LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja
majandusarvestuse õppetool
JA14KÕ
Eneli Eiert
TÖÖKOHA
RISKIANALÜÜS Kirjalik töö
Õppejõud:
Kaie Kranich ,
MAMõdriku
2014
Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne
kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude
ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada
töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid
tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning
muuta seeläbi
töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014)
Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad
tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida
ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja
töötervishoiu
seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski
regulaarselt.
( ibid ., 2014)
Ohutegur
on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale
trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema
töövõime vähenemise. Töökeskkonnas
toimivad füüsikalised,
keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
psühholoogilised tegurid ei või ohustada
töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva
isiku elu ega tervist.
(ibid., 2014)
riskianalüüsi metoodika
Teostatud: kodustes tingimustes õppija töökohale.
Riskianalüüs
on koostatud koduse õppija õppimiskohale, võttes arvesse töökoha
iseärasusi ja töövahendite kasutamisaega ning nendega seotud
terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse
agentuuri riskihindamisjuhend. Riski suuruse hindamiseks kasutati
riskimaatriksit, mis on välja toodud
lisas , tabel 1. Võttes arvesse
ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja
tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I...V alusel hinnatud
terviseriski järgmiselt:
Riskitase I – vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik.
Riskitase II – vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidaevalt jälgida.
Riskitase III – keskmine risk- vajalik meetmete kastuselevõtt riski vähendamiseks, kui majadnuslikult vähegi võimalik (abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul).
Riskitase IV – suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik, kui see pole võimalik 1 kuu jooksu, tuleb töö peatada/lõpetada.
Riskitase V – talumatu risk- riski vähendamine on vältimatu ; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud.
töökeskkonna ja ülesannete lühikirjeldus
Töökeskkond,
milles õpilane õpib, on kodune, kuna tegemist on kodus õppijaga.
Õppetöö toimub ühes toas, kus õpilane üldiselt elab, seega on
seal nii õppetööks vajalikud asjad (kirjandus, õppimisvahendid,
tehnika jne) ning ka õppimiseks mitte vajalik (nt voodi, televiisor
jne). Liikumisala on takistusteta, seega kukkumis - ega libastumisohtu
pole. Õppetöö toimub laua taga, kus on piisavalt ruumi käte ja
randmete toetamiseks, samal tasapinnal asub ka hiir . Kuid kuna
tegemist on sülearvutiga, siis kuvari kõrgust muuta ei saa, küll
aga saab hõlpsasti muuta kuvari kaldenurka, et pilt oleks
võimalikult selge ning varjudeta.
Õpilane
kasutab põhimõtteliselt igapäevaselt, vahel harvemini, kuvarit
(arvutit) ning mitmesuguseid erinevaid abivahendeid, nii tehnilisi
(näiteks telefon, tahvelarvuti , printer ) kui ka mittetehnilisi
(raamatud, õpikud, ajakirjad). Tavaline tööpäev arvutiga kestab
umbes 6 tundi. Kuvarit ei kasutata järjest 6 tundi, vahepeal on ka pausid . Kuna tegemist on kodustest tingimustes õppijaga siis pauside
ajal iga kord ta ei võimle, nagu peaks, kui ta ei võimle siis
tegeleb ta muude majapidamises vajalike tegemistega, kus ta liigub
juba niigi ilma võimalmisharjutusteta (nt koristamine , söögi
tegemine, ahjukütmine, treppidest käimine jne).
töökeskkonna
ohutegurite analüüs gruppide kaupa
Füüsikalised ohutegurid
Füüsikalisteks
ohuteguriteks loetakse:
müra , vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli ;
2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või
madal õhurõhk;
3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse
puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed
tegurid (Kranich, 2014)
Keemilised ohutegurid
- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
- tolm, aur, gaas
- asbest
- mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav
- plahvatusohtlik, tuleohtlik, oksüdeeriv
- ohupiktogrammide kasutamine
- kemikaalide ohutuskaardid
- töötajate väljaõpe (ibid., 2014)
Bioloogilised ohutegurid
- mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid;
- rakukultuurid;
- inimese endoparasiidid;
- GMO-d;
- muud bioloogiliselt aktiivsed ained ( veri , lümf, koekultuurid jt), mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (ibid., 2014)
Füsioloogilised ohutegurid
- füüsilise töö raskus
- sama tüüpi liigutuste kordumine
- üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused
- muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni (Kranich, 2014)
Psühholoogilised ohutegurid
Psühholoogilised ohutegurid - töökorralduse, juhtimise, töökeskkonna sotsiaalse
konteksti
need
aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või
füüsilist kahju
- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö
- halb töökorraldus
- pikaajaline töötamine üksinda
- muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis
Psühholoogilised
ohutegurid ehk tööstressorid on faktorid , mille mõju tulemusena
võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress . Tööstress on
pingeseisund, mida kogetakse siis, kui tööst tulenevaid nõudmisi
tajutakse töötaja poolt suuremana kui võimet nendega toime tulla
(või neid kontrollida)
1.
Tööülesannetest tingitud (tööülesannete keerukus , töö monotoonsus )
- monotoonse iseloomuga , ühetaoline töö;
- suurt täpsust nõudev töö;
- töötaja võimetele mittevastav töö;
- pidev valvsus ja sündmustevaesus;
- teenindustöö , klientide teenindamine;
2.
Töötingimustest tingitud (tööaeg,töötempo, töötingimuste
ergonoomilisus)
- töö kiirus, nõudlikkus, pingelisus;
- töö ülekoormus ja ajasurve;
- halb töökorraldus;
- töötamine ületundidega, öötöö ja vahetustega töö;
- töötegemiseks vajaliku väljaõppe või ettevalmistuse puudumine;
3.
Rollinõuetest tingitud (konfliktsed nõuded, ebaselged nõuded)
- üheselt mittemõistetav tööalane vastutus;
- liiga vähene või liiga suur vastutus;
4.
Sotsiaalsest keskkonnast tingitud (konfliktid, sotsiaalne toetus,
sotsiaalne isolatsioon , tunnustamine, õiglane kohtlemine)
- pikaajaline üksinda töötamine;
- vähene koostöö kolleegide vahel;
- kehv kommunikatsioon juhtkonna ja töötajate vahel;
- töötajate vähene kaasatus ;
- mõjutusvõimaluste või kontrolli puudumine selle üle, kuidas teha igapäevast tööd;
- lugupidamise puudumine töötajate ja nende tehtava töö suhtes;
- premeerimissüsteemi ( tunnustuse ) puudumine;
- töökiusamine ; vägivald töökohal;
- diskrimineerimine või ahistamine, sh seksuaalne ahistamine;
- töö-kodu konflikt, töömurede kojutoomine ja vastupidi;
- toetuse puudumine töö ja pereelu tasakaalustatusele;
- šokeerivate sündmuste toimumine tööl (ibid., 2014)
riskianalüüs
õppimiskohale
Analüüsitavaks
kohaks on laud (kuna õppetöö toimub seal) (LISA 1), kuhu,
hetkel kui pilt tehti ning õppimisajaks, on paigutatud sülearvuti.
Kuna õppimiseks kasutatakse sülearvutit, on klaviatuur ühendatud
kuvariga, mistõttu ei saa kuvari reguleerida, kuid selle asendit
saab hõlpsasti muuta vastavalt vajadusele, et peegeldusi poleks ja
et ekraanil kuvatav oleks väga hästi nähtav. Laual on piisavalt
ruumi, et trükkides randmeid toetada, seega ei saa randmed suurt
koormust sundasendi tõttu. Klaviatuuriga samal tasapinnal on eraldi
olemas küll hiir, kuid sellel puudub randmetoega matt , mis omakorda
pole randmele eriti mugav. Arvuti, millega õpilane töötab, on
talle tuttav ning ta oskab reguleerida vastavalt vajadusele nii
ekraani eredust, kui ka muid pisisätteid, et kuvariga töötamine
oleks silmi vähe kurnav. Samuti ei ole ekraanil olev pilt värelev,
mis kurnaks silmi ja mille tõttu oleks raske tööle keskenduda. Ka tool ja selle seljatugi on kergesti reguleeritava kõrgusega, seega
suuri kõrgusvahesid ei teki ning ka sellega kaasnevaid
tervisehädasid.
Talv
on teatavasti pime aeg ning enamjaolt tuleb õppida ajal, kui väljas
on pime, siis on toas valgustuseks nii laelamp kui ka laualamp .
Laelamp valgustab küll häasti kogu toa, kuid kuna tuba on suur ning
laelamp on vaid toa keskpaigas, siis toa eri nurkadesse nii palju
valgust ei jõua kui seda on toa keskpaigas. Selleks, et oleks parem valgustus õppimiskohale ning et lugemine ei kurnaks silmi on
tööalale paigutatud ka laualamp. Seda saab vastavalt vajadusele
liigutada, et ei tekiks peegeldusi raamatul ega kuvaril ja et
lugemiseks vajalik koht oleks piisavalt valgustatud. Kuna ruum, kus
toimub õppetöö, on suur, mistõttu ei ole kahtlustki, et ruumis on
piisavalt ruumi ning õhku tema jaoks. Põranda ala, kus liigutakse
on takistusteta, puuduvad augud ning juhtmed , mis võiksid liikumist
takistada. Ruumis olev kliima on muutuv. Kuna analüüsitavas ruumis
on ahjuküte siis hommikupoolsel ajal on ruumis pisut jahedam ning
päeval ja õhtul soojem. Üldiselt pole ruumis teisi mikrokliima puudusi, ruum pole niiske ega liiga kuiva õhuga ning päikesevalgust
saab vastavalt vajadusele piirata rulooga, samuti on lisaks olemas ka
kardinad. Samas aga kui toas tõuseb temperatuur liialt kõrgeks,
saab avada ka akna, et tuba pisut jahutada või tuulutada.
Õppija
kasutab arvutit igapäevaselt, vahel pikema ajaliselt, vahel vähem
ning harva üldse mitte. Kuna töölaud on suur ning ruumi jagub nii
vajalikule tehnikale kui ka muudele õppimiseks vajalikele
materjalidele ja kätele-randmetele toetamiseks on laua taga
töötamine vähese riskiga . Füsioloogilistest ohuteguritest kõige
ohtlikumaks hinnatud, vastuvõetava riskitasemega (2), on hiirega
töötamine, kuna sellega töötatakse pikemalt ning seda kasutades
töötavad vaid kaks sõrme ning teised mitte. Füüsiliselt pole
õpilase töö küll raske, kuid pikalt paigal istuda võib vale
asendi tõttu olla kurnav ning teha seljale või muudele
liigestele/lihastele liiga. Antud juhul on õpilane istunud pisut
halvasti ning päeva lõpuks on tal selg pisut valus . Kui
istumisasendit muuta ning pauside ajal teha võimlemisharjutsi, peaks
seljavalud päeva lõpus leidma leevendust. Tööruum on piisavalt
suur, et seal saaks teha tööksvajalikke protseduure ning jagub ka
hingamisruumi. Bioloogilistest ohuteguritest võib koduse õppija
jaoks välja tuua vaid bakterite/viiruste leviku, mis võivad levida kaaselanikega kokkupuutudes või nendega samas ruumis olles, seda
ohutegurit on hinnatud vatuvõetava riskitasemega (2). Õpilane ei
tööta küll pikaajaliselt üksinda, kuid mõnda tööd tehes, mis
vajab rohkem aega ning keskendumis ja mida oleks parem üksinda teha,
võib ta viibida ajutiselt pikemat aega üksinda ruumis. Üksinda
töötamine on psühholoogiline ohutegur, kuid kuna seda esineb harva
ning mitte väga pikaajaliselt, siis on seda hinnatud vastuvõetava
riskitasemega (2). Keemilisi ohutegureid ei esine, kuna õpilane ei puutu üldiselt tööajal kokku kemikaalidega. Esineb küll mõni
harv juhus , kui õpilane peab koristama tööpinda, et õppima asuda ,
kuid selleks kasutatav puhastusvahend on ohutu, kui seda vastavalt
juhendile kasutada, seega on kemikaalidega kokkupuudet hinnatud
vähese riskitasemega (1). Füüsilistest ohuteguritest on
väljatöödud viis ohutegurit, neist kõige ohtlikumaks hinnatud,
vastuvõetava riskitasemega (2), on õhutemperatuur. Kuna tegemist on
ruumiga, mida tuleb kütta ahjuga vastavalt vajadusele, pole toas
kogu aeg ühtlane õhutemperatuur, õhtuti ja päeval on soojem, kuid
hommikuks on tuba pisut jahtunud ning ei ole normatiividele vastav.
Kuid kuna tegemist pole suure temperatuuri muutusega ning see tööd
põhimõtteliselt üldse ei mõjuta, pole see väga ohtlik. Suureks
ohuks võiks arvata ka valguse puudumise ühes laua servas , kuid kuna
õpilane seda poole õppetööks, nagu lugemine ja kirjutamine, mis
vajavad valgust, ei kasuta, on seda ohutegurit hinnatud vaid
vastuvõetava riskitasemega (2). Veel mis võib segada õpilase tööd
on müra, kuna tegemist pole suure müraga, mis õppetööd segaks,
siis hinnati seda madalaima riskitasemega ehk vähene risk (1). Müra
tekitavad majast mööda sõitvad autod, arvuti ja läheduses
teostatavad aiatööd, milleks kasutatakse mõnd masinat, mis tekitab
kõvemat müra. Kõige vähem ohtlikud ohutegurid on ruumis
kukkumisoht ja õhuniiskus, mõlemat on hinnatud vähese
riskitasemega (1). Kuna toas on seade, mis töötab hääletult ning
ise reguleerib niiskustaset, pole ruum liiga niiske ega kuiva õhuga
ja ei sega õppetööd mingil määral. Samuti on ka kukkumisoht väga
minimaalne, kuna põrandal, liikumisalal, pole liikumist takistavaid
esemeid, puuduvad lahtised juhtmed, augud, vaip jms.
kokkuvõte riskianalüüsist
Kokkuvõtvalt
võib öelda, et antud juhul kodustes tingimustes õppijal on tööks
head tingimused, mis ei tekita ta tervisele ega psüühhikale suurt
ohtu. Enamus tööks vajalikke nõudmisi on täidetud, et ohutegur
oleks võimalikult väike. Mõned vead, nagu näiteks kirjutuslaual
üks valgustamata nurk, hommikuti jahe õhutemperatuur, vale istumis
asend, mille tõttu õhtuks võib selg valutada, küll leiti, kuid
neid kõiki puudusi saab kergesti muuta. Kui õppija istuks ise sirge
seljaga või vajadusel korrigeeriks tooli kõrgust endale sobivks
oleks seljamured parandatud. Samuti saab väiksema väljaminekuga
osta omale uue lalambi, mis valgustaks kogu laua, et ei tekiks ühte
pimedat nurka.
lisad
Pilt
Tabelid
Tagajärg
Esinemise
Tõenäosus
VÄHEOHTLIK
(võivad tekkida kerged vigastused või vaevused) -1
OHTLIK
(võivad tekkida vaevused, vigastused, kutsehaigused ) -2
ERITI OHTLIK
(ohtu või koormust esineb märkimisväärselt) -3
VÄGA EBATÕENÖOLINE
-1
I
Vähene risk
II
Vastuvõetav risk
III
Keskmine risk
VÕRDLEMINI TÕENÄOLINE, KUID VÕIMALIK -2
II
Vastuvõetav risk
III
Keskmine risk
IV
Suur risk
TÕENÄOLINE -3
III
Keskmine risk
IV
Suur risk
V
Talumatu risk
Tabel
1. (Kranich, 2014) Riskianalüüsi riskimaatriks
Ohutegur
Tingimused, hinnang, abinõud
Riskitase
Riski alandamine
Füüsikalised
ohutegurid
Müra
Õuest kostuv autode müra, töövahendite ( saagide , trimmerite) müra, arvuti jahutusel tekkiv müra.
I
Vähene risk
(1)
Kuna müra on ajutine ning paratamatu siis ei saa selle muutmiseks midagi teha, vajadusel võimalus õppida mujal.
Õhutemperatuur
Toas on ahi, mida tuleb vastavalt vajadusele ise kütta, hommiku poolsel ajal on pisut jahedam kui tööruumis peaks olema.
II
Vastuvõetav risk
(2)
Kuna õhutemperatuur ei lange väga madalale pole suurt ohtu ning vajadusel võib ashju varem kütta või paigaldada tuppa näiteks soojapuhur.
Kukkumisoht
Otsene oht puudub, kuna käimisala on vaba, puuduvad takistavad augud, juhtmed jms.
I
Vähene risk
(1)
Valgustuse puudused
Üks pool lauas on vähe valgustatud, kuid seal ei toimu eriti tööd.
I
Vähene risk
(1)
Kuna töö on korraldatud nii, et valgustamata poolt lauast tööks ei kasutata, siis pole tungivat vajadust uue lambi ostmisele, kuid vajadusel tuleks osta uus lamp, mis valgustaks ka teistpoolt lauast.
Õhuniisuks
Õhuniiskuse tase on normide piires, toas on vastav seade, mis seda reguleerib.
I
Vähene risk
(1)
Keemilised
ohutegurid
Kemikaalidega kokkupuude
Õppimise ajal kemikaalidega otsene kontakt puudub, kuid kui on vaja tööpinda puhastada siis on olemas kokkupuude puhastusvahenditega.
I
Vähene risk
(1)
See on paratamtu kokkupuude ning pole tervisele ohtlik, kui vahendit kasutada otstarbekalt vastavalt kasutusjuhendile.
Bioloogilised
ohutegurid
Bakterid, viirused
Kaaselanikega suheldes/kehalisel kokkupuutel võivad levida viirused või haigused.
II
Vastuvõetav risk
(2)
Pesta käsi, vaktsineerida.
Füsioloogilised
ohutegurid
Ruumi suurus
Tööruum on piisavalt suur, et jaguks ruumi vajalikeks tööprotsessideks.
I
Vähene risk
(1)
Töölaud
Töölaual on piisavalt ruumi, et vajalikud materjalid/tehnika sinna mahuks ning ka käte toetamiseks on ruumi.
I
Vähene risk
(1)
Füüsilise töö raskus
Füüsiliselt pole töö raske, pole vaja raskusi tõsta jne, kuid selg võib pikast istumisest väsida.
I
Vähene risk
(1)
Valida õige istumisasend, et selg ei väsiks, pausidel võimlamisliigutusi teha.
Pikk töö hiirega
Hiirega töötades saavad koormust vaid 2 sõrme, teised aga ei tööta.
II
Vastuvõetav risk
(2)
Teha pauside ajal ka sõrmedele harjutusi.
Psühholoogilised
ohutegurid
Pikaajaline töötamine üksinda
Kui on mõni töö, mis nõuab suuremat tähelepanu või on ise sisult mahukam, siis töötatakse pikemalt üksi.
II
Vastuvõetav risk
(2)
Kuna selliseid olukordi esineb harva, ei mõjuta need oluliselt õpilase psüühikat.
Tabel
2 Riskianalüüsi tulemused
Kontroll-loen:
kontoritöö
A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi
Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.
Küsimus
Jah
Ei
Töökeskkond
Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)?
Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus , niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv?
Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)?
Kas ruumis on loomulik valgustus ?
Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile?
Kas valgusallikad , aknad ja uksed, lakitud mööbel või seinad peegelduvad kuvariekraanil?
Kas müra segab keskendumist või suulist suhtlemist?
Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või võivad põhjustada komistamist?
Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi?
Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult?
Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks?
Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad?
Kuvarid ja arvutid
Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega?
Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)?
Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti?
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?
Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm?
Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused?
Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik?
Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi?
Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil?
Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?
Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada?
Töökoha varustus
Kas tool on püsiv, kas see võimaldab vaba liikumist ja mugavat kehaasendit?
Küsimus
Jah
Ei
Kas tooli kõrgust saab kergesti reguleerida?
Kas seljatoe kõrgust saab reguleerida?
Kas vajaduse korral on olemas käetoed?
Kas vajaduse korral on olemas jalatoed?
Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on kättesaadavad pead ja keha pööramata?
Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada?
Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav?
Tarkvara ergonoomia
Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele?
Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele ?
Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid?
Kas tarkvara esitab teavet kasutajale sobival kujul?
Kas tarkvaraprobleemide tekkimise korral saab töötaja kelleltki abi paluda ?
Töökorraldus
Kas töötajal on võimalik teha sobivaid pause või vahetada tööviisi, kui ta teeb pidevalt kuvaritööd?
Kas tegelik kuvaritööaeg on lühem kui kuus tundi päevas?
Kas töötaja tööülesanded on mitmekesised ?
Kas töötajad saavad ise korraldada oma tööülesannete tegemise järjekorda ?
Kas keerulised eesmärgid või tööde tähtajad tekitavad töötajates üleliigset pinget?
Kas tööandja jagab piisavalt teavet ning korraldab koolitusi ja konsultatsioone enne arvutite kasutamisega seotud töökohtade loomist, ajakohastamist või täiustamist?
Ohud tervisele
Kas töötajate kaebustele nägemisprobleemide üle pööratakse tähelepanu?
Kas töötajate nägemist kontrollitakse pidevalt (vastavalt siseriiklikele õigusaktidele)?
Kui silmaarst tuvastab läbivaatuse käigus, et töötaja prillid või kontaktläätsed ei ole kuvaritööks sobivad, kas siis töötaja varustatakse prillidega, mis tagavad korraliku nägemise?
Kui töötajad kaebavad luu- lihaskonna ( kael , selg, õlad, jalad) valude üle, kas siis hinnatakse töökoha ergonoomiat?
kasutatud
materjalid
Kranich, K. (2014). Moodle. Kasutamise kuupäev: 12. detsember
2014. a., allikas Töökeskkonnaohutuse alused: http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/pluginfile.php/20663/mod_resource/content/1/T%C3%B6%C3%B6keskkonna%20riskianal%C3%BC%C3%BCs_loenguslaidid_SS2014.pdf
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
141 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
e4eiert
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid