Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
KK12 -PE2
PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID
Referaat
Tallinn 2012
Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
SISUKORD
SISSEJUHATUS....................................................................................................................1
  • EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2
  • ENESEHINNANG ...........................................................................................................3
    2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4
    2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID ...............................................................................4
  • JUHTIMISE KVALITEET..............................................................................................6
  • TÖÖSTRESS................................................................................................................... 7
    4.1. TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED....................................................................................7
  • MONOTOOMNE KORDUVLIIGUTUSTEGA TÖÖ....................................................9
    5.1 PSÜHHOLOOGILISED TAGAJÄRJED.....................................................................9
  • TURVATUNNE TÖÖL.................................................................................................10
    KOKKUVÕTE.....................................................................................................................11
    KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................12
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    SISSEJUHATUS
    Käesolevas referaadis tuuakse välja kõik psühholoogilised ohutegurid. Ohutegurid mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist kahju ning muutusi töötaja psühholoogilises seisundis. Psühholoogilised ohutegurid võivad olla nii inimest ennast või isegi firmat kahjustavad.
    1
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL
    Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide ja nende väljendamise reguleerimist.
    Emotsioonide kohta käivaid nõudeid on mitu:
    • nõue näidata positiivseid emotsioone,
    • nõue näidata negatiivseid emotsioone,
    • nõue olla sensitiivne emotsioonide suhtes – kliendi emotsioone ära tunda ja nendele
    • reageerida,
    • nõue varjata oma loomulikke emotsioone.
    Emotsionaalsed nõuded on määratud töö iseloomu, samuti tegevusala tavade või ettevõtte
    konkreetsete nõudmiste poolt. Praktiliselt kõik tööalad, mis on seotud inimestega suhtlemisega ,
    esitavad emotsionaalseid nõudeid. Emotsionaalseid nõudeid tööle esitatakse teenindusega
    seotud ettevõtetes, kus sotsiaalne suhtlemine ja positiivsete emotsioonide näitamine klientidele on oluline osa tööst. Tervishoiuteenuse osutamisel lisandub positiivsete emotsioonide näitamise
    kohustusele emotsioonide varjamise kohustus. Emotsioonide varjamise kohustus on oluline
    kohtunike töös.
    Emotsionaalsete nõudmiste täitmine ja sellest tulenev töö efektiivsus, on seotud olulise ja
    küllaltki raskesti täidetava kriteeriumiga: töötaja emotsionaalne väljendus peab olema kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon negatiivne.
    Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel:
    (a) suhtlemisaktide ( interaktsioonide ) sagedus;
    (b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus)
    (c) erinevate vajalike emotsioonide arv;
    (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad
    emotsioonid teineteisest erinevad).
    Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam
    on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne
    emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö
    emotsionaalsete nõuetega tõstab töörahulolu.
    Toimetulek töö emotsionaalsete nõudmistega toimub kahel tasandil:
    • sisemine tasand – olukorra, kliendi jms ümberhindamine töötaja poolt (näit. lennureisijad on
    lapsed, kelle halva käitumise peale stjuardessil pole mõtet pahane olla);
    • väline tasand – väline vastav käitumine (näit. heade käitumis- ja suhtelmisviiside, etiketipärase
    kasutamine).
    2
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    ENESEHINNANG

    Enesehinnang on inimese üldine hinnang endale ja suhtumine endasse. Inimene võib suhtuda
    endasse hästi (positiivne enesehinnang) või halvasti (negatiivne enesehinnang). Enesehinnang
    sisaldab hinnangut enda kompetentsusele ja enese väärtusele ning põhineb suures osas
    võrdlusele teistega .
    ENESEHINNANGU KOMPONENDID
    Enesehinnangu komponendid:
    enesekohased ootused (ma võiksin);
    • endale kehtestatud standardid (ma peaksin);
    • teadvustatud oskused ja võimed (ma saaksin).
    Mida suurem on lahknevus inimese ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda negatiivsem on enesehinnang.
    Enesehinnang ei ole vahetult seotud: akadeemilise ja karjääri edukusega, paremate suhetega ja tervisega. Enesehinnang on vahetult seotud: õnne ja heaoluga ning maailmapildi, hoiakute ja
    hinnangutega maailma kohta.
    Kõrge enesehinnanguga inimesed:
    • on enesekindlad ja peavad endast lugu,
    • peavad end vajalikeks,
    • peavad end võimekateks,
    • tajuvad realistlikult oma võimeid,
    • on endaga rahul ja avatud muutusteks,
    • peavad ennast teistega võrdväärseteks.
    Madala enesehinnanguga inimesed:
    • halvustavad ennast,
    • on rahulolematud ja ebakindlad,
    • ei tunneta oma võimete piire ,
    • peavad ennast teistest halvemateks,
    • neil puudub enesekindlus ja kardavad muutuda.
    Madal enesehinnang õhutab inimest ennast teiste ees tõestama, et näidata teistele oma
    väärtust, suutlikkust (mis iganes see on) ja saada selle kaudu kinnitust oma sisemistele
    hinnangutele. Tähtsamaks motiiviks saab eneseupitamine – kõikvõimalike vahenditega. Samas
    ollakse ülitundlik kriitika suhtes. Teiseks võimaluseks madala enesehinnanguga inimesele enda
    hinnangut parandada, on kompensatoorne käitumine, st kuna mõnel olulisel tegevusalal edu ei
    saavutata, leitakse mingid kõrvaltegevused, kus edu saavutamine on võimalik. Selline käitumine
    3
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    võib olla nii positiivsete kui negatiivsete tagajärgedega. Madal enesehinnang põhjustab liigset
    enesejälgimist ja enda kallal urgitsemist ning hirmu oma nõrkuste ees. Inimene, kelle
    enesehinnang on madal üritab olla teiste meele järgi, seda kas selleks, et saada teistelt kiitust ja tõsta nii oma enesehinnangut või siis, tunnetades oma alaväärsust, lihtsalt alluda endast parematele. Igal inimesel on vajadus säilitada enesehinnangut suhteliselt stabiilsena, enamasti positiivsena.
    Inimesed kaitsevad ja üritavad parandada oma positiivset minapilti. Seda loetakse inimese üheks baasvajaduseks.
    ENESEHINNANGU FAKTORID
    Enesehinnang sõltub kolmest faktorist:
    1. Võrdlus teiste saavutustega - võrreldakse enda saavutusi teiste omadega, endast
    paremate ja halvematega.
    2. Võrdluse väärtus oleneb inimese seotusest, lähedusest teistega – sarnaste, harjunud
    tegevuste tulemuste võrdlused ja enda võrdlemine sarnaste omadustega inimestega on
    tähtsamad kui enda võrdlemised ebaharilike tegevuste või tundmatute ja teistsuguste
    inimestega. Võrdluse tähtsust mõjutab ka võrdluse aluseks olevate tegevuste ja
    võrdluseks võetavate inimeste meeldivus.
    3. Võrdluse tähtsuse jaoks on oluline ka see, mis valdkonnas ennast võrreldakse. Mida
    rohkem on antud valdkond inimesega seotud või mida olulisem see inimese jaoks on,
    seda tähtsam on hinnang enesehinnangu jaoks.
    Inimese enesehinnang ei ole adekvaatne. Psüühiliselt terve inimese enesehinnang on 10-15%
    kõrgem tema tegelikest võimetest. See on kasulik, sest motiveerib inimest püüdlema rohkemat ja võib juhtuda, et ta selle saavutabki. Enesehinnangu ebaadekvaatsus põhineb enesetaju hälvetel. Inimesel on kalduvus esitada ennast ja endast mõelda paremini, soosivalt. Üheks selliseks nähtuseks on kausaalse atributsiooni (põhjuste omistamise ) üldviga: inimestel on kalduvus pidada oma edu põhjuseks enda omadusi ja väärtusi ning oma ebaõnnestumise põhjusteks väliseid tegureid (teiste inimeste tegude põhjendamisel on kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda enesekahjustamisega, st seatakse ennast juba enne tegevust edu saavutamise jaoks ebasoodsasse positsiooni, et ebaedu korral põhjendada seda ... ebasoodsa positsiooniga. Kõrgendatud enesehinnang väljendub positiivsetes illusioonides. Inimestel on ebarealistlikult positiivne minapilt , mis väljendub “keskmisest parema” efektis (näit. 80% USA autojuhtidest peavad ennast keskmisest paremateks). Samuti on inimesed ebarealistlikult optimistlikud ja eeldavad oma tegevustes edu ning ei mõtle oma tegevuste võimalike negatiivsete tagajärgede peale. Inimestel on ka liialdatud kontrolli taju ja nad arvavad sageli, et on suutelised mõjutama juhuslikke protsesse. Viimasest kahest tuleneb näiteks osalemine hasartmängudes (täringu viskamine ; loterii jne).
    Kas kõrgendatud enesehinnang ja positiivsed illusioonid on kahjulikud? Kuigi ollakse
    seisukohal, et reaalsusega kontaktis ja realistlik olemine on edu ja rahulolu aluseks võib
    positiivse illusiooni tulemuseks olla:
    • õnn ja rahulolu;
    • rahuldustpakkuvad suhted;
    4
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    • loov ja tulemuslik töö.
    Kui enesehinnang ja positiivsed illusioonid on äärmuslikud, siis neil võivad olla negatiivsed
    tagajärjed.
    5
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    JUHTIMISE KVALITEET
    Juhtimise kvaliteet on töötajate hinnang juhi rolli täitmisele juhtkonna liikmete poolt. Siia alla kuuluvad:
    • töötajaga arvestamine ja tema hindamine;
    • töötajale arenguvõimaluste loomine;
    • töö planeerimine , tööülesannete jagamine;
    • suhtlemine töötajatega;
    • konfliktide lahendamise oskus;
    • jne.
    Juhtimise kvaliteet võib olla nii väga tugev stressi tekitav faktor (kui see on halb) või väga suur kaitsefaktor(kui see on hea).
    Hinnangute puhul tuleb meeles pidada hinnangu kontseptsiooni . Klientide, ülemuste,kolleegide ja alluvate hinnangud konkreetse juhi juhtimise kvaliteedile võivad väga palju erineda
    6
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    TÖÖSTRESS
    Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel.
    Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ningtoimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut – võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul – keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga  südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, arevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid.
    Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda väga selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord võib olla teisele ergutav, ühel päeval võib tavapäraselt jõukohane tööülesanne näiteks isikliku elu probleemi tõttu tunduda teostamatu või mõjutavad enesetunnet ja töösooritust kolleegidevahelised suhted.
    TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED
    Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme:
    • südame-veresoonkonnahaigused;
    • ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom;
    • maohaavandid;
    • ainevahetushäired;
    • luu- ja lihaskonnavaevused.

      Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: 
    • suitsetamine ;
    • liigne alkoholitarbimine;
    • narkootikumide tarbimine;
    • vähene liikumine ja istuv eluviis;
    • ebatervislik toitumine.

    ORGANISATSIOON
    Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid:
    • töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine;
    • kõrge töövõimetuse tase;
    • suur personalivoolavus;
    • suurenenud tööõnnetusrisk;

    7
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    • kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni.
     
    ÜHISKOND
    Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt:
    • stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt;
    • kannatab ühiskonna tootlikkus ;
    • tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem;
    • kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem.

    8
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    MONOTOOMNE KORDUVLIIGUTUSTEGA TÖÖ
    Monotoonne korduvliigutustega töö (lüh MKT) sunnib töötajat ilma katkestuseta tegema üha uuesti ja uuesti samu liigutusi Sellist tööd tehes on otsustusõigus oma töö üle vähene, puuduvad loomingulisus ja algatusvõime
    Monotoonset korduvliigutustega tööd võib iseloomustada järgnevalt:
    Töö seondub konkreetse kohaga, halvemal juhul teostatakse liigutusi sundasendis
    Töö nõuab tähelepanu ja/või keskendumist – kontsentreerumist
    Tööd tehakse kiires rütmis
    Hetkel kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (jõustunud 1999 aastal) sätestatakse, et monotoonsete korduvliigutuste korral on tegu nii füsioloogilise:
    Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni (§9 lõige 1)
    kui ka psühholoogilise ohuteguriga:
    Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö , halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis (§9 lõige 2)
    Monotoonsete korduvliigutustega puutuvad oma töökohal kokku paljud tööstuslikult arenenud riikide inimesed Seda liiki tööd esineb paljudes ametivaldkondades, näiteks:
    tekstiili-, rõiva- ja elektroonika tööstuses ;
    tapamajades, kala- ja šokolaadi tööstuses ;
    jaemüük ja kontori töö (kassaoperatsioonid, andme töötlus ) jpm
    PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD
    Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust, läbipõlemist, stressi, depressiooni ja käitumishälbed nagu alkoholism , mängurlus,
    narkomaania , suitsetamine, söömishäired, enesetapud .
    9
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    TURVATUNNE TÖÖL
    Turvatunne tööl on töötaja subjektiivne hinnang kindlusele või kindluse
    puudumisele tasuva töö jätkuvuses. Seda võib käsitleda ka kui töökaotuse hirmu või selle
    puudumist. Turvatunne tööl oleneb seaduse poolt reguleeritavatest asjaoludest nagu tööleping (pidev, ajutine või lepinguline töö), kollektiivleping, tööseadusandluse, majandusseisundist - ettevõtte ja üldisem majanduslik olukord jms, samuti mõjutavad seda inimese omadused: vanus, sugu, haridus , kvalifikatsioon , tervislik seisund, eelnev töötuse kogemus, majanduslik seisund jms. Turvatunde puudumine, ebakindlus töö jätkuvuses, hirm töö kaotada on töötajale väga suur stressor .
    10
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    KOKKUVÕTE
    Töökeskond ning töötaja elu ja tervis üldiselt olenbki juhtimise kvaliteedist ehk kõik on juhi teha. Kui juht laseb töötajatel töötada halvas töökeskonnas, töötajatel käivad tööalased nõudmised üle jõu ning kui töö on liiga monotoomne või hoopis ei saa töötaja töö ülesannetest aru peab firma ise selle eest vastutama. Võivad tekkida tööõnnetused,personalivoolavus ning kvaliteedi probleemid. Minu lõppsõna olekski ,et kui organisatsiooni töökeskond on hea ning juht saab hakkama on ka töötajate tervis ning firma maine kaitstud. Tööandja peaks tegema kindlaks õimalikud ettevõtte töötajaid ohustavad ohutegurid ning hinnata, missugused töötajate grupid on ohustatud.
    11
    Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
    KASUTATUD KIRJANDUS
    http://www.stressivastu.ee/index.php?id=66
    PE Konsult, www.pekonsult.ee
    Zapf, D., Holz, M. (2006.a.)
    Seligman , M. E. P., Csikszentmihalyi, M. (2000.a.)
    Positive Psychology. An Introduction. American Psychologist, Jaanuar 2000.a.
    TÖÖKESKKONNA KÄSIRAAMAT (12. oktoober 2009.a.)
    Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis - uuringu lõpparuanne (Centar, 2009.a.)
    12
  • Vasakule Paremale
    PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #1 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #3 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #4 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #5 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #6 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #7 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #8 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #9 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #10 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #11 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #12 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #13 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #14 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID #15
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    KK12-PE2

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Monotoonne korduvliigutustega töö
    13
    doc

    Monotoonne korduvliigutustega töö

    kool õppetool nimi kursus Monotoonne korduvliigutustega töö referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö.......................................................................................5 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..................................................................................

    Ohuõpetus
    Presentatsioon - tööstress-kuisamine-töövägivald
    19
    ppt

    Presentatsioon - tööstress, kuisamine, töövägivald

    psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamisele. Töötajate ja nende esindajate kaasamine on väga tähtis. TÖÖSTRESS SISSEJUHATUS MIS ON TÖÖSTRESS KUI SUUR ON TS JA KES ON OHUSTATUD RISKI HINDAMINE JA TS ENNETAMINE Sissejuhatus Euroopa Liidus on tööstress (TS) seljavalude järel, mis mõjutab 22% ELi töötajaid, teine kõige üldisem tööga seotud terviseprobleem. TSi võivad põhjustada sellised psühhosotsiaalsed ohutegurid nagu puudulik töökorraldus ja juhtimine, kõrged nõudmised ja väike kontroll töö üle ning kiusamine ja vägivald tööl. Füüsikalised ohutegurid nagu müra ja temperatuur võivad samuti põhjustada TSi. TS ärahoidmine on Euroopa Komisjoni uue töötervishoiu ja tööohutusalase strateegia üks eesmärke. Mis on tööstress Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võime nendega toime

    Riski- ja ohuõpetus
    Tööstressi referaat
    7
    docx

    Tööstressi referaat

    üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine. Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Mõni tuleb kõrgete nõudmistega paremini toime kui teine. Tähtis on just töötaja isiklik hinnang oma olukorrale. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Tööstressi risk on suur, kui: · töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks); · töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada (nt võimetus

    Psühholoogia
    Riskianalüüs essee
    4
    docx

    Riskianalüüs essee

    tagajärje raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt juba 1-3 kuu jooksul pärast riski hindamist). V tase ehk talumatu riski oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. Töökeskkonna ohutegurid Töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetab töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. See on töötervishoiule ja tööohutusele omane lähenemisviis, kuna paljudele töökeskkonna nähtustele ja parameetritele ei ole kehtestatud täpseid nõudeid, vaid muudatusi töökeskkonnas tehakse lähtuvalt ühe või teise nähtusega kaasneva terviseriski suurusest.

    Keskkonnafüüsika
    Töö tervishoid ja ohutus KT
    34
    docx

    Töö tervishoid ja ohutus KT

    käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;

    Riski- ja ohutusõpetus
    Enesehinnang ja selle mõju käitumisele
    18
    doc

    Enesehinnang ja selle mõju käitumisele

    moodustab biheiviorismi uurimisprogrammist vaid ühe osa " Personalistlik psühholoogia aga kahtles võimalustes eneseteadvust eksperimentaalselt uurida. Nende äärmuslike orientatsioonide kriis soodustas teadusliku huvi kasvu selle temaatika vastu. Uurimisaineks on kõige sagedamini ,,mina" ­ pildi struktuur ja komponendid, seejärel need psüühilised protsessid ja operatsioonid, mille abil inimene ennast ja oma käitumist teadvustab, hindab ja kontseptualiseerib ja lõpuks eneseteadvuse psühholoogilised 5 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele funktsioonid (kuivõrd adekvaatsed on ,,mina" ­ pilt ja üksikud enesehinnangud ja mis osa on neil isiksuslikus käitumise reguleerimises). (Kon, 1987/1981:36) Kuidas neid küsimusi uuritakse? Palju kasutatakse sellist meetodit nagu vaba enesekirjeldus,

    Ainetöö
    Psühholoogilised ohutegurid
    8
    docx

    Psühholoogilised ohutegurid

    Marina Järvis Nimi:Viktoria Reinaru Kursus: 1, Ärindus, TABB21 Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus (näit.

    Ergonoomika
    Töökeskkonna ohutuse alused
    16
    docx

    Töökeskkonna ohutuse alused

    TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine,

    Tööohutus ja tervishoid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun