Erialane riskianalüüs (0)

Erialane riskianalüüs
Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud.
Töökeskkonna ohutegurid :
Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser - ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht.
Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti -, metallitolm, tahm ), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anesteesiagaasid, antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid.
Bioloogilised- bakterid , viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgitusi.
Füsioloogilised- füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Psühholoogilised- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Füüsikalised outegurid:
Elekrtomagnetväli. Esineb seal kus on elekter , on nähtamatu, inimesel puudub organ selle tajumiseks.
Oht tervisele: termoefekt kus kehakojad soojenevad liigselt (termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad, närvisüsteemi stimulatsioon (vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid. Inimkehas tekkinud vool võib arritaval moel stimuleerida närve või lihaseid.
Riskitase- keskmine
Lahendus:
Eemaldada kiirgusallikas-lülitada see välja või asendada alternatiivse ohutuma lahendusega. Töökohtade valikul arvestada suure vooluga elektrikaablite või seadmete lähedusest. Seadmed mis tekitavad suurt lekkekiirgust tuleks opereerida eemalt, kui vähegi võimalik.
Torke - või lõiketrauma oht. Antud oht on näiteks teravate köögi instrumentide kasutamisel , plekist konservpurkide käsitsemisel, klaaside purunemisel. Võivad tekkida sisselõiked ja kriimustused.
Riskiase- keskmine
Lahendus:
Nõuetekohaste seadmete ja isikukaitsevahendite kasutamine. Töötajate ohutusalane juhendamine. Vältida kiirustamist, tööristade käepidemel ei ohi olla pragusid, mis võiva kahjustada kätt, noaga töötades pöörata tähelepanu õigele käehoiakule ja noa asendile.
Keemilised ohutegurid
On võimalik sagedane kokkupuude veega. Ekseemi tekkimise oht.
Riskitase- keskmine
Lahendus:
Kinnaste ja/või kätekreemide kasutamine.
Vesi peab olema soe, kuna väga kuum või liiga külm vesi kahjustab naha kaitsekihti.
Puhastusvahendid.
Esineb kokkupuude kemikaalidega üldkasutatavate puhastusvahendite näol. Puhastusvahendite kasutamisest on võimalik allergia oht. Vale puhastusvahendite kasutamine võib tekitada kergemaid tervisekahjustusi.
Riskitase- keskmine
Lahendus:
Hoolikalt lugeda puhastusvahendi kasutusjuhendit või ohutuskaarti. Kasutada kindaid. Mitte kasutada pudeli millel ei ole sildi( juhendi).
Bioloogilised ohutegurid.
Allergeensed tolmud.
Allergeenideks võivd olla tööruumide õhus lenduvad ained (kuumad toiduaurud, maitseainetest erituvad eeterained) juurviljade, pähklite, herneste tolm.
Allergia võib väljenduda naha- või hingamisteede kahjustusena - nohu , kurgukaebused, astmat.
Riskitase- madal
Lahendus:
Võimalused vältida kokkupuudet allergeeniga toiduainete töötlemisel ja köögitöös. Mõningate tööoperatsioonide korral saab kasutada hingamisteede kaitsevahendeid.
Bakteriaalsed nakkused .
infektsiooni oht kontaktidest kolleegide ja klientidega.
Riskitase-keskmine
Lahendus:
Mitte viibida tööl hingamisteede nakkushaigusega. Järgida isiklikke hügieenireegleid!
Füsoloogilised ohutegurid.
Füüsiline koormus
Töö on keskmise raskusega, mis on seotud käimisega, väiksemate raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus .
Riskitase- keskmine.
Lahendus:
Regulaarsed puhkepausid, lõuna väljaspool tööruume. Soodustada töövälisel ajal aktiivset füüsilist tegevust (nt. ujumine ) töötervishoiuarsti soovitusel.
Ühetaolised, korduvad liigutused.
Korduvad ühesugused liigutused (nt millegi lõikamine) tekitavad lülisamba, lihaste, liigeste ja kõõluste stressi – ülepinget, mis põhjustab omakorda tervisehäireid.
Riskitase-keskmine.
Lahendus:
Soovitatav on, et töötaja ei peaks lakkamatult töötama tempoga, mis on üle tema võimete, ning oluline on seejuures teha ka regulaarseid puhkepause (näiteks 45 minuti tagant 5–10minutiline paus ).
Psühologilised ohutegurid.
Töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö,
Riskitase-keskmine.
Lahendus:
Töö kohandamine töötaja vajadustele ja võimetele. Täiendkoolituste võimaldamine.
Kiire töötempo.
Mõnedele inimestele sobib kiire töötempo, teisi võib see kurnata. Kiirustamine võib tuua kaasa vigu ja õnnetusi.
Riskitase-keskmine
Lahendus:
Vältida üleliigset kiirustamist.
Seisev töölaad.
Töötamine pidevalt seisvas asendis võib põhjustada jalgade vaevusi . Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ja sidemetele ebasoodne staatiline koormus, vedelikke ja venoosse vere kuhjumine alajäsemetesse.
Riskitase- keskmine.
Lahendus:
Vaheldada seismist nii istumise kui käimisega. Puhata istudes , võimelda. Kasutada ergonoomilisi jalanõusid .