Töökeskkonna riskianalüüs (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ärijuhtimise õppetool
Ä15
RISKIANALÜÜS
Ainetöö
Õppejõud:
Mõdriku
2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus
Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis.
Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega.
Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis . Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis valgustab see minu töökohta väga hästi ja mul ei ole vajadust panna tuld põlema. Laud mille taga töötan on paremal pool seina vastas, natuke eemal voodist ja aknast, tool on väga mugav, ongi ostetud spetsiaalne arvutitool. Voodi asub mul akna all ja enamasti kui töötan voodis olles, siis minu selga toestavad kaks patja . Õhtul kuvariga töötades kasutan laelampi, mis valgustab päris hästi tervet tuba aga arvan isiklikult, et oleks natuke parem, kui oleks laual selline lamp, mida saab reguleerida vajadusel, et siis oleks natuke rohkem valgustatud, sest tavaliselt klaviatuurile vaadates tundub siiski, et valgus pole piisav ja voodis töötamine pole ka kindlasti kõige õigem variant.
Nagu teada, siis minu tööks on oma töökohal õppimine. Kuna õpin ärijuhtimist ja nagu ma ka mainisin, siis enamus kooliasjad teen ma ära kuvariga töötades. Näiteks pean mõnes enda erialaga seonduvas õppeaines tegema referaati, analüüsi, aruannet või siis ka arvuti tunniks täitma exceli tabelit jne. Siin kohal pean ma arvesse võtma, et kui teen kuvari taga tööd, et ma ei teeks liiga kaua selle taga tööd, sest see võib mu tervisele halvasti mõjuda. Mul võivad silmad valutama hakata ja kui ma ennast vahepeal ei liiguta siis ka selg ja isegi käed võivad sellest lõputust klaviatuuri trükkimisest ära väsida. Selleks ongi oluline, et oskaksin õigel ajal pause teha ja vaataksin, et minu istumisasend oleks ka korrektne . Aga see ei kehti ainult kuvariga tööd tehes. Lisaks sellele ma teen palju ka tööd käsitsi. Mul on vaja näiteks kirjutada konspekti mõnes õppeaines. Siin kohal on samuti väga oluliseks istumisasend, koht kus ma seda teen, töövahendid, piisav valgustus ja ma Oma töökohal on minu tööks õppimine., õiged töövahendid, hea valgus ja laual peab olema piisavalt ruumi. Aga
peamiselt keskendun siiski arvutiga töötamisele, sest valisin ikkagi sellega seotud teema.
Riskihindamise mudel
Üheks riskiteguriks minu töökohal on näiteks stress . Stress võib tekkida liigse vaimse ülekoormuse tõttu. Ülekoormus võib tekkida liigse õppimise tõttu. Mis oma korda toob endaga kaasa füüsilise ülekoormuse. Tänu sellele võib tekkida vale istumis asend, mis omakorda toob kaasa seljavalu ja võib tekkida seljavigastus, mis võib jäädavaks muutuda. Peale seljavalu võib tekkida ka kätes valu, kui ei tee aeg-ajalt kätte liigutusi, mis lihaseid uuesti lõdvestab, ka need vigastused võvad jäädavaid kahjustusi tekitada. Lisaks sellele võib pikaajaline kuvari taga töötamine kahjustada silmi, kui puudub piisavalt hea valgus.

Kuidas riske hinnata?

1 ASTE: Teabe kogumine
2.ASTE: Ohutegurite tuvastamine
3 ASTE: Ohuteguritega seotud riskide hindamine
4 ASTE : Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vältimiseks
5 ASTE: Riskihindamise dokumenteerimine

Joonis 1.Kuidas hinnata riske(Sigrid,2015)

Riskimaatriks

Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks

Riskiastmete iseloomustus

• Vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik.
  
• Vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, siis üritada vähendada seda.
  
• Keskmine risk- vajalik meetmete kasutusele võtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõu tuleks rakendada 3....6 kuu jooksul.
  
• Suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul tuleb töö peatada/lõpetada.
  
• Talumatu risk- riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud.
  

Töökeskkonna ohutegurite analüüs

Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid , et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele .

Füüsikalised ohutegurid

• müra , vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
  
• õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
  
• masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis - ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid
  

Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A).Pikaaegse püsiva või muutuva tasemega ülenormatiivne müra tekitab karvarakkude ainevahetuse häireid, rakud degenereeruvad ja asenduvad sidekoega. Kutsehaigusena võib diagnoosida nii osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel.
Vibratsioon on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2.
Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi .
Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on kiirgus, mis on võimelike tekitama kiirguskaitse seisukohalt bioloogilistes materjalides ioonpaare. Selle alla kuuluvad ultraviolettkiirgus, infrapunane kiirgus, laserkiirgus, röntgenkiirgus ja samuti ka radioaktiivsed ained. Mitteioniseeriv kiirgus on ühine nimetus, mida kasutatakse staatiliste magnetväljade ning ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade kohta. Elektromagnetväli ümbritseb elektrimasinaid ja –kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme. Elektri-, magnet- või elektromagnetvälja toime inimorganismi erinevatele organitele, organsüsteemidele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökoha territoorium , trepikojad, liikumisteed ning töö- ja olmeruumid olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema töökohas piisav. Valgustid peavad olema asetatud töökoha suhtes õige suunaga, töökohtade kohal ja ei tohi tekitada varjusid ega pimestada silmi. Vältida tuleb töökoha ülevalgustatust ja valgusvärelust. Tuleks vältida tugeva valgusheleduse erinevusi samas ruumis kui ka erinevate ruumide vahel, kus töötajad käivad seoses tööga. Valgusti valikul tuleb arvestada tööspetsiifikaga.
Töötajate liikumisteed ei tohi olla ohtlikud. Liikumisteedel võivad olla teravad servad või väljaulatuvad osad, mis on ohtlikud. Ohtlike liikumisteede vältimiseks on võimalik teha libisemist, komistamist ja kukkumist välistatavad liikumsteed, kasutada kõrgustes töötamisel piirdeid või kukkumist välistatavaid kaitsevahendid ning selleks, et välistada pealekukkuvaid esemeid, tuleb ära määrata liikumisteed ja laadimiskohad. Ruumis tuleb märgistada liikumisteed ning ka ohualad, kus esineb õnnetuste või tervisekahjustuse risk, laadimisestakaadid, kaldteed . Raskuse käsitsi teisaldamisel peavad kasutatavad liikumisteed olema ohutud . Korras peavad olema põrandad, ei tohi olla libedust, auke , konarusi, ohtlikke kallakuid, ebakindlalt paigaldatud estakaade või muid aluseid. Lõikeseadmetega masinate lähedal liikuvate töötajate kaitseks on soovitavad kasutada kaitseseinu või blokeerivaid kaitsepiirdeid.
Elektrilöögiohu vältimiseks on vajalik läbi viia töötajate juhendamine, seadmete tehniline kontroll ja hooldus ning on vajalik tagada vaba juurdepääs elektrikilbile.
Põlengu ja plahvatuse vältimiseks on vajalik läbi viia tööalane juhendamine ja vajalik on ka kasutada isikukaitsevahendeid. Oht võib tekkida põlevate materjalide ja vedelike tõttu, võib tekkida keemiline reaktsioon . Samuti võib plahvatust tekitada gaasid, aurud, tolm, materjalid ning selle vältimiseks peaks kehtestama suitsetamise keelu.
Masinaid ja seadmeid nimetatakse ja tehnilisteks ohuteguriteks. Ohuks on lineaarne liikumine, pöörlev liikumine ning masina või seadme mittetahtlik käivitumine. Nõuded vältimiseks või ohu vähendamiseks on hõlbus juurdepääs väljalülitusnupule ja hädaseskamisorganile ning vastavus tehavale tööle. Kõige tähtsamad juhtnupud ja skaalad peavad olema nägemisväljas, juhtnupud tuleb paigutada käeulatusse, hädalülitid peavad olema selgesti nähtavad ja operaatorile loomulikust tööasendist kergesti kättesaadavad ning peavad vastama kehtivatele standartitele, hädalüliti tuleb paigutada teistest sageli kasutatavatest juhtnuppudest kaugemale, et vältida tahtmatut sisselülitamist ning sümbolid ja märgid masinatel või töökoha juures peavad olema selgelt loetavad ja üheselt mõistetavad.
Ohuteguriks on ka loomad. Ohustatud on näiteks postiljonid, hoolekande- ja sotsiaaltöötajad ja põllumajandustöötajad. Ohuks on loomad, sest nad võivad käituda väga ootamatult ja ettearvamatult ning lüüa, rünnata, hammustada. Selle vältimiseks oleks tarviks läbi viia tööalane juhendamine.
Soojuse ja külmusega võib kokkupuutuda läbi esemete, vedelike, aurude , gaaside ning keemiliste reaktsioonide tulemusel tekkivate ainete. Vajalik on läbi viia juhendamine õigete töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamise osas.
Surveanumate ja seadme surve all olevates osadeks on ohtlikud gaas, vedelik, kuumutatav aur, hüdrauliliselt käitatavad seadmed , vedrud ja materjalipinge. Tööanda peab tagama seadmete regulaarse seire , toimimise, hoolduse ja remondi ning korraldama dokumenteerimise.
Kõrgustes töötamise ja kaevetööde ohtudeks on kukkumisoht, varinguoht, sissekukkumise oht ja pealelangemise oht. Ohtude vältimiseks peavad olema redelid tugevad ja püsivad ning neile peab läbi viima regulaarse hoolduse ja vajadusel remontima, tuleb kasutada piirdeid, kinnitusvahendeid tagada süviste servade kindlustus.

Keemilised ohutegurid

Keemilised ohutegurid on anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, orgaanilise päritoluga tolmud, biotsiid, vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid. Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel. Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervis, keskkonda või vara. Ohtlike kemikaalise ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja TTOS . Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaali toime võib olla mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav , plahvatusohtlik, tuleohtlik ja oksüdeeruv. Käitelja peab omama vajalikku teavet kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohhta, järgima kemikaali kätlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid ning looma ettevõttes tingimuused ohutusnõuete järgimiseks. Vajalik on ohupiktorgrammide kasutamine, kemikaalide ohutuskaardid, töötajate väljaõpe ja isikukaitsevahendite kasutamine.
Kemikaalid klassifitseeritakse:

Varakahju alusel:
• plahvatusohtlikud,
• tuleohtlikud.

Tervisekahju alusel:
• mürgised ,
• sööbivad,
• ärritavad,
• sensibiliseerivad,
• kantserogeensed,
• mutageensed ,
• reproduktiivtoksilised.

Keskkonnaohtlikkuse alusel:
• keskkonnaohtlikud.

Oht osoonikihile.

Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu. Terviseriski vähendamiseks tuleb kasutada ohutusmärki, töötajate arvu vähendada, vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda, koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida , määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid.

Füsioloogilised ohutegurid

Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena:

• pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest ;
  
• kaela-, õla-, seljalihaste valud ;
  
• käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine ” jalataldadel ja sõrmedes;
  
• kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit;
  
• selgroolülide ja diskide põletik , mis hiljem võib muutuda krooniliseks;
  
• liigeste kahjustused ehk artroosid;
  
• kõõlustuppede ja lihastevaheliste limapaunade põletikud.
  

Füsioloogiliste ohutegurite eripära on see, et nende mõju tervisele on väga individuaalne, st sõltub eelkõige töötajast. Näiteks füüsiliselt tugeva ja nõrga töötaja jaoks on raskuste teisaldamine seotud väga erineva pingutusega ja seetõttu on terviseriski suurus ka erinev. Seega on ennetustegevuse aluseks koostöö töötajaga ja võimalikult individuaalne riskihindamine. Füsioloogilisteks ohuteguriteks on füsioloogilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Vajalik on läbi viia juhendamine ja väljaõpe ergonoomiliste töövõtete kasutamises, vajadusel ja võimalusel muuta töökorraldust, võimaldada kasutada tõstukeid, kärusi või muid abivahendeid.

Psühholoogilised ohutegurid

Psühholoogilised ohutegurid on töökorralduse , juhtimise, töökeskkonna sotsiaalse konsteksti need aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Nende tekkepõhjuseks on monotoonne või töötaja võmetele mittevastav töö, halb töökorraldus , pikaajaline töötamine üksinda ja muud samalaadses tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Tööstress on pingeseisund, mida kogetakse siis, kui tööst tulenevaid nõudmisi tajutakse töötaja poolt suuremana kui võimet nendega toime tulla või neid kontrollida. Ohutegurid võivad olla tingitud tööülesannetest, töötingimustest , rollinõuetest, sotsiaalsest keskkonnast ja laiematest organisatsioonilistest teguritest.

Ohutegurite esinemine, kokkupuude/mõju töötajale, riskitaseme määramine

Minu töökohas esinevad füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid.
Füüsikalistest ohuteguritest puutun kokku kõige rohkem kiirguse ja valgustusega. Sülearvuti kasutamisel puutun kokku elektromagnetväljaga, mis ümbritseb elektrimasinaid ja- kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme. Elektromagnetvälja toime organsüsteemidele, inimorganismi erinevatele organitele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Riskiaste siin kohal on minul siiski väike, sest ma ei kanna arvutit koolis kaasas, ma teen need arvutis vajalikud tööd alles kodus ära. Ehki siis see on väga väike protsent minu tervest õppimise ajast. Valgusega on mul üldiselt hea, mul on laelamp mis valgustab ruumi õppimiseks piisavalt. Mis puutub loomuliku valgusesse siis kahjuks see peaaegu on olematu, sest tavaliselt teen tööd arvutis õhtuti ja siin on väljas juba pime aga nädalavahetustel kui töötan arvutiga päeval, siis on valgus ruumis üpris hea. Ehk siis riskiaste on valguse puhul samuti madal.
Füsioloogilistest ohuteguritest puutun kokku üleväsimust põhjustava sundasendiga. Ehk siis kui teen tööd laua taga ja kui olen lõpetanud töö, siis tavaliselt on kael kange ,sest kael on asetatud natuke alla poole, suunatud arvuti ekraanile ja kui nii mitut tundi järjest tööd teha tekibki kaelas valu aga kui ma töötan voodis, siis tavaliselt väsib ja hakkab selg valutama, sest olen samamoodi pidevas sundasendis. Seda kõike on nendes kahes kohas töötades väga hästi aru saada. Selle riskiastmeks võiks olla minul keskmine, sest saan parandada seda riski. Saan tõusta püsti ja liigutada ennast, teha mõned harjutused ja siis hiljem jätkata oma tööd.
Pühhosotsiaalsetest ohuteguritest avaldab mulle mõju töötingimus ja tööülesanne. Töötingimuse juures pean enda puhul ohuteguriks seda, et voodis töötamine ei ole hea mõte ja pealegi töökorraldus on halb. Ehk siis ma ei tee alati tööd kas nii täpselt ja korralikult nagu tegelikult võiks ja peaks. Ja mis puutub tööülesannetest siis osad ülesanded on päris rasked ja nende lahendamine võtab päris palju aega, on vaja kelleltki vahepeal kas abi küsida või siis ise pusida seni kuni hakkama saan. Siiski on see risikiaste minu puhul väike, sest kui ma end kätte võtan, siis ma teen enamus suure töö korraga ära, sest see on minu kohustus.

Parendusmeetmed vastavalt ohuteguri riskitasemele

Madal riskitase

Madala riskitasemega hindasin füüsikalistest ohuteguritest kiirgust ja valgust. Valguse probleemiks võib olla liiga halb lamp või koht, kus on lamp asetatud, et valgus ei valgusta töökohta piisavalt hästi. Selle parandamiseks saaksin vahetata lampi. Ja teine madala riskiastmega ohutegur midagi hindasin psühholoogilisest ohutegurist oli töötingimus ja tööülesanne. Probleemiks võib olla see, et kui mul ei ole enda tööülesande kohta piisavalt infot siis ma ei oska või ei tea, kuidas ma peaksin seda täitma. Sellele leian tavaliselt lahenduse kursusekaaslaste või õppejõudude kaudu. Küsin mis eelnevalt neile räägitud on ja kas nad oleksid nõus ka minule seletama ja kui ei saa aru, siis pöördun õppejõu poole ja palun nendel selgitada mulle tööülesannet. Ja kindlasti on siin kohal oluline lahendus ka see, et oleksin ikkagi loengutes ise kohal, nii ei peaks hiljem end selliste probleemidega vaevama. andmisel täpsustavaid küsimusi. Töötingimuste parandamiseks saan muuta seda, et ei teeks siiski oma tööd voodis olles, sest see ei ole kohe kindlasti õige otsus. Pigem peaksin tegema laua taga, õiges asendis ja piisavalt hea valguse käes

Keskmine riskitase

Keskmises riskitasemega hindasin mina ohuteguritest sundasendeid. Sundasendi probleeme esineb ilmselt enamusel arvutiga töötavatel inimestel. Mina saan oma sundasendi ohutegurit vähendada nii, et kui ma tunnen juba, et mul kael hakkab kangeks minema või mul selg valutab siis peaksin ma kohe lõpetama töötamise. Tõusma püsti ja liikuma ringi, masseerima valuliku kohta ja mitte jätkama koheselt tööd.

Kokkuvõte ja järeldused

Sain teada, et tegelikult on riskianalüüsi tegemine väga oluline. Ma polnud enne pööranu väga palju sellistele riskidele töökohas/töökohtadel tähelepanu nagu ma teeksin seda nüüd. Tänu sellele analüüsile ma sain veel rohkem teada erinevatest ohtudest ja nende mõjudest minu tervisele. Nüüd oskan ka ise jälgida rohkem, et ei teeks ise selliselt vigu. Saan isegi parandada oma praeguseid tehtud vigu. Pealegi on riskimaatrik väga suureks abiks, sest see aitab ära milline on riskiteguri aste.
LISA 1
KONTROLL- LOEND : KONTORITÖÖ
A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga ˜ tähistatud variandi
Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.
Küsimus
Jah
Ei
Töökeskkond
Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)?

• 
  

Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus , niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv?

• 
  

Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)?

• 
  

Kas ruumis on loomulik valgustus?

• 
  

Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile?

• 
  

Kas valgusallikad , aknad ja uksed, lakitud mööbel või seinad peegelduvad kuvariekraanil?

• 
  

Kas müra segab keskendumist või suulist suhtlemist?

• 
  

Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või võivad põhjustada komistamist?

• 
  

Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi?

• 
  

Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult?

• 
  

Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks?

• 
  

Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad?

• 
  

Kuvarid ja arvutid
Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega?

• 
  

Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)?

• 
  

Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti?

• 
  

Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?

• 
  

Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?

• 
  

Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm?

• 
  

Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused?

• 
  

Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik?

• 
  

Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi?

• 
  

Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil?

• 
  

Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?

• 
  

Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada?

• 
  

Töökoha varustus
Kas tool on püsiv, kas see võimaldab vaba liikumist ja mugavat kehaasendit?

• 
  

KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ
Küsimus
Jah
Ei
Kas tooli kõrgust saab kergesti reguleerida?

• 
  

Kas seljatoe kõrgust saab reguleerida?

• 
  

Kas vajaduse korral on olemas käetoed?

• 
  

Kas vajaduse korral on olemas jalatoed?

• 
  

Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on kättesaadavad pead ja keha pööramata?

• 
  

Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada?

• 
  

Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav?

• 
  

Tarkvara ergonoomia
Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele?

• 
  

Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele?

• 
  

Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid?

• 
  

Kas tarkvara esitab teavet kasutajale sobival kujul?

• 
  

Kas tarkvaraprobleemide tekkimise korral saab töötaja kelleltki abi paluda ?

• 
  

Töökorraldus
Kas töötajal on võimalik teha sobivaid pause või vahetada tööviisi, kui ta teeb pidevalt kuvaritööd?

• 
  

Kas tegelik kuvaritööaeg on lühem kui kuus tundi päevas?

• 
  

Kas töötaja tööülesanded on mitmekesised ?

• 
  

Kas töötajad saavad ise korraldada oma tööülesannete tegemise järjekorda ?

• 
  

Kas keerulised eesmärgid või tööde tähtajad tekitavad töötajates üleliigset pinget?

• 
  

Kas tööandja jagab piisavalt teavet ning korraldab koolitusi ja konsultatsioone enne arvutite kasutamisega seotud töökohtade loomist, ajakohastamist või täiustamist?

• 
  

Ohud tervisele
Kas töötajate kaebustele nägemisprobleemide üle pööratakse tähelepanu?

• 
  

Kas töötajate nägemist kontrollitakse pidevalt (vastavalt siseriiklikele õigusaktidele)?

• 
  

Kui silmaarst tuvastab läbivaatuse käigus, et töötaja prillid või kontaktläätsed ei ole kuvaritööks sobivad, kas siis töötaja varustatakse prillidega, mis tagavad korraliku nägemise?
Kui töötajad kaebavad luu- lihaskonna (kael, selg, õlad, jalad) valude üle, kas siis hinnatakse töökoha ergonoomiat?

•