TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib rii
kontekstis sama tulemust anda. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalehtede Liidu Eesti Ajakirjanduseetika Koodeks. (1998). URL (kasutatud mai 2014) http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html Eesti Vabariigi põhiseadus (03.07.1992). RT, 26, 349; viimati muudetud 22.07.2011. URL (kasutatud mai 2014) https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EIÕK. (1950). URL (kasutatud mai 2014) https://www.riigiteataja.ee/akt/78154 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend 50073/07. (2014) Andmete avaldamine isiku tervise kohta: Radu vs Moldova. URL (kasutatud mai 2014) http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-142398 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend 13258/09. (2014) Fotode avaldamise õigusest: Lillo-Stenberg ja Sæther vs Norra. URL (kasutatud mai 2014) http://hudoc.echr.coe
Õiglane kohtumenetlus on väga oluline igas demokraatlikus ühiskonnas, seega on see artikkel üks tähtsamaid ja kõige sagedamini appi võetud konventsiooni sätteid. Õiglase kohtumenetluse kohta on rohkem kohtuasju kui ühegi teise teema kohta. Kohustus tagada õiglane kohtumenetlus on pigem kohtunikel, riiklikel süüdistajatel ja seaduseandjatel kui otseselt üldsusega tegelevatel ametnikel, kellele see töövahend on kavandatud. Kuna konventsioon peab rakenduma paljudes riikides, kelle õigussüsteem oluliselt erineb, on kohus paljudele terminitele artiklis andnud oma autonoomse konventsiooni tähenduse. See kehtib nt terminitele kriminaalne, süüdistus ja tsiviilõigus. Need terminid ei tähenda alati sama nagu riiklikes süsteemides. Menetluste puhul, mis määravad kriminaalsüüdistuse, on protseduurid rangemad kui teiste kohtumenetluste puhul.
olulisi asjaolusid (lg 3). Hüvitist ei saa nõuda ulatuses, milles põhiõiguste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides, isiku eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega, isikul on hüvitist võimalik saada mujalt, sealhulgas kindlustuselt, hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega (lg 2). Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju: SKHS § 5 sätestab õiguspärase kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Erinevalt RVastS §-st 16 on SKHS §-s 5 ammendavalt loetletud juhtumid, mille korral on isikul õigus kahju hüvitamist nõuda. SKHS § 5 ei nõua, et kahju hüvitamise eeldustena oleks täidetud nõue, et tekkinud on varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses põhiõigusi erakordselt piirava tegevusega. Isikul lasub kohustus üksnes mõõdukaid piiranguid taluda. 21
..............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2
Nt 1 ei saa avaldada infot kuna see on seotud riigi julgeolekuga või kaitsta politsei meetodiavaldamisest kuidas nad saanud info. Ei tohi olla süüdistaja otsus, aga selle otsuse peab tegema kohus kas avaldad infot vastaspoolele või mitte. Õigus vaikida. Sannders v UK (1996) Gines tegevjuht kes oli seotud ebaseadusliku aktsiatehingutega. Sannders leidis et kuna tegemist on kriminaalõigusega seega tal on õigus vaikida. Siin kohus ütles et konventsioon ei maini õigus vaikida, aga õigus vaikida on rahvusvaheliselt tunnnutatud põhimõte ja seetõtu see on kirjutatud artikli 6, mis tähendab seda et Inglidsmaa rikkus art 6, mis mõjus Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja? Kaitseb süüdistavat riiki võimu kuritarvisest, et al ei oleks võimaluse kasutada sundi (piinamine). John Murray v UK (1996) puudutas seda et kui isik on otsustanud vaikida siis kas seda saab tõendusmaterjalina kasutada. Politsei leidis hones tagaotsitavaid
Menetlusrollid - § 16, § 17, § 14. Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213: Prokuratuur on pädev: - Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali; - Andma uurimisasutusele korraldusi; - Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; - Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest. Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21
Kas niisuguse kriteeriumi alusel hinnates on Euroopa Liidu õiguskorras pakutav kaitse samaväärne põhiseaduslikkuse järelevalvega Eesti kohtutes? Vaatleme kriteeriumi esimest haru: kas Euroopa Liidu õiguskord sisaldab kõiki õigusi ja põhimõtteid, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus? Asjale puhtformaalselt lähenedes tundub, et jah. EK on mit- mel korral kinnitanud, et ühenduse õigustikku kuuluvad õigused, mida kaitseb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon (millest lähtuti ka Eesti põhiseaduse väljatöötamisel).*12 Lissaboni lepingu kohaselt kinnitab Euroopa Liidu põhiõiguste harta need „selliselt, nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest traditsioonidest“*13. Samuti austab liit liikmesriikide „rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“*14. Kompenseeriva konsti-
nõusolekul Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada: Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest. Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasum
kohta.*4 Need meetmed on ilmselt preventiivse toimega. Samas kui distsiplinaarmenetluse puhul on 1 International Covenant on Civil and Political Rights. Vastu võetud ÜRO-s 16. detsembril 1966. Selle art 14 deklareerib õiguse pädevale, sõltumatule ja erapooletule kohtule. Arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/a_ccpr.htm (28.03.2006). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. novembril 1950. Selle art 6 dekla- reerib samuti õiguse õiglasele asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõist- mise volitustega institutsioonis. Euroopa Nõukogu soovitus R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta. Vastu võetud 13. oktoobril 1994. Selle I
huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi." 3 Suureks erandiks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus, mille aluseks on Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nt RKHKm 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03). Seltsingute kaebeõiguse kohta RKHKo 28.11.2006, nr 3-3-1-43-06. Keskkonnaasjades kaebeõigus üldiselt: RKHKm 28.02.2006, nr 3-3- 1-86-06, p 16: "Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda.
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat.
seadusandjal tuleks sätestada konkreetne tähtaeg, mille jooksul võib isik, kellele haldusakti teatavaks ei tehtud, halduskohtusse pöörduda nii, et tema kaebust peetakse alati tähtaegseks. Vene rõhutab, et isik saaks haldusakti edukalt vaidlustada, peab tal olema teada, milline on akti vaidlustamiseks ettenähtud kord. Ettenähtud korra väljaselgitamine võib tavainimese jaoks olla väga keeruline ülesanne. Seetõttu peab Vene ülimalt oluliseks, et haldusaktis oleks toodud viide akti vaidlustamise võimaluste kohta. Sellise viite kohustusliku olemasolu haldusaktile paneb HMS §57 lõige 1. Samas toob Vene kriitiliselt välja, et haldusmenetluse seaduses ei ole märgitud tagajärgi, kui vaidlustamisviide haldusaktis puudub. HMS §57 lõigetest 2 ja 3 järeldub, et vaidlustamisviite märkimata jätmise ainsaks tagajärjeks on see, et vaidlustamise tähtaeg loetakse möödalastuks põhjendatult ning isikul on võimalik kohtus taotleda kaebetähtaja ennistamist
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Avaliku õiguse/eraõiguse osakond Veronika Kasak II aasta statsionaarõpe KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE Uurimustöö Õppeaine: Põhiseaduslikkuse järelvalve Õppejõud: lektor Ilmar Selge Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Käsitletav uurimustöö teema puudutab karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseadusele. Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järel
arenenud kohtuteenuste kasutajate huvidega täielikuma arvestamise suunas. Praktikud on juhtinud tähelepanu viisidele, kuidas vastata üldsuse ootustele nii, et kõigil, kes õiguskaitset taotlevad oleks mitte ainult lihtsam viis ligipääs kohtutele, vaid et ka rakendatavad menetlused oleksid suurema efektiivsusega ja et juba langetatud otsuste täitmise suhtes oleksid usaldusväärsemad garantiid. Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja
takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 18-19. 3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261.
” (§-d 7-33). Nt. sätestas §21 lg1 perekonnapõhiõigused, mis on otsene eeskuju tänapäeva PS §27 lg 1-le: “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning riigielu alusena on riigi kaitse all”. Ühtlasi pani PS §28 lg 1 perekonnale ka sotsiaalsete riskide kandmise kohustuse: “Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil”. PS põhiõiguste kõrval mängib üha olulisemat rolli 1950.a Roomas allkirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa Inimõiguste konventsioon), mis jõustus Eesti suhtes 16.04.1996. Põhiõiguste ptk-i koostamisel oli peamiseks eeskujuks EIÕK. Rahvusvahelise lepinguna on EIÕK siseriiklikus õigusnormi hierarhias formaalselt küll PS-st madalamal (PS§123 : Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.)
b) Avaliku korra kaitse Kohus nõustub, et teatud õigusrikkumised võivad oma eriti raske laadi ja neile osaks saava üldsuse vastukaja tõttu häirida ühiskonda, mis võib õigustada kohtueelset kinnipidamist vähemalt teatud aja jooksul. Erandjuhul ja loomulikult piisavate tõendite korral ... võib see asjaolu konventsiooni puhul arvesse tulla, vähemalt juhul, kui siseriiklik õigus tunnistab nagu Prantsuse kriminaalmenetluse koodeksi artiklis 144 õigusrikkumise kahjustavat mõju avalikule korrale. Kuid see põhjendus on asjakohane ja piisav vaid juhul, kui selle aluseks olevad faktid näitavad, et süüdistatava vabastamine tegelikult kahjustaks avalikku korda. Lisaks eeltoodule on jätkuv kinnipidamine õiguspärane vaid juhul, kui säilib oht avalikule korrale; jätkuvat kinnipidamist ei või kasutada vabaduskaotusliku otsuse eeldusena.
õiguskantsler on sõltumatu, mis tähendab eelkõige sõltumatust seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Kuigi ka kohus ja kohtunik on vastavalt põhiseaduse § 146 teisele lausele ja § 147 lõikele 4 sõltumatud, ei ole õiguskantsler ka kohtuvõimu osa. Õigust saab vastavalt põhiseaduse § 146 esimesele lausele mõista ainult kohus. Kohtud on põhiseaduse §-des 148 ja 149 ammendavalt loetletud. Samuti tuleb rõhutada, et õiguskantsler ei ole õiguskaitsevahend. Põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb tagada igaühele õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Õiguste kaitse õiguskantsleri kaudu on vaid põhiseaduslik lisavõimalus. Kuhu kuulub õiguskantsler? Raul Narits on paigutanud õiguskantsleri koos riigikontrolliga süstemaatili- selt pealkirja alla Iseseisvad nõuandva või järelevalve ülesandega mittepoliitilised organid.*48 Kui or- gan on iseseisev, siis ei kuulu ta ühegi võimu alla
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võim
min sum (OK + VH + MK - PK) abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast? sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) prot 7 art 3 – ebaõige kohtuotsuse tõttu §43. Advokaadi tagatised tekkinud kahju hüvitamine: (1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub Artikkel 3 seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi
abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast? Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) prot 7 art 3 ebaõige kohtuotsuse tõttu tekkinud kahju hüvitamine: §43. Advokaadi tagatised Artikkel 3 (1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�
,,Eravaldus". Järgmisel päeval suvekodusse saabunud A sinna enam ei pääse. Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2
Enesestmõistetavat õigus eraelulisi suhteid luua rõhutab EIÕK lahendis Niemietz vs. Saksamaa. Õigust ise sisustada oma sotsiaalseid kontakte võib teatud juhtudel siiski piirata. Siin võiks õiguslikku alust privaatsusõiguse piiramisest otsida artikli 8 lõikest 2. Peavad olema väga kaalukad argumendid. Kaasuses Campbell ja Fell vs. UK on EIÕK leidnud, et kirjavahetuse pidamine ei vasta vajadusele artikli 8 lõike 2 mõttes. Juhtumitel, mil isiku vabadust ja/või privaatsust on kriminaalmenetluse huvides piiratud, tuleb ülima tähelepanelikkusega jälgida piiramise aluseks olevate aktide ja nende alusel kohaldavate meetmete proportsionaalsust ja riive vajalikkust. Isiku seksuaalsed valikud ja seksuaalne enesemääratlemine on vaieldamatult osa tema eraelust ning riigi ja kolmandate isikute sekkumine antud sfääri peab olema võimalikult väike. Isiku enesemääratlusõiguse osa on õigus ise valida seksuaalset orientatsiooni.
ainult karistusmäärad. Kõige suurem erinevus ehk narkootikumide karistusmäär Hollandis ja abordikeeld Poolas. Selge on aga see, et üksi ei saa riik avatud piiride puhul hakkama, üksi ei jõua kuritegevusega sammu pidada, koostöö on vajalik – see on odavam, lihtsam ja mõjuvam. Kokku on lepitud kuritegudes, milles toimub ühtlustamine – terrorism, narkokuriteod jne, lisaks finantskuriteod. Seni on keskendutud karistusõiguse poolele ja koostööle, kriminaalmenetluse pool on uus. On tekkinud ka vajadus ühtlustada kriminaalmenetlust, sest muidu üks riik ei usalda teist läbiviimaks menetlust esimese riigi kodaniku üle. Kõige vastuolulisem on EL vahistamismäärus (ühe õigusasutuse taotlus teisele ühe isiku kinni pidamiseks), mis võeti vastu pärast 9/11 terrorirünnakuid. Vastu võeti see rutuga ja vähese diskussiooniga. Nüüd ilmnevad probleemid ja kitsaskohad (tagantjärgi). Põhijoontes on see jäänud samaks
Olja Kivistik*1 „Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ *2 Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtushinnangute ja põhimõtetega. Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel
PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasu
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
