Töökeskkonnaohutus Riskianalüüs Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
RISKIANALÜÜS
Ainetöö
Õppejõud: Kaie Kranich
Mõdriku
2015

Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus

Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid . Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise.
Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski.
Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent , mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli. Küll aga ma ei kujuta ette, kuidas sinna neljakesi ära mahtuda, sest laud on küllatlki väike, vahel jääb õppimise ruumist puudu ka kahele.
Oma töökohal on minu tööks õppimine. Õppides on mul vaja minu raamatupidamise eriala tõttu täita näiteks pearaamatuid, päevaraamatuid, bilansse, aruandeid. Need ülesanded tuleb täita käsitsi ehk siis käsikirjas. Selle jaoks on väga oluline õige istumisasend, kirjutamisasend, laua kõrgus, õiged töövahendid, hea valgus ja laual peab olema piisavalt ruumi. Lisaks käsitsi kirjutamisele tuleb töid teha ka arvutis. Arvutiga töötades on samuti olulised istumisasend, laua kõrgus. Arvutis töid tehes nii palju ruumi pole tavaliselt vaja ja ja ruumi puudust ei teki, juhul kui tööd ei tehta just paberkandjal oleva konspekti abil. Kui tööd tehakse konspektiga või vastupidi, arvutit kasutatakse konspektina või info otsimisel , siis on ka kindlasti vaja palju ruumi.
Minu ametikohaks on õppija. Kuna minu tööajast moodustab poole kuvariga töötamine, siis viin läbi kuvariga töötaja riskitegurite hindamise.

Riskihindamise mudel

Minu töökohas minu ametikohal on mitmeid riske. Üheks riskiteguriks on näiteks stress . Stress võib tekkida liigse vaimse ülekoormuse tõttu. Ülekoormus võib tekkida liigse õppimise tõttu. Lisaks vaimsele ülekoormusele ohustab igapäevast õppijat ka füüsiline ülekoormus. Sellest tulenevalt võib tekkida vale selja ja jalgade asendi tõttu näiteks seljavigastus, mis võib omakorda tekitada jäädavaid kahjustusi seljas. Lisaks võib halva valgustuse ning vale kuvari kõrgus tekitada silmakahjustusi, mis võivad olla samuti jäädavad.

Riskimaatriks

Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks

Riskitasemete hindamine

Madalaks riskis loetakse igapäevaste ülesanntegea seotud häireid ja õnnetusi, millega peab hakkama saama ja milleks peab valmistunud olema.
Keskmiseks riskiks on väge väikese tõenäosusega olukorrad, milleks on tarvis nende leevendamiseks valmistuda vastavalt võimetele.
Kõrgeks riskis on olukorrad, mis antud lahtrisse langevad, käsitletakse kui olulisi riske. Nende nende potentsiaalseid tagajärgi arvestades, tuleb nendeks vajadusel valmistuda. Nende ennetamiseks ning tagajärgede leevendamiseks on soovitatav teha muudatusi töökorralduses.

Töökeskkonna ohutegurite analüüs

Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid , et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele .

Füüsikalised ohutegurid

Füüsikalised ohutegurid on müra , vibratsioon , kiirgus, sisekliima , valgustus , töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus , masinad ja seadmed , loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd.
Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib tekkida väga tugeva heliimpulsi toimel- akustiline traume – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sekundit.Pikaaegse püsiva või muutuva tasemega ülenormatiivne müra tekitab karvarakkude ainevahetuse häireid, rakud degenereeruvad ja asenduvad sidekoega. Kutsehaigusena võib diagnoosida nii osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel.
Vibratsioon on jäikade kehade mehaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2.
Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on kiirgus, mis on võimelike tekitama kiirguskaitse seisukohalt bioloogilistes materjalides ioonpaare. Selle alla kuuluvad ultraviolettkiirgus , infrapunane kiirgus, laserkiirgus, röntgenkiirgus ja samuti ka radioaktiivsed ained. Mitteioniseeriv kiirgus on ühine nimetus, mida kasutatakse staatiliste magnetväljade ning ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade kohta. Elektromagnetväli ümbritseb elektrimasinaid ja –kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme. Elektri-, magnet- või elektromagnetvälja toime inimorganismi erinevatele organitele, organsüsteemidele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest.
Sisekliima on õhutemperatuuri ja –niiskus ning õhu liiikumise kiirus. See peab olema tööülesande täitmiseks sobiv. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Töökoht peab olema varustatud värkse õhuga, kuid seda ei tohiks siiski paigutada otse ventilatsiooniava alla.
Valgustus peab olema töökohas piisav. Valgustid peavad olema asetatud töökoha suhtes õige suunaga, töökohtade kohal ja ei tohi tekitada varjusid ega pimestada silmi. Vältida tuleb töökoha ülevalgustatust ja valgusvärelust. Tuleks vältida tugeva valgusheleduse erinevusi samas ruumis kui ka erinevate ruumide vahel, kus töötajad käivad seoses tööga. Valgusti valikul tuleb arvestada tööspetsiifikaga.
Töötajate liikumisteed ei tohi olla ohtlikud. Liikumisteedel võivad olla teravad servad või väljaulatuvad osad, mis on ohtlikud. Ohtlike liikumisteede vältimiseks on võimalik teha libisemist, komistamist ja kukkumist välistatavad liikumsteed, kasutada kõrgustes töötamisel piirdeid või kukkumist välistatavaid kaitsevahendid ning selleks, et välistada pealekukkuvaid esemeid, tuleb ära määrata liikumisteed ja laadimiskohad. Ruumis tuleb märgistada liikumisteed ning ka ohualad, kus esineb õnnetuste või tervisekahjustuse risk, laadimisestakaadid, kaldteed . Raskuse käsitsi teisaldamisel peavad kasutatavad liikumisteed olema ohutud . Korras peavad olema põrandad, ei tohi olla libedust, auke , konarusi, ohtlikke kallakuid, ebakindlalt paigaldatud estakaade või muid aluseid. Lõikeseadmetega masinate lähedal liikuvate töötajate kaitseks on soovitavad kasutada kaitseseinu või blokeerivaid kaitsepiirdeid.
Elektrilöögiohu vältimiseks on vajalik läbi viia töötajate juhendamine, seadmete tehniline kontroll ja hooldus ning on vajalik tagada vaba juurdepääs elektrikilbile.
Põlengu ja plahvatuse vältimiseks on vajalik läbi viia tööalane juhendamine ja vajalik on ka kasutada isikukaitsevahendeid. Oht võib tekkida põlevate materjalide ja vedelike tõttu, võib tekkida keemiline reaktsioon . Samuti võib plahvatust tekitada gaasid, aurud, tolm, materjalid ning selle vältimiseks peaks kehtestama suitsetamise keelu.
Masinaid ja seadmeid nimetatakse ja tehnilisteks ohuteguriteks. Ohuks on lineaarne liikumine, pöörlev liikumine ning masina või seadme mittetahtlik käivitumine. Nõuded vältimiseks või ohu vähendamiseks on hõlbus juurdepääs väljalülitusnupule ja hädaseskamisorganile ning vastavus tehavale tööle. Kõige tähtsamad juhtnupud ja skaalad peavad olema nägemisväljas, juhtnupud tuleb paigutada käeulatusse, hädalülitid peavad olema selgesti nähtavad ja operaatorile loomulikust tööasendist kergesti kättesaadavad ning peavad vastama kehtivatele standartitele, hädalüliti tuleb paigutada teistest sageli kasutatavatest juhtnuppudest kaugemale, et vältida tahtmatut sisselülitamist ning sümbolid ja märgid masinatel või töökoha juures peavad olema selgelt loetavad ja üheselt mõistetavad.
Ohuteguriks on ka loomad. Ohustatud on näiteks postiljonid, hoolekande- ja sotsiaaltöötajad ja põllumajandustöötajad. Ohuks on loomad, sest nad võivad käituda väga ootamatult ja ettearvamatult ning lüüa, rünnata, hammustada. Selle vältimiseks oleks tarviks läbi viia tööalane juhendamine.
Soojuse ja külmusega võib kokkupuutuda läbi esemete, vedelike, aurude , gaaside ning keemiliste reaktsioonide tulemusel tekkivate ainete. Vajalik on läbi viia juhendamine õigete töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamise osas.
Surveanumate ja seadme surve all olevates osadeks on ohtlikud gaas , vedelik, kuumutatav aur, hüdrauliliselt käitatavad seadmed, vedrud ja materjalipinge. Tööanda peab tagama seadmete regulaarse seire , toimimise, hoolduse ja remondi ning korraldama dokumenteerimise.
Kõrgustes töötamise ja kaevetööde ohtudeks on kukkumisoht, varinguoht, sissekukkumise oht ja pealelangemise oht. Ohtude vältimiseks peavad olema redelid tugevad ja püsivad ning neile peab läbi viima regulaarse hoolduse ja vajadusel remontima, tuleb kasutada piirdeid, kinnitusvahendeid tagada süviste servade kindlustus.

Keemilised ohutegurid

Keemilised ohutegurid on anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, orgaanilise päritoluga tolmud, biotsiid, vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid.Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel. Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervis, keskkonda või vara. Ohtlike kemikaalise ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja TTOS . Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaali toime võib olla mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav , plahvatusohtlik, tuleohtlik ja oksüdeeruv. Käitelja peab omama vajalikku teavet kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohhta, järgima kemikaali kätlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid ning looma ettevõttes tingimuused ohutusnõuete järgimiseks. Vajalik on ohupiktorgrammide kasutamine, kemikaalide ohutuskaardid, töötajate väljaõpe ja isikukaitsevahendite kasutamine.

Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu. Terviseriski vähendamiseks tuleb kasutada ohutusmärki, töötajate arvu vähendada, vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda, koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida , määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid.

Füsioloogilised ohutegurid

Füsioloogilisteks ohuteguriteks on füsioloogilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Vajalik on läbi viia juhendamine ja väljaõpe ergonoomiliste töövõtete kasutamises, vajadusel ja võimalusel muuta töökorraldust, võimaldada kasutada tõstukeid, kärusi või muid abivahendeid.

Psühholoogilised ohutegurid

Psühholoogilised ohutegurid on töökorralduse , juhtimise, töökeskkonna sotsiaalse konsteksti need aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Nende tekkepõhjuseks on monotoonne või töötaja võmetele mittevastav töö, halb töökorraldus , pikaajaline töötamine üksinda ja muud samalaadses tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Tööstress on pingeseisund, mida kogetakse siis, kui tööst tulenevaid nõudmisi tajutakse töötaja poolt suuremana kui võimet nendega toime tulla või neid kontrollida. Ohutegurid võivad olla tingitud tööülesannetest, töötingimustest , rollinõuetest, sotsiaalsest keskkonnast ja laiematest organisatsioonilistest teguritest.

Ohutegurite esinemine, kokkupuude/mõju töötajale, riskitaseme määramine

Minu töökohas esinevad füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid.
Füüsikalistest ohuteguritest puutun kokku kiirguse ja valgustusega. Sülearvuti kasutamisel puutun okku elektromagnetväljaga, mis ümbritseb elektrimasinaid ja- kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme. Elektromagnetvälja toime organsüsteemidele, inimorganismi erinavetele organitele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Riskitase on madal, sest arvutiga töötamine on umbes 50% tervest õppimise ajast. Valgustuse probleemiga puutun kokku igapäevaselt. Loomulik valgustus õppimiseks puudub, sest laud ei asetse akna ligiläheduseski ja seetõttu peab kasutama laelampi. Minu arvates ei lange valgus õppimiseks õigesti. Riskitase keskmine.
Füsioloogilstest ohuteguritest puutun kokku üleväsimust põhjustava sundasendiga, kus pean õppima laua taga, olenemata sellest, kui madal või kõrge on laud ja tool . Õppimise lõppedes on vahel väsimus seljas väga hästi tuntav. Riskitase keskmine, sest mul on võimalik ennast liigutada ja sirutada ning koolitööde tegemiste vahel nii palju kui soovin ning vajadusel saan ka asendit muuta.
Põhiliselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid minupuhul tingitud tööülesannetest, ja töötingimustest. Mõned koolitööd on väga keerulised ja aeganõudvad, mis nõuavad lisaks veel ka täpsust. Samas jääb vahel õppida palju samataolisi ülesandeid, näiteks seoses arvutamisega. Töötingimustest on ohuteguriks halb töökorraldus, milles olen süüdi mina ise. Minul ja ma usun, et teistelgi õppijatel on tihti kahjuks komme jätta tööd viimasele minutile ning seeõttu võib vahel olla mõne mahukama töö kirjutamine raskendatud. Tööülesanded ja töötingimused hindaksin siiski riskitasemega madal, sest õppijana on kooolitööde lahendamine ja nende rohkus siiski möödapääsmatu.

Parendusmeetmed vastavalt ohuteguri riskitasemele

Madal riskitase

Madala riskitasemega hindasin psühholoogilistest ohuteguritest tööülesandeid ja töötingimusi. Tööülesannete puhul võivad probleemiks olla ebapiisav info töö tegemiseks ehk pole tööülesandest täpselt aru saadud. Selle probleemi lahendamiseks peaksin loengus või peale selle lõppu küsima ülesande andmisel täpsustavaid küsimusi . Kui ma aga loengust puuduma juhtun või mingil muul põhjusel koolis viibides infot ei saa, siis on mul võimalus küsida ka klassikaaslaste käest, kuidas täpsemalt ülesanne lahendada. Kui aga mingil põhjusel ka neilt infot ei saa, siis on mul võimalik interneti või telefoni teel kontakteeruda ka õppejõuga, kes enamasti on siiski valmis aitama ja seletama .
Lisaks tööülesannete hindasin madalaks riskiks ka töötingimused. Nende töötingimuste all pean silmas eelkõige töökorraldust. Kuna mul on tihti jätta tööd viimasele minutile, siis aitab see kaasa stressi tekkimisele. Selle vältimiseks pean ma oma tööd ilusti korraldama. Kooliülesandeid tuleks hakata lahendama kohe, kui tööd kätte jagatakse. Kahjuks peale kooli igakord koolitöid teha ei jaksa, siis tuleks neid käsitleda esimesel võimalusel, kui tunnen end väljapuhatuna, näiteks reedel, kui kool lõppeb neljapäeval. Iseseisvate tööde maht on suurem ja nende tegemiseks tuleb kõigepealt läbi lugeda nende juhendid. Seetõttu võib neid käsitlema hakata juba esimesel päeva, kui need kätte jagati. Lihtsalt süveneda, uurida ja vaadata, mida täpsemalt teha on vaja ning vajadusel panna paika kasvõi niiöelda graafik , et jõuaks tööd ilusti lahendatud , ilma end liigselt koormamata.

Keskmine riskitase

Keskmises riskitasemega hindasin valgustuse, kiirguse ja füsioloogilistest ohuteguritest sundasendi.
Valgtustusega puutun kokku igakord, kui ma oma koolitöid teen. Päevasel ajal on minu tuba muidu hästi valgustatud, kuid kahjuks ei saa sellega valgusega õppida. Minu töölaud asub toakeskel ning ei võimalda koolitöid lahendada loomuliku valguse käes. Laua kohal ripub küll laelamp, kuid ma tunnen, et see valgustus ei ole mulle piisavalt hea. Halb valgustus võib aga tekitada silmakahjustusi. Olukorra parandamiseks oleks kaks võimalust. Kui ma tahan tööd teha loomuliku valguse käes, siis oleks võimalik teha toas muudatusi ja laud liigutada akna juurde. See aga on pisut raskendatud, sest see ei ole minu isiklik töölaud ja ma pean seda ka jagama oma toakaaslasega. Sellisel juhul ei mahuks me sinna kahekesi isegi kõige paremini soovides ära. Lisaks puuduks lamp lauakohal sootuks, mille vajadusel saaks küll asendada isikliku laualambiga. Kergemat teed minnes ja loobudes loomuliku valguse käes õppimisest on võimalik osta mul isiklik laualamp . Laualamp peaks olema reguleeritava kõrguse ja suunaga, võimaldamaks koolitöid lahendada piisavalt mugavalt ja silmisäästvalt.
Kiirgusega puutun kokku tahes tahtmata igapäevaselt. Arvuti abil tuleb teha väga palju koolitöid ning ühiselamus elades olen kohustatud kasutama nende tegemiseks sülearvutit. Kiirgusega kokkupuute vähendamiseks peaksin eemale hoidma sülearvutist meelelahutuse eesmärgil ja kasutama seda ainult koolitööde tegemiseks. Lisaks oleks kasulik keerata ekraanivalgus tumedamaks, et valgus ei oleks liialt pimestav ja ei hakkaks silmi väsitama. Võimalusel oleks kasulik teha tööd kirjalikult paberkandjale, samuti oleks kasulik printida konspektid välja, et ei peaks nende käsitlemiseks kasutama arvuti abi.
Sundasend on ilmselt iga õppija probleem. Minu toas on neljakohaline laud,mille ümber on neli tooli. Toakaaslasega meid on kaks, nii et meil jätkuks ka kahest toolist. Sellisel juhul oleks jalgadel rohkem ruumi ja see ei hakkaks kuidagi selga mõjutama. Laud ja toolid ei ole kahjuks reguleeritavad mitte üheski mõttes ning nendega peab leppima. Küll aga, kui laud on liiga kõrgel, siis on võimaluseks toolile istme alla asetada näiteks padi või midagi muud taolist, et tooli siis nii öelda tõsta ja lauda langetada. Laud on samuti kitsas ja seda välja vahetada ei saa, aga selle saab tühjaks teha ebavajalikest asjadest ning asetada sinna vaid õppimiseks vajalikud tarbed ja esemed, et ruumi juurde saada. Ühiselamusse on mul võimalik kaasa võtta vaid sülearvuti, kuid see ei ole eriti ergonoomiline . Kui koolitöid on palju või on mõni suurema mahuga ja vajab rohkem aega, siis onmul võimalus oma koolitükke lahendada ka kooli raamatukogus, kus on reguleeritavad toolid, hiir ja klaviatuur on samuti samal kõrgusel. Lisaks on meil ka ühikas arvutituba, mida ma eeldan, et on samuti võimalik kasutada.

Kokkuvõte ja järeldused

Riskianalüüsi tehes hakkasin ma märkama palju rohkem ohuetegureid, kui enne. Leidus asju, mille ohust ma teadlik polnud. Riskimaatriks on kindlasti üks oluline asi, selle järgi saab kenasti määrata riskiteguri taseme, mis on tegelikult väga oluline. Lisaks leidsin erinevaid viise, kuidas teha endale õppimine ühiselamus tervisesäästlikumaks. Võimalusel kindlasti proovin neid rakendada.

LISA 1

KONTROLL- LOEND : KONTORITÖÖ
A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga ˜ tähistatud variandi
Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.
Küsimus
Jah
Ei
Töökeskkond
Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)?

• 
  

Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus , niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv?

• 
  

Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)?

• 
  

Kas ruumis on loomulik valgustus?

• 
  

Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile?

• 
  

Kas valgusallikad , aknad ja uksed, lakitud mööbel või seinad peegelduvad kuvariekraanil?

• 
  

Kas müra segab keskendumist või suulist suhtlemist?

• 
  

Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või võivad põhjustada komistamist?

• 
  

Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi?

• 
  

Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult?

• 
  

Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks?

• 
  

Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad?

• 
  

Kuvarid ja arvutid
Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega?

• 
  

Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)?

• 
  

Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti?
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?

• 
  

Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?

• 
  

Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm?

• 
  

Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused?

• 
  

Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik?

• 
  

Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi?

• 
  

Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil?

• 
  

Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?

• 
  

Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada?

• 
  

Töökoha varustus
Kas tool on püsiv, kas see võimaldab vaba liikumist ja mugavat kehaasendit?

• 
  

KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ
Küsimus
Jah
Ei
Kas tooli kõrgust saab kergesti reguleerida?

• 
  

Kas seljatoe kõrgust saab reguleerida?

• 
  

Kas vajaduse korral on olemas käetoed?

• 
  

Kas vajaduse korral on olemas jalatoed?

• 
  

Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on kättesaadavad pead ja keha pööramata?

• 
  

Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada?

• 
  

Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav?
Tarkvara ergonoomia
Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele?

• 
  

Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele?

• 
  

Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid?

• 
  

Kas tarkvara esitab teavet kasutajale sobival kujul?

• 
  

Kas tarkvaraprobleemide tekkimise korral saab töötaja kelleltki abi paluda ?

• 
  

Töökorraldus
Kas töötajal on võimalik teha sobivaid pause või vahetada tööviisi, kui ta teeb pidevalt kuvaritööd?

• 
  

Kas tegelik kuvaritööaeg on lühem kui kuus tundi päevas?

• 
  

Kas töötaja tööülesanded on mitmekesised ?

• 
  

Kas töötajad saavad ise korraldada oma tööülesannete tegemise järjekorda ?

• 
  

Kas keerulised eesmärgid või tööde tähtajad tekitavad töötajates üleliigset pinget?

• 
  

Kas tööandja jagab piisavalt teavet ning korraldab koolitusi ja konsultatsioone enne arvutite kasutamisega seotud töökohtade loomist, ajakohastamist või täiustamist?

• 
  

Ohud tervisele
Kas töötajate kaebustele nägemisprobleemide üle pööratakse tähelepanu?
Kas töötajate nägemist kontrollitakse pidevalt (vastavalt siseriiklikele õigusaktidele)?
Kui silmaarst tuvastab läbivaatuse käigus, et töötaja prillid või kontaktläätsed ei ole kuvaritööks sobivad, kas siis töötaja varustatakse prillidega, mis tagavad korraliku nägemise?
Kui töötajad kaebavad luu- lihaskonna (kael, selg, õlad , jalad) valude üle, kas siis hinnatakse töökoha ergonoomiat?

•