiseks on vaja parlamendi enamuse toetust, riigieelarvet on aga vähemusvalitsusega raske vastu võtta, kuivõrd suurem osa parlamendist ei toeta valitsust. Koalitsioon – Reformierakond ja SDE Opositsioon – Keskerakond ja IRL
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17. sajand eKr ning Moosese „Kümme käsku” 14-12. sajand eKr. Rooma õigus on Va...
Kaebuse esitajal enesel võib olla raskusi kaebuse liigi määratlemisega. 6 Riigikohtu halduskolleegium oma 26.mai 2000.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-21--00 (RT III 2000, 15, 159) on rõhutanud halduskohtu aktiivset rolli ja uurimispõhimõtte kohaldatavust ka juba asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis. Seega ei pea kaebaja oma kohtule esitatud kaebuses ja selles väljendatud taotluses kasutama ilmtingimata HKMS §-s 6 kasutatud sõnastust, kuna tulenevalt uurimisprintsiibibist on halduskohtul kohustus välja selgitada, millist taotlust kaebaja tegelikult soovis. Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et uurimisprintsiibist tulenevalt on halduskohtul isiku subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslikuks kaitseks kohustus abistada kaebajat
kuid KrMS § 385 p 10 kohaselt lubatakse erandlikult määruskaebe korras vaidlustada § 2031 alusel lõpetamist. NB! 3-1-1-47-09: kui otstarbekusega lõpetab prokurör – analoogia korras kannatanu kaebeõigus kõnealuses menetluses. „kitupunnikaasus“ 3-1-1-10-12: leebusetaotleja saab uurimiskaebe menetluses (mitte SKM-s) sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, millega lõpetati menetlus „konkurendi“ suhtes ja jäeti kaebaja suhtes leebus kohaldamata. Uurimiskaebe menetluse kasuks otsustati siin konkurentsialases kuriteos ei saa rääkida sellest, et teine pool – see, kelle suhtes ei kohaldatud leebust – oleks käsitatav kannatanuna. Kaebetee: prokuratuur, kes teatas alustamata jätmisest; riigiprokuratuur – advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Kas PS ei nõua mitte esimest kaebust MK-sse? Advokaat siin, sest see kaebus ringkonnakohtusse eeldab juristiharidust. De lege ferenda
milleks on korratuse või kuriteo ärahoidmine. Ühiskondlik turvalisus on alusena üldisem ning ei sisalda eeldusena konkreetset kuritegu ega kriminaaluurimist. EIÕK on sisustanud ühiskondlikku turvalisust mh kaasuses Üner vs. Madalmaad, kus kaevaja esitas kaebuse EIÕK-sse, kuna ta leidis, et tal on Hollandiga tugev side ning tema väljasaatmine rikub tema õigust pereelule ning privaatsusele. EIÕK leidis, et sõltumata tiheda perekondliku sideme olemasolule on kaebaja alalise elamisloa tühistamine ja väljasaatmine kooskõlast artikliga 8 (2) ühiskondliku turvalisuse huvides. Kaasustes Kaya vs. Saksamaa ja Onur vs. UK on EIÕK leidnud, et elamisloa alusel maal viibivate isikute, kes on raskete kuritegude eest korduvalt karistatud, väljasaatmine on rahvusliku turvalisusse huvides põhjendatud. Riigi majandusliku heaolu huvides EIÕK praktikas on kaasuseid, kus proportsionaalsustesti käigus leiab kohus, et
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja
Ka sooviksin ma, et ma kunagi ei oleks lihunud ja näinud häid päevi, sest mida parem on inimesel olla, seda raskem on tal heast loobuda.'' Toob välja inimese harjumise mugavustega, mida ei tohiks kunagi teha, sest elu on ettearvamatu jada sündmusi. `'Mu süda ütleb, et sa ükskord veel ripud müüril, pea alaspidi, oma jultumuse pärast.'' Inimese pidev jultumus võib viia tema hukani. `'Jälle ülistas rahvas suuresti kuninga tarkust ja kaebaja läks norus päi minema.'' Juhtub tänapäevalgi, kus enamuse ideaal ning arvamus jääb peale ning teiste arvamused tehakse maatasa. VII Raamat: Minea `'Topi oma suu kinni, sa neetud naine, sest mõteldes, mida kõike sa oled pannud mind tegema, läheb süda mul täis ja parema meelega viskaksin sind jõkke, kus vesi sind vististi puhtaks peseks, nagu näid soovivat.'' Armastuse ja iha tõttu tehtud teod on tihtipeale mõtlemata tehtud.
Kaebetähtaeg üldreegel 30 päeva. Tühistamiskaebuse puhul 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest, kohustamiskaebuse puhul 30 päeva haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest keeldumise teatavakstegemisest (kui seadus ei sätesta teisiti). Tähtaja ennistamise toimub mõjuval põhjusel: NT: haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Ei välistata ka võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Esialgne õiguskaitse haldusakti või toimingu vaidlustamine ei tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud juhtudel
Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2) o Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse o Ringkonnakohtunik kannab musta talaari ja vasakul õlal valget salli, millel on EV vapp
kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2) - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9) - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10) - tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12). NÄIDE: A-l on tekkinud kahju, sest tema antud avaldus on jäetud Riigikantseleile edasi saatmata. 4) kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus), millega talle kahju tekitati, on õigusvastane; See tähendab, et tegu on vastuolus põiseadusega ning seadusega või seasdusest alamseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on oma õiguste teostamine või kohustuste täitmine, kannatanu nõusolek, hädakaitseseisund.
AS Mavor Kinnisvaraja AS Vallo Kinnisvara vahelise kokkuleppe kohta, mis võis mõjutada enampakkumise käiku. Samuti ei ole AS Estat vastavaid tõendeid koos protestiga esitanud. Sama korralduse punktis 2 otsustati kinnitada hoonestusõiguse seadmise enampakkumise tulemused N. linna omandis olevale Pae tee 23 asuvale kinnistule vastavalt 2.märtsil 1998.a. koostatud enampakkumise protokollile. Sama korralduse punktis 3 otsustati seada hoonestusõigus AS Mavor Kinnisvara kasuks. Kaebaja, AS Estat leiab, et N. Linnavalitsuse 16.märtsi 1998.a. korraldus nr. 5678 on õigusevastane ja tuleb tühistada täies ulatuses alljärgneva põhjendusega. N.Linna linnavara eeskirja paragrahv 21 lg.3 kohaselt kehtestab ja avalikustab enampakkumise sammu suuruse enne pakkumise alustamist enampakkumise läbiviija (juhataja). Eeskirja paragrahv 23 lg.1 kohaselt kinnitab enampakkumise tulemused linnavalitsus ja paragrahv 23 lg.3 p
Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912 kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Werner Maser ja Joachim Fest arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal 1938 vahistada (või leidis ta pärast Saksa vägede sissemarssi Austriasse juba vahistatuna eest), et teda siis Buchenwaldi koonduslaagris mõrvata lasta.Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4
Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokollist võib lugeda, et nõukogu pidas Turu tn 22 hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamist vajalikuks avaliku huvi tõttu. OÜ Dom esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb kultuuriministri käskkirja tühistamist. Kaebaja hinnangul on käskkiri õigusvastane, sest OÜ Dom jäeti haldusmenetlusse kaasamata ning tema suhtes on rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. Analüüsige, kas kultuuriministri 10.02.2010. a käskkiri on kaebaja poolt osundatud ulatuses õigusvastane. -jäänud haldusmenetlusse kaasamata, rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. oluline on selgitada välja, millal menetlus algas. menetlus algas sellega, et LV kinnitas ettepaneku võtta hoone ajutise kaitse alla eelhaldusakt, sest tegemist juhtumiga, kus tuleb kindlaks teha mälestiseks tunnistamise vajadus. 7
riigitöötajatest ja töötajaskonna puudulikkuses ning kvalifikatsiooni puudumisest, vaid asi saab alguse ebatäpsetest registreeritud kuritegudest. Tõstmaks oma prefektuuri mainet ja kvalifikatsiooni, ei pruugita kõiki kuritegusid üldsegi mitte registreerida või liigitatakse kuriteokoosseis valesti või ei pöörata avaldusele üldsegi mitte mingit tähelepanu. Loomulikult oleneb palju ka latentsusest. Nagu me teame, ei ole eesti inimene eriti kaebaja tüüp ja paljudest vägistamisjuhtudest ei ole lihtsalt teatatud või ei julgeta teatama minna. Siinkohal saan aru kannatanu hirmust ja alandatusest, füüsilisest ja vaimsest valust tulenevat stressi ja madalat enesehinnangut, ent magada saaks ju palju paremini, teades, et kurjategijast on teatatud ja et teda ootab karistus. Lisaks mõjutab veel statistikat ka valesüüdistused. Isiklikust vihast ja hetkeemotsioonide ajendil minnakse ja tehakse mehe või siis naise kohta lihtsalt
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................
Näide: EHP v Kanada (UNHRC, 1980) – tuumajäätmete ladestuskohaga seotud kiirgussaastus elumajadele, norme ületav saastetase. Kaebajaks keskkonnaorganisatsioon, kes esitas kaebuse kohalike elanike ning tulevaste põlvede nimel. Ladestuskohaga on rikutud nende õigust elule, sest kiirguse tulemusel võib tekkida vähk või ka geenikahjustused. 3) õigus oma omandit segamatult kasutada- näited: Arrondelle v UK (EIÕK, 1977) – kaebaja kodu oli lennurajale nii lähedal, et seal tekkiv müra tekitas talle tervisehäireid. Kaebaja hinnangul oli riigil kohustus vaevused kompenseerida. Rayner v UK (EIÕK, 1990) – samuti lennuraja lähedal asuva koduga seotud kaasus. Kohus jättis omandi puutumatuse sätte kohaldamata, sest omandi puutumatus ei tähenda omandi nautimist “meeldivas” keskkonnas. Asi lahendati eraelu puutumatuse sättele tuginedes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
