endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid · Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.
ohutegurid endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus mis Füsioloogilised võib viia tervisekahjustuseni ohutegurid · sama tüüpi liigutuste kordumine mis võib viia tervisekahjustuseni
Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin ma füsioloogilistest ohuteguritest. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja sundliigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni, ning halvendada meie töökvaliteeti ja elukvaliteeti. Peamised terviseprobleemide tekkimise põhjused on madal teadlikus ja samas teadlik kiirustamine ning tavade eiramine. Tihtipeale võib kuulda: ,, Ma teen selle töö kiiresti ära, ega sellest ühest korrast nüüd siis midagi juhtu". Aja möödudes tuleb neid ,,ühtesid" kordasid palju ning terviseprobleem ongi käes. Suuresti rikuvad inimesed reegleid nö
osadega) pääseda tervisele kahjulikke aineid, mis kokkupuutes silma sidekestadega, hingamisteede limaskestadega või nahaga tekitavad tugevamaid tervisekahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused-Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud või nihestused. Peamiselt on luu- ja lihaskonna vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates
välistingimustes jne). · Tolm-siseruumides on põhjustatud sageli ebapiisavast või puuduvast ventilatsioonisüsteemist, samuti ka halvast ruumide koristamisest. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on: erineva raskustasemega füüsiline töö ja raskuste käsitsi teisaldamine, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilisteks ohuteguriteks võivad olla veel ka peale eespool mainitud bioloogiliste tolmude ka töötaja oma nahal kui ka tööpindadel olevad bakterid (stafülokokid, streptokokid jt), mis naha mikrohaavadesse sattudes põhjustavad nahal mädapõletikke. Õnnetusohud · Tööõnnetuste põhjustamisel omab tähtsust töökoht, liikumisteed ja liiklus · Ebatasased ning libedad põrandad, maapind
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MTp - 11 Timo Potter Töökeskkonna ohud minu tervisele Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Võru 2011 Sissejuhatus Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Alaseljavaevused Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse ,,riskiteguritest." Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: · Individuaalsed tegurid: vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil · füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine;
Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatupidajad, kokad jne. Näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel.
Neid võib sisse hingata või alla neelata, mis põhjustab ülemiste hingamisteede või seedesüsteemi infektsiooni. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid on seotud vale või halvasti korraldatud töökorraldusega. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Paljude tegurite puhul on teada, millistes väärtustes need tervist ohustavad. Tööandja peab vastavalt oma tegutsemisvaldkonnale tegema ohtude kaardistamist, ohutegurite mõõdistuste läbiviimist
antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid. Bioloogilised- bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgitusi. Füsioloogilised- füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Töökeskkonna ohutegurite
põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Füüsilise töö raskus Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused Füsioloogilised Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Monotoonne töö Psühholoogilised Halb töökorraldus Pikaajaline üksi töötamine 2 Milliste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja -ohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad 3 Kes on töökeskkonnavolinik ja keda ta esindab?
, 3. või 4. ohurühma vastavalt määrusele Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sealhulgas raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt määrusele Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö; halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Mõnevõrra ebakorrektselt on määruses Töötajate tervisekontrolli kord veel üks ohutegurite sõnastus, milleks on töölaad ja mis sisaldab järgnevat: öötöö; kuvariga töötamine vastavalt määrusele Kuvariga
bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel või allaneelamisel kahjustub inimese organism. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
• ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemisviisile Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid: • bakterid • viirused • seened • rakukultuurid ja inimese endoparasiidid • muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, alergiat või mürgistust Füsioloogilised ohutegurid mis aja jooksul võivad viia tervisekahjustuseni: • raske füüsiline töö • sama tüüpi liigutuste kordumine • üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused Psühholoogilised ohutegurid mis aja jooksul põhjustavad muutusi töötaja psüühilises seisundis: • monotoonne töö • töötaja võimetele mittevastav töö • halb töökorraldus • pikaajaline töötamine üksinda 3.Riskianaluus: Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib
võimalus, et jalgu puhata. Samas kontoris töötades oleks mõistlik aegajalt püsti tõusta ja natuke end liigutada, et anda oma kehale puhkust 1.2 FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogilisteks ohuteguriteks loetakse: 1) müra, vibratsiooni, ioniseerivat kiirgust, mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) 2) õhu liikumise kiirust, õhutemperatuuri ja-niiskust, kõrget ja madalat rõhku 3) masinate ja seadmete liikuvaid või teravaid osasid, kehva valgustust või selle puudumist, kukkumise- ja elektrilöögiohtu ning muid samalaadseid tegureid. 1.2 MÜRA
klientide poolt: näiteks vigade tõttu arvetes, kaup ei vasta sellele, mida välja reklaamiti või halb sisustus ja teenindava personali vähesus ettevõttes. Missugused on mõjud Vägivaldsuse tagajärjed varieeruvad üksikisikute puhul, ulatudes motivatsiooni puudumisest ja vähenenud eneseusust oma tööülesannete täitmisel kuni stressini (isegi kui inimene on vägivallaakti või intsidendi pealtvaataja) ning füüsilise või psühholoogilise tervisekahjustuseni. Vägivald võib põhjustada hirmu, foobiaid ja unehäireid. Äärmuslikel juhtudel kujuneb välja pikaajaline stress. Üldiselt sõltub iga inimese haavatavus kontekstist, milles vägivald aset leiab, ja ohvri isikuomadustest. Füüsilise vägivalla puhul on fakte üsna lihtne kindlaks teha. Raskem on ennustada, kuidas potentsiaalne ohver reageerib korduvatele psühholoogilise vägivalla aktidele.
Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Alaealised ja puudega töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad (ka
.............................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See aga põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb ning lõpuks tekivad valu ja muud vaevused. Sundasendite ja Sundliigutustega koormame skeletilihaseid, liigeseid ja luustikku.
3)Bioloogilised-on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. 4)Füsioloogilised-on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 10. Kutsehaigus. on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. On ametlik loetelu.Neid diagnoosib vaid töötervishoiu arst. Kui perearst kahtlustab inimesel kutsehaigust, suunab ta inimese töötervishoiuarsti juurde. 11. Mis on tööõnnetus, näiteid. on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul
Töö nõuab tähelepanu ja/või keskendumist kontsentreerumist. Tööd tehakse kiires rütmis. Hetkel kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (jõustunud 1999. aastal) sätestatakse, et monotoonsete korduvliigutuste korral on tegu nii füsioloogilise: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. (§9. lõige 1) kui ka psühholoogilise ohuteguriga: Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (§9. lõige 2) Monotoonsete korduvliigutustega puutuvad oma töökohal kokku paljud tööstuslikult arenenud riikide inimesed
kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. [2, lk 19] 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsiline raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja –liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. [1, lk 37] Psüühiline koormus Kõige suuremat psüühilist koormust põhjustavad info läbitöötamine, parima variandi valimine ning toimimine sellele vastavalt. Näiteks kontoritöö: arvutamine, lugemine,
ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad · mürgistavad ehk toksilised mõjud Mõnel bioloogilised ohuteguril on võime põhjustada kasvajat või kahjustada loodet. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füüsikalised ohutegurid on: · müra,vibratsioon,ioniseeriv kiirgus,mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, · kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid
- masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valguse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: - ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid - kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus - Bioloogilised ohutegurid: - mikroorganismid (parasiidid, allergia, mürgitus) Füsioloogilised ohutegurid: - töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine, üleväsimust põhjustavad sundasendid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Psüholoogolised ohutegurid: - monotoone või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegevused, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüüholises seisundis 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära) Vibratsioon 25 – 300 Hz Temperatuur normaalne 10 - 24 kraadi Müra 80 Hz Õhuniiskus 40%-60% Valgustus tööstus 200lx
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. 3.4 Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sealhulgas raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt määrusele Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 3.5 Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö; halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. 4. Ohutegurite mõõtmiste tulemused ja ülevaade tulemustest 03.12.2015 As Sokotel RISKIHINDAMI Amarillo baar
mürgistust. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning Füsioloogilised üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning ohutegurid muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühhosotsiaalsed monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb ohutegurid töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada 2 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis
Rakukultuurid Inimese endoparasiidid Bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigusi, allergiat, mürgisust Ennetamine/vältimine: puhtus, kaitseriietus (eririietus), koristamine, desinfitseerimine, tervisekontroll · Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus Sama tüübi liikumise kordamine Üleväsimust põhjustavad sundliigutused ja asendid Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Ennetamine: liikumisharjutused, sirutused, vahepausid, asendimuutused Füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks, peab tööandja kohandama tööd töötajale võimalikult sobivaks (vaheajad); Peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi, ealisi iseärasusi, töövõime muutumist tööpäeva vüi vahetuse jooksul, pikaajalist töötamist üksinda. · Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö Töötaja võimetele mittevastav töö
sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Riskihindamise metoodika ja alused Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud töötajate seas läbi viidud küsitluse tulemusi. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise
-vaksineerida tööandja kulul (konsulteerima töötervishoiuarstiga) -õhuseire ohupiirkonnas Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks ülalloetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele jagada isikukaitsevahendid ja määrata nende kasutamise kord. 4. Füsioloogilised ohutegurid -füüsilise töö raskus -sama tüüpi liigutuste kordumine -üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused -muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Sundasendiks loetakse asendit milles viibib 50% töö ajast ( seisev, istuv). Füsiol. Ohutegurid on kõik need mis on inimesega seotud. riskitase suureneb: liigväsimusest ja valesti valitud tööriistadest 5. Psühholoogilinsed ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
või mürgistust. · Mikroorganismid Psüholoohilised (Psühholoogilised ohutegurid on töötaja ) · võimetele mittevastav töö · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda 1 2014 Riski- ja ohutusõpetus · muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Füseoloogilised ( füüsilisetöö raskus, mis võib viia tervisekahjustuseni) · Töö, kus peab kordama samu liigutusi · Halb töökorraldus · Töötamine üksinda · Sundasend/väsimus Millised nõuded on puhkeruumile? § 9. Olmeruumid (5) Kui töö laadist tulenevalt on ette nähtud puhkepausid, kuid puudub puhkeruum, tuleb selleks otstarbeks kohandada mõni muu ruum, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkamiseks ettenähtud ruumis on suitsetamine keelatud.
inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb •Töö ebaratsionaalne organiseerimine •Pikaajaline viibimine sundasendis •Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge •Korduvad samalaadsed kiired liigutused •Äkilised töörütmi muutused •Valesti valitud tööriistad •Ebaõiged töövõtted •Vead raskuste käsitsi teisaldamisel •Väikesed vigastused •Töötajate puudus – tööde normeerimine puudub, normatiivid suured – mitte täidetavad. •Liigväsimus
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid... Neid on veel mitu liiki .Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid mis võivad viia tervisekahjustuseni . Veel on psühholoogilised ohutegurid ja keemilised ohutegurid. Müra Müra on soovimatu heli ja selle valjust mõõdetakse detsibellides. Kõrge müratase töökohal võib põhjustada tööõnnetusi ning pöördumatuid kuulmiskahjustusi ja muid tervise probleeme. Tööandjatel on seadusega ette nähtud kohustus kaitsa töötajate tervist ja ohutust kõigi müraga seotud riskide eest töökohas. Nad peavad viima läbi riskihindamise ja selleks võidakse teha müramõõtmisi
Töö nõuab tähelepanu ja/või keskendumist kontsentreerumist Tööd tehakse kiires rütmis Hetkel kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (jõustunud 1999 aastal) sätestatakse, et monotoonsete korduvliigutuste korral on tegu nii füsioloogilise: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni (§9 lõige 1) kui ka psühholoogilise ohuteguriga: Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö , halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis (§9 lõige 2) Monotoonsete korduvliigutustega puutuvad oma töökohal kokku paljud tööstuslikult arenenud riikide inimesed Seda liiki tööd esineb paljudes ametivaldkondades, näiteks:
inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust 4. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 5. Psühholoogilinsed ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müra 60 dB. Niiskuse tase 40-60 %. 11
Bioloogilised bakterid, viirused, seened. 51. Nimeta erinevaid psühholoogilisi ja füsioloogilisi töökeskkonna ohutegureid. Psühholoogilised tööstress, monotoonne ja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda Füsioloogilised füüsilsie töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused, Kuvariga töö, Raskuste käsitsi teisaldamine. 52. Mis on riskianalüüsi eesmärgiks? leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale (sh ka ettevõtte varale), hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks ei juhtuks tööõnnetusi, õnnetusjuhtumeid ja töötajatel ei tekiks tööga seotud
Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja
arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudedkehtestab Vabariigi Valitsus. 39. Psüühilised-ja füsioloogilised tervistkahjustavad tegurid. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi,
Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Lisa 2. Kontroll loend: Kontoritöö A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi
inimese endoparasiidid; GMO-d; muud bioloogiliselt aktiivsed ained (veri, lümf, koekultuurid jt), mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (ibid., 2014) Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus sama tüüpi liigutuste kordumine üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused 4 muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni (Kranich, 2014) Psühholoogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid- töökorralduse, juhtimise, töökeskkonna sotsiaalse konteksti need aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö halb töökorraldus pikaajaline töötamine üksinda muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis
jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida, määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilisteks ohuteguriteks on füsioloogilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Vajalik on läbi viia juhendamine ja väljaõpe ergonoomiliste töövõtete kasutamises, vajadusel ja võimalusel muuta töökorraldust, võimaldada kasutada tõstukeid, kärusi või muid abivahendeid. Psühholoogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on töökorralduse, juhtimise, töökeskkonna sotsiaalse konsteksti need aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju
Näiteks füüsiliselt tugeva ja nõrga töötaja jaoks on raskuste teisaldamine seotud väga erineva pingutusega ja seetõttu on terviseriski suurus ka erinev. Seega on ennetustegevuse aluseks koostöö töötajaga ja võimalikult individuaalne riskihindamine. Füsioloogilisteks ohuteguriteks on füsioloogilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Vajalik on läbi viia juhendamine ja väljaõpe ergonoomiliste töövõtete kasutamises, vajadusel ja võimalusel muuta töökorraldust, võimaldada kasutada tõstukeid, kärusi või muid abivahendeid. Psühholoogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on töökorralduse, juhtimise, töökeskkonna sotsiaalse konsteksti need aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju
Bioloogilised ohutegurid: Mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid: Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid: Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. RISKIANALÜÜS Kõik ohutegurid on seotud ka objektidega, kus ohutegurite iseloom ei ole täpselt ette teada. Peamiste objektidena on esindatud
südamelihasepõletik, südamepaunapõletik Mõnedel inimestel on grippi nakatudes suurenenud risk eluohtlike komplikatsioonide tekkeks, näiteks eakad ning täiskasvanud ja lapsed, kellel on diabeet, astma, kroonilised südame-, kopsu- või neeruhaigused. Pilet7 Füsioloogilised ohutegurid- - füüsilise töö raskus - sama tüüpi liigutuste kordumine - üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös - jm samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni - raskuste tõstmine, raskuste teisaldamine käsitsi Ergonoomilised ohutegurid- Ebasobivad istumisasend, töökoha kujundus, seadmed, töökorraldus Ebasobivad töökeskkonna füüsikalised ohutegurid Töötajate väljaõpe ja juhendamine- ööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Ohutusjuhendid peavad olema töötajatele kogu aeg kättesaadavad ning üldiselt võiksid nad olla ka emakeeles.
Töötaja kaitse: - tööprotsessi muutmine - hermetiseerimine - töökorraldus - töötajate teavitamine ohtudest, väljaõpe - individuaalsete kaitsevahendite kasutamine - vaktsineerimine - eelnev ja perioodiline tervisekontroll FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID - füüsilise töö raskus - sama tüüpi liigutuste kordumine - üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös - jm samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni - raskuste tõstmine, raskuste teisaldamine käsitsi Töötaja kaitse: - töö sisu muutmine (vaheldusrikas, rütmi reguleerimine, töövahendite õige kasutamine) - ergonoomiliselt õigete töövõtete õpetamine ja nende kasutamise nõudmine - töötajate tervisekontroll PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID - monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö - halb töökorraldus - pikaajaline töötamine üksinda - kiirus - vägivald töökohas - klienditeenindus - töötamine vahetustes
nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu, ka nakatunud reovee piiskade kaudu. • Mikroobid sisenevad silma-, nina- ja suulimaskesta ning naha kaudu lähikontakti teel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb • Töö ebaratsionaalne organiseerimine • Pikaajaline viibimine sundasendis • Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge • Korduvad samalaadsed kiired liigutused • Äkilised töörütmi muutused • Valesti valitud tööriistad • Ebaõiged töövõtted • Vead raskuste käsitsi teisaldamisel • Väikesed vigastused • Töötajate puudus – tööde normeerimine puudub, normatiivid suured – mitte täidetavad.
tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 9 (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab
neid sisaldavad materjalid. § 8 (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. § 9 (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. § 9 (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. 3. peatükk § 13 (1) Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt
Elektrimagnetvälja tugevus, magnetvälja tugevus, magnetvooltihedus, võimsustihedus, inimese jäset läbiv vool, kontaktvool, erineelduvus 29. Ioniseeriva kiirguse -------------- Alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, aine neeldumine, radionukliidi eluiga 30. Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine, sundasendid/liigutused, muud samalaadsed tegurid mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni 31. Psühholoogilised ohutegurid Monotoone töö, töötja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda, liiga suure vastutusega töö, pingeolukordades töö, pideva suhtlemisvajadusega töö, vaimne ja seksuaalne ahistamine tööl 32. Keemilised ohutegurite klassifitseerimise alused Keemilised ohutegurid on: ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid, kemikaale sisaldavad materjalid
muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust 4. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab
jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust -Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid 1)Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb: ·Töö ebaratsionaalne organiseerimine ·Pikaajaline viibimine sundasendis ·Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge ·Korduvad samalaadsed kiired liigutused ·Äkilised töörütmi muutused ·Valesti valitud tööriistad ·Ebaõiged töövõtted ·Vead raskuste käsitsi teisaldamisel ·Väikesed vigastused ·Töötajate puudus tööde normeerimine puudub, normatiivid suured mitte täidetavad. ·Liigväsimus
arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks
abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi,
annaabi.ee 
