KESKKONNAOHUTUS (0)

TÖÖKESKKOND  on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999.
Töökeskkonnas toimivad järgmised  ohutegurid :

• füüsikalised,
  
• keemilised,
  
• bioloogilised,
  
• füsioloogilised
  
• psühholoogilised
  

Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
Füüsikalised ohutegurid
Füüsikalised ohutegurid on:

• müra , vibratsioon, ioniseeriv (radioaktiivne)kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
  
• õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk ;
  
• masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
  

Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele .
Keemilised ohutegurid
Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseadusega määratletud ohtlikud kemikaalid  ja neid sisaldavad materjalid. Autotehnik kasutab oma tööshooldusmaterjale mis reeglina ei ole ohtlikud kemikaalid aga millistel võib olla kahjulik mõju. Inimestele ja keskkonnale kahjulikud võivad oskamatul käitlemisel olla jahutusvedelik , määrdeained, kütused , lahustid jms.. Seepärast tuleb tunda nende käitlemise eeskirju.
Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on  bakterid , viirused , seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
MÜRA
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra on kaasaegse keskkonna lahutamatu osa. Müra tekitavad inimesed ise oma igapäevase elustiiliga: kuulates muusikat, pidades pidu, kasutades erinevaid mootorsõidukeid, masinaid, tööriistu jne. Ühele inimesele meeldivad helid võivad kõrvalseisjale olla tõsiselt häirivaks müraks. Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz.
Müra on üks põhilisi füüsikalisi ohutegureid, millega autotehnik töötades pidevalt kokku puutub.
Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja müra peegeldumisega, aga ka ruumi väljastpoolt tuleva müraga. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nagu vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Kuid müra võib ka ergutada tööle ning anda olulist infot seadmete töö kohta (nt. auto mootoris), mis nende korrashoidu kergendab.
Välisõhus leviva müra kohta sätestavad nõudeid „Välisõhu kaitse seadus“ (sotsiaalministri 29.06.2005. a määrus nr 87) ja „Rahvatervise seadus“ (sotsiaalministri 4.03.2002.a määrus nr 42), mille alusel on kehtestatud müra normtasemed, planeeringutele kehtestatavad nõuded ja strateegilise mürakaardi koostamise tingimused. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust - püsiva või muutuva tasemega müra ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Müra piirnormid töökeskkonnas
Müra ekspositsioonitase – töötajale mõjuv ekvivalentne müratase tööaja jooksul. Töötajale mõjuva müra ekspositsioonitase 8-tunnise tööpäeva korral ei tohi ületada85 dB.
Tabelis on toodud eri müratasemetele vastav müras viibimise maksimaalne lubatud aeg:
Tööandja peab võimaldama töötajale kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müra ekspositsioonitase ületab 80 dB(A) ning nõudma töötajalt kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müra ekspositsioonitase on või ületab 85 dB(A).
Raskuste teisaldamine
TERVISERISKID RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEL
Lihaste-luustiku haigused on autotehniku valdav töövõimetuse põhjus. Üle 45 a. on nende osakaal > 50%. Osa inimesi töötab selleks ajaks juba klienditeeninduses, seega võib see % olla veel suurem. Paljud sõidukite juures tehtavad remonditööd ei võimalda õiget kehahoiakut. See on tingitud nende ehitusest ja töötaja ise saab siin vähe mõjutada. Raskuste tõstmisel on olukord teine. Tõstmisel saab valida õige kehahoiaku ja kasutada abivahendeid! 
Ohutegurid, mis võivad põhjustada terviseriski 

• raskus on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas;
  
• raskus on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;
  
• raskus on on ebastabiilne
  
• raskus võib oma kuju või konsistentsi tõttu töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega.
  

Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui: 

• nõutav füüsiline pingutus on liiga suur;
  
• seda saab teha ainult ülakeha pöörates;
  
• sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine;
  
• seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga. 
  

Töötingimused ja –korraldus võivad põhjustada terviseriski, kui:

• tööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas;
  
• põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu;
  
• teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel;
  
• jalgealune on ebapüsiv;
  
• teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole;
  
• teisaldustööd tehakse istudes;
  
• raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, nt kehast eemal;
  
• raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk;
  
• töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi teisaldustööks.
  

Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui:

• ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks;
  
• tal puudub ohutuks tööks vajalik väljaõpe.
  

ERGONOOMIA
Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga.
Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul . Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides . Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.( vt. pildid 1...5 ).
Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja – tool peavad olema konstrueeritud selliselt , et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis.
Kasuta abivahendeid!

• Laadimismasinaid (väikemehhanisme jms.) peab kasutama üle 30 kg raskuste puhul, samuti siis, kui raskus tuleb tõsta kõrgemale kui 2 m.
  
• Erandina tohivad vähemalt 2 laadijat väljaspool alalist laadimiskohta (ladu) tõsta autokasti ja sealt maha 60 kg raskusi.
  
• Naised tohivad käsitsi teisaldada kuni 25 kg raskust.
  
• Mehed tohivad käsitsi teisaldada kuni 40 kg raskust.
  

TÖÖKOHT
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus , kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Töökohale esitatavad nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007.a. määrusega nr. 176.
Autotehniku põhiline töökoht on autoremonditöökoda. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks .
Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid.
Esmaabivahendid ja esmased tulekustutusvahendid peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele. Esmaabi andmiseks peab töökohal olema väljaõppe saanud töötaja. Ohu korral peab olema võimalik töötajatel kiirelt ja ohutult lahkuda kõikidelt töökohtadelt võimalikult otse ohutusse kohta.
Elektripaigaldised  peavad vastama nõuetele.
Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse regulaarselt kõiki ettevõtte töökohti.
Töötaja tööasend ja -liigutused
Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3
Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga.
TERVISERISKID
Autoremonditöökoja õhus võib eeskätt talvisel ajal (aknad-uksed on kinni) olla tuntav kogus töötajaile kahjulikult mõjuvaid heitgaase. Sisepõlemismootori heitgaasid sisaldavad järgmisi kahjulikke komponente:

• CO ( vingugaas ),
  
• NOX ( lämmastikoksiidid ),
  
• SO2 (vääveldioksiid),
  
• CmHn ( süsivesinikud ),
  
• Tahmaosakesed diiselmootorist.
  

Suurima kahjuliku mõjuga on CO ja diisli tahmaosakesed. Vingugaas on mürgine ja vähendab hapniku transporti veres. Diisli heitgaasidel on vähki tekitav mõju. Kõik heitgaasid vähendavad hapniku sisaldust sissehingatavas õhus. Terviseriskide maandamiseks peaks mootor siseruumides töötama minimaalselt!
Töö korraldus.

• Paiguta järgmise päeva remonditavad sõidukid tööpäeva lõpul töökohtadele.
  
• Tuuluta tööpäeva lõpul töökoda korralikult.
  
• Töö ajal manööverda autot lükates , mitte sõites.
  
• Kui mootori töötamine on vältimatu , paigalda summuti otsa äratõmbevoolik.
  
• Kasuta võimalusel ruumi tuulutamiseks uksi-aknaid.
  
• Hoia liikumisteed vabad, et viia manööverduseks vajalik liikumine miinimumini.
  
• Ära lase mootoril asjatult töötada!
  

Heitgaaside mõõtmisel või töötava mootoriga teostatavate tööde puhul paigalda summuti otsa alati kohtäratõmbesüsteemi voolik (vt. pilt). Diisli tahmaheidet saab vähendada filtritega.
TÖÖKESKKONNASPETSIALIST
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel võtma tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
TÖÖKESKKONNAVOLINIK on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat.
Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul
Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
TÖÖTAJA ON KOHUSTATUD:

• osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
  
• järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
  
• läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
  
• kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
  
• tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
  
• kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
  
• täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
  

Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
Nende nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
TÖÖTAJAL ON ÕIGUS:

• nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
  
• saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
  
• tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
  
• keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid;
  
• nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
  
• saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
  
• pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
  

Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 
Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid:

• Liigu võimalikult ohutult!
  
• Ole võimalikult nähtav!
  
• Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes!
  
• Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni!
  
• Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all!
  
• Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist!
  
• Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised !
  
• Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi!
  
• Ära sea elu ohtu!
  
• Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid!
  
• Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)!
  
• Lülita ruumist välja elekter (selleks tuleb teada, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon.
  

PULBERKUSTUTI , SÜSIHAPPEGAASKUSTUTI, VESIKUSTUTI -VAHTKUSTUTI-HALOONK
Tulekustutid paigaldatakse vertikaalselt alusele, klambriga või kappi vahetult ukse juures või töökoha juures, kus tulekahju tõenäosus suurim. Tulekustuti põhja kõrgus põrandast ei tohi ületada 1,5 m.
Kustutamist alusta nii – eemalda kaitsesplint, suuna pulbrijuga tulekoldesse, vajuta päästikukahv põhja. Ära keera kustutit kustutamisel tagurpidi . Arvestada tuleb sellega, et 6 kg pulberkustutit saab vahetpidamata kasutada ca 20 sekundit, misjärel ta tühjeneb.

• Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunatakse kustutusaine kõige inten­siivsema põlemise kohta, kustutades tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega.
  
• Lahtistes nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutus­aine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari sise­seina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, iso­leerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise.
  
• Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind.
  
• Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappe­gaas­kustuti süsihappejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi seda juga suunata inimestele.
  
• Kui süsihappegaaskustutit kasutati ruumis, tuleb pärast kustutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada.
  

 Kustuteid tuleb kontrollida iga kahe aasta tagant.
Vanaõli
Koguda eraldi; ei tohi segada muude ainetega
Õlieraldaja pinnakiht ja põhjasetted
Mitte segada õlijäätmetega; võib koguda koos pesuveega
Autoosade pesemise jäätmed
Võib segada õlieraldaja jäätmetega
Roostekaitse eraldamise jäätmed
Ei tohi juhtida liiva- ja õlieraldajatesse, sest võib need ummistada
Värvimisjäätmed
Värvijäägid, pesulahused, pooltühjad purgid ; võib koguda koos
Jahutus- ja pidurivedelikud
Võib koguda koos
Pliiakud
Nii plii kui väävelhape on kahjulikud; hoida soojas laos, välitingimustes hoida happekindlates konteinerites, et purunemisel ei lekiks hapet pinnasesse
Õlisisaldusega metallijäätmed ( filtrid, amortisaatorid , jms.)
Kogutakse koos ühte konteinerisse
Õlisisaldusega muud jäätmed ( paber, kaltsud, absorbent jms.)
Kogutakse koos ühte konteinerisse
Päevavalgus- ja säästulambid
Kogutakse tervelt eraldi konteinerissse
Patareid ja akud
Kogutakse pliiakudest eraldi konteinerisse
Liivaeraldaja jäätmed
Sisaldavad õli; kogutakse nagu ohtlikke jäätmeid
 
VANASÕIDUKITE direktiivi sihid korduvkasutuse, taaskasutuse ja kõrvaldamise osas on järgmised:

• 2006. aastaks tuli vähemalt 85% kasutuselt kõrvaldatud sõidukite (romusõidukite) massist taaskasutada;
  
• 2015. aastast alates tuleb vähemalt 95% romusõidukite massist taaskasutada, millest maksimaalselt 10% on energia taaskasutus.
  

Rakendus  tootja vastutuse põhimõte, mis suunab nn probleemtoodete tootjat tema poolt turule lastud toodetest tekkivaid jäätmeid kokku koguma ja taaskasutama.Probleemtooted on vanasõidukid ja nende osad, vanarehviKategooria
Kategooria M1 - mootorsõidukid, kus on koos juhiga kuni 9 istekoha ( sõiduautod , pisibussid) ja mille täismass ei ületa 3500 kg.
Kategooria N1 - mootorsõidukid, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass ei ületa 3500 kg.
Ohutuse mõttes eemaldatakse kõigepealt aku. Seejärel neutraliseeritakse turvapatjade ja turvavööde pürotehnilised käivitid. Kui neid ei ole võimalik kohapeal neutraliseerida, tuleb nad ettevaatlikult demonteerida ja üle anda vastavaid seadmeid ja oskusteavet omavale käitlejale.
Järgmisena eraldatakse:

• kütus, õlid , jahutusvedelik, klaasipesuvedelik ja kõik muud vedelikud;
  
• kliimaseadmete täiteaine,
  
• polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle (edaspidi PCB-sid ja PCT-sid) sisaldavad kondensaatorid;
  
• vedelgaasi mahutid (gaaskütusega autodel);
  
• õli- ja kütusefiltrid;
  
• elavhõbedat sisaldavad seadmed .
  

Proffessionaalses lammutuskojas demonteeritakse võimalikult paljud korduskasutatavad osad vastavalt turu vajadusele ja ohutust tagades.
Enne romusõiduki lõplikku purustamist tuleb sellelt demonteerida:

• katalüüsmuundurid;
  
• vaske, alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavad metallosad, kui nimetatud metallid ei ole purustamisel eraldatavad;
  
• rehvid ;
  
• klaasid;
  
• suured plastosad (näiteks kaitserauad, esipaneel , vedelikumahutid), kui nimetatud materjalid ei ole peale purustamist eraldatavad.