Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused (1)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused
Juhendaja : Aivar Kalnapenkis
Õpilane: Marelle Laiv
Väimela 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Ohutegurid 4
Näited minu eriala ohuteguritest ja nende vältimistest 6
Müra 6
Seenhaigused 6
Tolm 7
Sundasend 7
Kutsehaigus 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Igal erialal on ohud, pole sellist eriala, mis on täielikult turvaline. Suurel määral saab loetleda tööga kaasnevaid ohte , kuid ei saa välja tuua, et töö on täielikult ohutu.
Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine.
Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale.
Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi.

Ohutegurid

Töökeskkonna ohutegurid võivad olla:

• Füüsikalised
  
• Keemilised
  
• Bioloogilised
  
• Füsioloogilised
  
• Psühholoogilised
  

Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused , seened), sealhulgas
geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud
bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel või allaneelamisel kahjustub inimese organism.
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning
üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis
võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused,
kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
Psühholoogilised ohutegurid on seotud emotsionaalsete nõuetega tööl. Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide välja näitamist või tagasihoidmist, mis ei pruugi mõjuda hästi töölisele.

Näited minu eriala ohuteguritest ja nende vältimistest

Müra

Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne , madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikum töötajale võib olla impulsiivne ja kõrgsageduslik müra.
Müra vältimiseks tuleb võimaluse korral kasutusele võtta seadmed , mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada müra summutavaid abivahendeid. Samuti tuleks vältida mürakeskkonnas töötamist järjest mitmeid tunde ilma pausideta.

Seenhaigused

Ehitusviimistlejad puutuvad vanades ja niisketes hoonetes kokku erinevate seentega – hallitus - pärmi- ja kiirikseentega - ja nende eostega, mis kasvavad seintel ning muudel pindadel. Töötajatel võib välja arenededa ülitundlikkus hallitusseente ja teiste seenespooride suhtes ning võib haigestuda tõsisematesse hingamisteede haigusustesse.
Haigestumine tekib, kui töötajad aastaid viibivad sageli töökeskkonnas, kus õhus on seente
elutegevusest eritatud laguproduktid. Lisaks puidule võivad hallitusseened kasvada ka betoonil, metallil ja kivil juhul, kui neile on loodud head kasvutingimused (niiskus, jahedus ja päiksevalguse vähesus). Hallitusseente eosed on väga vastupidavad.
Selleks, et hoonest hallitust või muud seeneliiki välja tõrjuda, on vaja teinekord mitte ainult hoone kuivatamine , vaid ka seeni hävitava kemikaali kasutamine.

Tolm

Tolm on ehitusviimistluses üks suurimaid ohutegureid. Iga töötaja puutub tolmuga kokku pidevalt, nt pindade puhastamisel kerkib õhku tolmuosakesed , mida inimene hingab sisse, kui ei kasuta tolmumaski. Sama on krohvi-, kipsi-, kivi-, tsemendi- ja kriiditolmuga.
Tolmuosakesed võivad väga kergesti sattuda nii töötaja silma kui ka hingamisteedesse. Sõltuvalt tolmuosakese liikumiskiirusest ja kujust on ka tervisehäired. Näiteks teravad tolmuosakesed tekitavad silma sattumisel põletiku, mistõttu inimese nägemisteravus väheneb.
Tolmu kahjuliku mõju vältimiseks tuleb kasutada respiraatorit ehk tolmumaski, kaitseprille ja kindaid . Siseruumid peaks olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis vähendab tolmu kogunemist tööpindadele, kus töötaja puutub sellega kokku.

Sundasend

Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Kui töötaja viibib tööajast vähemalt 50 % mingis kindlas asendis – nt seisvas või mmargil asendis, siis loetakse seda sundasendiks. Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku.
Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaž, sest see aitab lihastel lõdvestuda ja paraneb verevarustus .

Kutsehaigus

Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud tööst. Kutsehaigusi võivad põhjustada nii füsioloogilised, füüsikalised kui ka keemilised ohutegurid.
Kutsehaigestumisse ennetamiseks tuleb:

• reguleerida töökoht ergonoomiliselt, et oleks mugav ja sobiv tööasend;
  
• täita tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
  
• täita töötervishoiuarsti korraldusi;
  
• keelduda raskuste teisaldamisest, kui see on füüsiliselt koormav;
  
• keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tervise;
  
• teatada kohe tööandjale tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest.
  

Kokkuvõte

Töökeskkonna ohuteguriteks on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid.
Vältimaks erialal tulenevaid ohte tuleb kasutada alati isikukaitsevahendeid. Töötajal on õigus puhkepausidele, kus ta saab vältida pidevat sundasendit ja müra. Võimlemine ja massaaž on tähtsad kuna see aitab lõdvestuda lihastel, et töötaja saaks teha oma tööd ilma valude ja pingeteta. Töö ilma valudeta aitab kaasa ka paremale töötulemusele, millega on rahul nii töötaja kui tööandja.
Tööst põhjustatud haiguste (ehk kutsehaiguste) ennetamiseks tulevikus, tuleb täita selleks vastavaid korraldusi.

Kasutatud allikad

http://www.ti.ee/index.php?page=796 (17.10.2013)
http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf (17.10.2013)
http://www.sekretar.ee/?PublicationId=dfc2df49-73d9-461f-a5ae-9b283788dfff&ref=rss (17.10.2013)