Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas (1)

1 HALB
Punktid
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Mart Pulst
T11K
FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED
OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3
FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS..4
1. OHT.....................................................................................................................................4
1.1 VALETÖÖASEND...........................................................................................................4
1.2 FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID............................................................................4
1.3 MÜRA...............................................................................................................................4
1.4 VIBRATSIOON ................................................................................................................5
1.5 VALGUSTUS ...................................................................................................................5
1.6 TEMPERATUUR JA ÕHULIIKUMINE.........................................................................5
1.7 MASINAD .......................................................................................................................5
1.8 KIIRGUS..........................................................................................................................6
1.9 TÖÖTAJALE MITTE VASTAV TÖÖ............................................................................6
KOKKUVÕTTE........................................................................................................8
KASTATUD KIRJANDUS........................................................................................9
SISSEJUHATUS
Käesolev referaat teeb põgusa ülevaate tööohutuse mõjudest töötajale ja toob välja paar väidet, miks on vaja teostada selle kohast järelvalvet. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskonnas on jaotatud alapunktideks, mis on omakorda lühidalt lahti mõtestatud, nõnda nagu mina, tulevane töötaja või siis kunagi kauges tuleviks tööandja ehk antud töö autor, asjast aru sai.
FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS
1. OHT
Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. Tööanda peab tagama töötajale turvalise ja ohutu töökeskonna, mida kontrollib tööinspektsioon.
1.1 VALE TÖÖASEND
Tööohutuse seisukohast on kõige tähtsam, et töötaja töötaks õiges asendis. Üks ja see sama liigutus tekitab lihaspingeid ja võib kaasa tuua selja valusid. Tööandja peab tagama piisava ruumi töö tegemiseks, samas arvestades töötaja iseärasustega. Lauad peaks olema reguleeritavad , et töötaja saaks ise neid sättida vastavalt vajadusele. Vale töö asend on traumade ja haiguste suurimaks tekitajaks. Pidev püsti olemine, mida nõuavad palju ametid kurnavad põlvi ja tekitavad veenilaiendeid, selleks oleks mõistlik tagada võimalusel korral töötajatele istumis võimalus, et jalgu puhata . Samas kontoris töötades oleks mõistlik aegajalt püsti tõusta ja natuke end liigutada, et anda oma kehale puhkust
1.2 FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Füsioloogilisteks ohuteguriteks loetakse: 1) müra, vibratsiooni, ioniseerivat kiirgust, mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) 2) õhu liikumise kiirust, õhutemperatuuri ja-niiskust, kõrget ja madalat rõhku 3) masinate ja seadmete liikuvaid või teravaid osasid, kehva valgustust või selle puudumist, kukkumise- ja elektrilöögiohtu ning muid samalaadseid tegureid.
1.2 MÜRA
Müra on soovimatu, kahjulik heli, mis halvendab töötajate kuulmist ja tänu sellele peab häält tõstma. Mürarikas keskkonnas pikaajaliselt viibides kahjustab töötaja oma kuulmisorganeid. Samas võib see pealtnäha kahjulik füsiloogiline ohutegur olla kasulik. Müra võib teavitada töötajat ähvardavast ohust, mida ilma helita poleks aru saada. Kui mõni seade töötab siis kaasneb sellega teatud müra, mille puudumisel tähelepanematuse korral võib kaasneda õnnetus. Näiteks,kui hakata puhastama viilutajat märkamata, et see töötab. Müra eest saab töötaja end kaitsta kandes kõrvaklappe või kõrvatroppe, mis aitavad mürarikkas keskkonnas hoida oma kõrvu.
1.3 VIBRATSIOON
Vibratsioon kaasneb enamus seadmetega, millega köögitöölistel tuleb kokku puutuda, et ära hoida enese vigastamist, tuleks kontrollida masina seisukorda, et seade, millega parasjagu tööle hakatakse oleks nelja jalaga kindlalt laual. Enamajaolt kõigis töövaldkondades kasutatakse vibratsiooni ohtliku mõju vältimiseks kindaid ja vastavaid jalanõusid.
  • VALGUSTUS
    Õige valgustus on väga oluline heale töökohale, sest see säästab pika tööpäeva jooksul niigi väsinud silmi. Kui vähegi võimalik peaks töökohas kasutama võimalikult palju päikse valgust (aknad), aga sobivad ka päevavalguslambid, millest eralduv valgus on sarnane päiksevalgusele. Loodusliku valgusega on inimene harjunud ja silmad ei väsi nii kergesti ära. Igas tööpaigas peaks olema kohavalgus, et tagada hea nägemine ja nõnda vähendada silmadele laskunud koormust.
    1.5 TEMPERATUUR JA ÕHULIIKUMINE
    Tööandija peab tagama töökohas ühtlase temperatuuri ja vähese õhu liikumise. Köögis töötates puututakse tihti kokku olukorraga, kui ollakse sunnitud töötama terve päeva pliidi ääres higistades ja kui nüüd sattuda külma õhuvoolu küüsi on haigus kerge tekkima . Selle pärast ongi väga oluline, et uksed hoitaks kinni vältimaks liigset tuuletõmbus, ühest ruumis teise liikudes ei tohiks temepratuuri kõikumised olla väga suured. Ventilatsioonid peaks töötama piisaval võimsusel, et tagada ohutu töökeskkond.
    1.6 MASINAD
    Masinad kiirendavad tööprotsessi, kuid nende vale ja oskamatu kasutamine võib endaga kaasa tuua õnnetusi. Tööandija peab tagama, et iga masina vahetusläheduses paikneks kasutusjuhend. Enne masinaga tööle asumist peab tööandja olema, et töötaja on saanud vastava väljaõppe. Masinal peab olema normikohane lüliti sissevälja lülitamiseks ja võimalus vooluvõrgust välja võtta. Seadmeid tuleks vähemalt kord kuus lasta spetsialistidel kontrollida. Katkiseid seadmeid ei tohi kasutada ega ise parandada. Igakord peale masina kasutamist tuleks veenduda, et masin on tööks kõlblik (õigesti kokku pandud, terve). Lõpetades mingi töö tegemist peab masinat vastavalt õpetusele puhastama, eelnevalt veendudes et masin on vooluvõrgust välja võetud.
    1.7 KIIRGUS
    Kuumseadmed nagu kombiahjud ja pliidid eraldavad inimesele kahjulikku silmaganähtamatut kiirgust. Tööohutuse tagamiseks ei tohiks liiga kaua viibida järjest vastava seadme läheduses.
    1.8 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID
    Psühholoogilised ohutegurid on sellised, mis võivad põhjustada töötajale psüühilisi häireid.
    Psühholoogilisteks ohuteguriteks loetakse monotoonsest, töötajale mitte vastavat tööd, halba töökorraldust ja pikaajalist üksi töötamist.
    1.9 TÖÖTAJALE MITTE VASTAV TÖÖ
    Tööandja peab arvestama töötaja palkamisel kandidaadi sobivusega, et antud isik suudaks taluda füüsilist koormust, kiirust ja töökeskkonda, samas enda tervist kahjustamata. Transporttööliseks eelistatakse ikka füüsiliselt tugevaid ehk siis nagu loodus on loonud siis mehi, kes on füüsiliselt vastupidavamad, kui naised. Samas pesupoodi müüjaks sobib paremini moeteadlik naisterahvas. Veel peab silmas pidama töötaja haridust. Määravaks kandidaadile saab kindlasti sobimine kollektiiviga, sest mikrokliima on töö edenemisele kõige tähtsam. Inimeste vahelised pinged tekitavad töötajates stressi ja viivad alla kogu firma või antud töökoha maine. Kuid on ka töökohti, kus inimene peab terve päeva üksi oma kohustustega toime tulema . Pikaaegselt üksi töötamine tekitab stressi, sellega kaasnev rääkimise vajadus võib kaasa tuua psüühilisi häireid. Selle pärast ongi oluline vahetustes töötamine oluline, töötaja saab kauem puhata ja peab vähem üksi olema. Kuigi psühholoogilistele ohuteguritele pööratakse liiga vähe tähelebanu ei vähenda see selle ohtlikust.
    KOKKUVÕTE
    Mina, kui kunagine töötaja või tööandja, olenemata, mis valdkonnas usun, et tööohutuse tagamiseks kirja pandud reeglid ja nõuded on väga vajalikud, sest kuidagi peab tagama töötajate, kui ka klientide ohutuse. Üks omas valdkonnas pädev ja tubli tööline on väga väärtuslik, sest häid alluvaid on raske leida ja hoida. See on põhjus, miks peaks tööandja tagama alluvale meeldiva, turvalise töökeskkonna ja kindlustama füsiloogiliste kui ka psühholoogiliste ohutegurite vaba töökoha, et igal õhtul töötaja tervelt koju jõuaks ja hommikul rõõmsalt tööle tuleks.

    KASUTATUD KIRJANDUS


  • http://www.tootervishoid.ee/?p=58 (09.06.2008)


    http://www.tootervishoid.ee/?p=238 (09.06.2008)
    http://www.ti.ee/index.php?page=171 (10.06.2008)
    http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra (10.06.2008)
    http://wlex.lc.ee/wlex.cgi?do=show&url=https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id%3d12779732 (10.06.2008)
    http://www.ensib.ee/seadus/tootervishoiu2008.ht m (10.06.2008)
    9
  • Vasakule Paremale
    Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #1 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #2 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #3 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #4 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #5 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #6 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #7 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #8 Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mart018 Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Füsioloogilised ohutegurid
    17
    rtf

    Füsioloogilised ohutegurid

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis tööd ............................

    Riski- ja ohutusõpetus
    KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND TÖÖKESKKOND
    6
    docx

    KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND?

    vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogilised ohud) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud

    Keskkonnaõpetus
    Riskianalüüs essee
    4
    docx

    Riskianalüüs essee

    Riskianalüüsi essee MI.0348 Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Töötervishoid ja tööohutus on üks kõige olulisem Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika valdkond. Samuti on töötervishoid oluline tööandjale, kes vastutab oma töötajate tervise eest, lähtudes töökeskkonnas tekkivatest riskidest ning peab tagama konkreetseks tööks sobiva ja turvalise töökeskkonna, täites kõiki nõudeid, mis on Eesti vabariigis sätestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Töötervisehoiu eest hoolitsevad erinevad kontrollosakonnad. Terviseriskide hindamine Nii Eestis kui mujalgi Euroopas on lihtsuse tõttu leidnud sagedast kasutamist Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri soovitatud maatriks, mille järgi määratakse riski

    Keskkonnafüüsika
    Riski ja ohutusõpetus iseseisev töö
    5
    doc

    Riski ja ohutusõpetus iseseisev töö

    Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid:

    Riski- ja ohuõpetus
    Töö tervishoid ja ohutus KT
    34
    docx

    Töö tervishoid ja ohutus KT

    käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;

    Riski- ja ohutusõpetus
    Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid
    18
    doc

    Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid

    SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 FÜÜSIKALISED OHUTEGURID.................................................................................. 3 Müra.................................................................................................................... 3 Valgustus............................................................................................................. 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus........................................................

    Ergonoomika
    KESKKONNAOHUTUS
    14
    docx

    KESKKONNAOHUTUS

    TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid:  füüsikalised,  keemilised,  bioloogilised,  füsioloogilised  psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole

    Keskkond
    Töökoha riskide hindamine ja kontroll
    32
    pdf

    Töökoha riskide hindamine ja kontroll

    Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-

    Riski- ja ohutusõpetus




    Kommentaarid (1)

    arsta profiilipilt
    arsta: Veidi segi aetud füüsikaliste ohuteguritega füsioloogilised.
    23:10 29-10-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun