Seadusandlus 1. kodutöö (1)

Tallinna  Tehnikaülikool                                                                                                                                                                                                          Riski-­‐  ja  ohutusõpetus  
ISESEISEVTÖÖ NR 3:  SEADUSANDLUSE  UURIMINE  I 
Töö nr: 
Nimi: 
3 
Mihkel Pedak 
Seadusandluse uurimine 
Kuupäev: 
Kursus: 
16.04.12 
AAVB21 
Täiendanud:   Jana  Paju  
Autor:  TTÜ  
Tõmba  antud  tööjuhend  endale  arvutisse  ja  täida  ära.  Valmis  töö  saada  PDF   formaadis  
[email protected] (esitamiskuupäeva kontrolli  http://jana.varju.org  ) 
 
TÖÖ EESMÄRGID 
1.  Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 
2.  Õppida funktsionaalsemalt kasutama: 
 
• 
Riigiteatajat  http://www.riigiteataja.ee ; 
• 
töö küsimustes  mainitud  seadusi; 
• 
Tööinspektsiooni kodulehte  http://www.ti.ee . 
Töötervishoiu  ja  tööohutuse  seadus  
1.    Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? 
Ohutegur: 
Näited: 
•  müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv 
kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane  
kiirgus) ja elektromagnetväli; 
Füüsikalised 
•  õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge 
ohutegurid  
või madal õhurõhk; 
•  masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, 
valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning 
muud samalaadsed tegurid. 
Keemilised 
•   Kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada 
tervist.  
ohutegurid 
 
•  Kemikaal, mis kahjustab keskkonda.  
•  Kemikaal, mis kahjustab vara. 
•  Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid  
•  Bioloogilised ohutegurid on geneetiliselt muundatud 
Bioloogilised 
mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese 
ohutegurid 
endoparasiidid 
•  muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad 
põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. 
•  Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus mis 
Füsioloogilised 
võib viia tervisekahjustuseni 
ohutegurid 
•  sama tüüpi liigutuste kordumine mis võib viia 
tervisekahjustuseni 
1  
 
Tallinna  Tehnikaülikool                                                                                                                                                                                                          Riski-­‐  ja  ohutusõpetus  
•  üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös 
ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul 
viia tervisekahjustuseni. 
•  Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja 
võimetele mittevastav töö 
Psühholoogilised 
ohutegurid 
•  halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda 
•  muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul 
põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. 
2.    Milliste  töötajate  gruppide  kohta  kehtivad  erinõuded  töötervishoiu  ja  -ohutuse 
alal? 
Rasedatele  ning rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele. 
3.    Millised nõuded on puhkeruumile? 
Puhkeruumis  ei  tohi  suitsetada  ning,  puhkeruum  peab  olema  küllaldase  suuruseg, 
sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. 
4.    Milline  sisuline  vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul? 
Töökeskkonnaspetsialist  on  tööandja  poolt  volitatud  esindaja  töötervishoiu  ja 
tööohutuse  küsimustes.  Töökeskkonnavolinik  aga  on  töötajate  poolt  valitud  esindaja 
töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. 
Töökeskkonnavolinik valitaks 4-aastaks. 
Töökeskkonnavolinik valitakse üks iga rohkem kui kümne töötaja kohta. 
5.    Mis on töötervishoiuteenus? 
Töötervishoiuteenus 
on 
töötervishoiuarsti, 
töötervishoiuõe, 
tööhügieeniku, 
tööpsühholoogi  või   ergonoomi   tööülesande  täitmine  eesmärgiga  aidata  kaasa  töötaja 
tervisele  ohutu  töökeskkonna  loomisele,  ennetada  tööga  seotud  haigestumisi  ning 
säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 
6.    Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? 
Töötervishoiuarst töötab töötervishoiuametis. 
7.    Kes diagnoosib kutsehaiguse? 
Töötervishoiuarst 
8.    Mis on töökeskkonnanõukogu? 
Töökeskkonnanõukogu  on  tööanda  ja  töötajate  esindajate  koostöökogu,  kus 
lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. 
9.    Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? 
Jah 
10.   Tööinspektori peamised kohustused? 
Tööinspektor  uurib  kõiki  surmaga  lõppenud  tööõnnetusi  ning  vajadusel 
kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. 
11.   Kui  töökohal  töötavad  samal  ajal  vähemalt  kahe  tööandja  töötajad  siis,  kes 
vastutab töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest? 
Töödekorraladaja 
12.   Milline on tööandja ennetustegevus 
Meetmete  kavandamine  ja  rakendamine  terviseriskide  vältimiseks  või  vähendamiseks 
ettevõtte  töö  kõikides  etappides  ning  töötaja  kehalise,  vaimse  ja  sotsiaalse  heaolu 
edendamiseks. 
 Kemikaaliseadus  
13.    Mille alusel kemikaali identifitseeritakse? 
Kemikaale  identifitseeritakse  aine  või  valmistise  nimetuse  ja  Euroopa  kaubanduslike 
keemiliste ainete  loetelu , Euroopa uute keemiliste ainete loetelu või Chemical  Abstract  
2  
 
Tallinna  Tehnikaülikool                                                                                                                                                                                                          Riski-­‐  ja  ohutusõpetus  
Service’i (CAS) numbriga. 
14.   Mis on ohtlik ettevõtte? 
Ettevõte  on  ohtlik,  kui  kemikaale  käideldakse  ohtlikkuse  alammäärast  suuremas  koguses. 
Kemikaale  ohtlikkuse  alammäär  on  kemikaali  kogus,  millest  alates  võib  see  kemikaal 
kahjustada keskkonda, tervist või vara. 
15.    Mida sisaldab kemikaali pakendi märgistus? 
Kemikaali pakendi märgistus sisaldab kemikaali kaubanduslikku  nimetust , koostisosade 
nimetusi; valmistaja- või importjaettevõtte nime, aadressi; ohutunnust; riski kirjeldust; 
ohutusnõuete kirjeldust; kemikaali kogust. 
16.   Kust saab kemikaali ohutuskaardi? 
Eesti Vabariigis kemikaali turustamise eest vastutav isik (valmistaja, importija, levitaja) 
peab esitama isikule, kes oma kutsealases tegevuses kasutab kemikaale (edaspidi 
kasutaja), ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali kohta ohutuskaardi (edaspidi 
ohutuskaart ). Ohutuskaart esitatakse kasutajale tasuta esmakordsel edastamisel ja iga 
kord, kui  kaarti  on muudetud nüüdisaegse olulise teabe alusel valmistise tervise- või 
keskkonnaohtlikkuse kohta. Kemikaali ohutuskaart esitatakse paberkandjal või 
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles. 
Töökeskkonna  keemiliste  ohutegurite  piirnormid  (määrus)  
17.    Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on? 
Ohtlike  ainete  piirnormid  töökeskkonnas  aitavad  kontrollida  ohtlike  ainetega 
kokkupuudet  töökohal,  kehtestades  aine  suurima  (õhu-)kontsentratsiooni,  mida  saab 
ohutult  lubada.  Need  on  kehtestatud  töötajate  terviskaitseks,  kes  peavad  oma 
töökohustuste seas kokku puutuma ohtlikke ainetega. 
Töökohale  esitatavad  töötervishoiu  ja  tööohutuse  nõuded  
18.    Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale?  
Nõuded toolile 
Nõuded lauale 
•  Tooli  paigutus  peab tagama 
•  Töölaua või töötasandi paigutus 
töötajale ergonoomiliselt õige 
peavad tagama töötajale 
kehaasendi. Töötooli  
ergonoomiliselt õige kehaasendi. 
konstruktsioon ja muud 
omadused peavad vastama töö 
laadile. Töötooli kõrgus peab 
üldjuhul olema reguleeritav ning 
seljatoe kõrgus ja  kaldenurk  
muudetavad. 
19.   Kui palju peab töötaja kohta tööruumis olema õhuruumi?  
Ühe töötaja kohta peab olema ruumis õhuruumi 10m3 
20.    Kas tööruumis peab olema ventilatsioon?  
Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Selle taseme määramisel arvestatakse 
töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust ning kasutatavate 
seadmete hulka ja eripära. 
21.   Millised on nõuded mehaaniliselt avatavatele ustele töökohas?  
Mehaaniliselt  avatavad  uksed  peavad  liikuma  ohutult  ning  olema  varustatud 
pidurdusseadisega, mis asub nähtaval ja kergesti juurdepääsetaval kohal. 
22.   Kui  inimeste  liikumisteedel  tööpiirkonnas  sõidab  ka  sõidukeid,  siis  milliste 
võtetega tagatakse inimeste ohutus?  
Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud küllaldane 
ohutu liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded. Liikumisteed peavad olema 
3  
 
Tallinna  Tehnikaülikool                                                                                                                                                                                                          Riski-­‐  ja  ohutusõpetus  
selgesti märgistatud, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks. 
23.   Millises töökeskkonnas peab olema silmadusšš?  
Kui töökohal esineb oht võõrkeha või kemikaali sattumiseks silma, peab kergesti 
ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas paiknema silmadušš. 
24.   Kas töötajatele mõeldud puhkeruumides võib suitsetada?  
Ei 
25.   Välitööl rakendatavad abinõud? 
Välitööl  tuleb  rakendada  abinõusid,  et  töötajad  oleksid  kaitstud  libastumise  ja 
kukkumise, kukkuvate esemete, kahjuliku müra ning kahjulike gaaside, aurude ja tolmu 
eest. Töötajaid tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest, mis võivad neid  ohustada  või nende 
tervist  kahjustada.  Välitöö  peab  olema  korraldatud  nii,  et  õnnetusjuhtumi  korral  saaks 
töötajat võimalikult kiiresti abistada. 
Töövahendi  kasutamise  töötervishoiu  ja  tööohutuse  nõuded  
26.   Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane  väljaõpe? 
Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja 
ohutusalase  juhendamise.  Ohutusalane  juhendamine  peab  hõlmama: 
1) Teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda 
öövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; 
2) Abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud 
sikute  ohutuse 
tagamiseks; 
3) Teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 
4) Teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja 
poolt  kasutatava 
või 
tema  lähedal asuva  töövahendi 
ohtlikkust; 
5) Juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. 
27.   Millised nõuded esitatakse töövahendi hoiatusseadisele? 
Hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning 
nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. 
28.   Millisel juhul paigaldatakse töövahendile kaitsepiire? 
Töövahendi  liikuva  osaga  ohtliku  kokkupuute  vältimiseks  tuleb  paigaldada  kaitsepiire 
või  -seadis,  mis  takistab  juurdepääsu  ohualale.  Suurema  ohu  puhul  varustatakse 
kaitsepiire  blokeeringuga,  mis  kaitsepiirde  eemaldamisel  peatab  ohtliku  osa  liikumise 
enne  kasutaja  sattumist  ohualasse.Töövahendile,  mille  kasutamisega  võib  kaasneda 
purunevate  osade,  töödeldava  tooriku,  töötlemisjäätmete,  lõikeriistade  vm 
eemalepaiskumine või esemete kukkumise oht, peab vajadusel olema paigaldatud ohtu 
välistav kaitsepiire. 
29.   Millised lisaabinõud on vajalikud iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib 
töötajaid ohustada? 
Iseliikuval töövahendil, mis oma liikumisega võib töötajaid ohustada, peab olema: 
1)Tahtmatut käivitamist välistav käivitusseadis; 
2) Sobivad ohutusseadised, mis vähendavad kahe või enama samaaegselt 
rööbasteel liikuva töövahendi võimaliku kokkupõrke tagajärgi; 
3) Pidurdus- ja seiskamisseadis, peajuhtimisseadise tõrke puhuks peab 
öövahendit saama seisata kergesti juurdepääsetava hädaseiskamisseadise või 
automaatselt toimiva süsteemiga, kui see on ohutuse tagamiseks vajalik; 
4) Paigaldatud täiendavad peeglid või muud seadised nähtavuse parandamiseks, 
kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav; 
5) Tööks vajalikud piisava võimsusega valgustid ja gabariitvalgustid, kui 
öövahendit kasutatakse  pimedal  ajal; 
6) Sobiv tulekustuti, kui töövahend, selle  koorem  või haagis on tuleohtlik ja selle 
4  
 
Tallinna  Tehnikaülikool                                                                                                                                                                                                          Riski-­‐  ja  ohutusõpetus  
kasutamiskoha lähedal selline tulekustuti puudub; 
7) Automaatseadis kaugjuhtimisega töövahendi seiskamiseks niipea, kui 
öövahend väljub kaugjuhtimisalalt; 
8) Töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised, kui töövahend 
öötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid 
sellise ohu vältimiseks. 
30.   Kui kaua tohib redelil seistes töötada ühe tööpäeva jooksul? 
Redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui kolmandiku 
tööpäeva pikkusest. Keelatud on seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel. 
Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast 
Muud  töökeskkonna  ohutusega  seotud  õigusaktid  
31.   Mis on ohumärguanne? 
Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, 
valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab 
teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või 
tegevusjuhise. 
32.   Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? 
Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. Alalist 
ohumärguannet kasutatakse: 
1) Keelu, hoiatuse  ja kohustusliku nõude puhul; 
2) Evakuatsioonitee  ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha 
märgistamiseks; 
3) Mahutite ja  torude  märgistamiseks; 
4) Takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. 
Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui: 
1) Valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele 
ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu 
korral  lahkuma  ohualalt; 
2) Vuulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit 
sooritavat isikut. 
33.   Milline on peamine erinevus üld- ja kohtvibratsiooni  vahel? 
Kohtvibratsioon  on tervisele kahjulik võnkesageduse 25-250 Hz (kuni 300 Hz) juures, 
üldvibratsiooni puhul aga 4-8 Hz. 
34.   Millised  on  abinõud  terviseriski  vähendamiseks  raskuste  käsitsi  teisaldamisel 
(nimeta vähemalt 4)? 
•  Raskuste teisaldamise teekonda lühendada.  
•  Tööaja lühendamine.  
•  Töötaja võiks kasutada käru vms, et raskusi vähendada.  
•  Töö jagamine mitme töötaja vahel.  
35.   Mida  peab  sisaldama  töötaja,  kes  vähemlt  poole  oma  tööajast  töötab  kuvariga, 
tervisekontroll? 
1)Silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti 
määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme 
aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete 
korral; 
2)  Luu-  ja   lihaskonna   seisundi  kontrolli,  eelkõige  sundasendis  viibimisega  seotud 
vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või 
töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral. 
5  
 
Tallinna  Tehnikaülikool                                                                                                                                                                                                          Riski-­‐  ja  ohutusõpetus  
36.   Milliseid isikukaitsevahendeid saab kasutada … 
… kuulmiselundite kaitsmiseks:  Kõrvaklapid ja kõrvatropid 
… silmade ja näo kaitsmiseks: 
Kiiver , kaitseprillid, mask 
… käte ja käsivarte kaitsmiseks:  Tööriided, kindad 
… jalgade kaitsmiseks: 
Spetsiaalsed turva jalanõud ja püksid 
37.   Missugusest piirväärtusest alates tuleb rakendada kaitsevahendeid … 
… üldvibratsiooni korral: 
0.5m/s2 
… kohtvibratsiooni korral: 
2.4m/s2 
… müra korral: 
85dB 
38.   Mida loetakse tuletööks ning kes võib seda läbi viia? 
Tuletööks  loetakse  tööd,  mille  tegemisel  tekib  sädemeid,  kasutatakse  leeki  või  muud 
kuumust või mis on tuleohtlik – nt keevitamine. Seda võib läbi viia isik, kes on läbinud 
koolituse  ja  omab  tuletöö  koolituse  tunnistust,  isikul  peavad  olema  oskused  viia 
tuletööd ohutult läbi. 
   
6