Füsioloogilised ohutegurid (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Joanna- Liisa Baumann
Rühm PK-14-PE
Füsioloogilised ohutegurid
Juhendaja : Heikki Eskosson
Tallinn 2014
Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................ 3
Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4
Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid .....................................
.... 5
4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6
Istuvas asendis tööd .................................................................................... 8
Töökoha ohutegurid .................................................................................... 9
Kokkuvõte ................................................................................................... 10
Kasutatud kirjandus ..................................................................................... 11
Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
SISSEJUHATUS
Selles referaadis räägin ma füsioloogilistest ohuteguritest. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja sundliigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni, ning halvendada meie töökvaliteeti ja elukvaliteeti. Peamised terviseprobleemide tekkimise põhjused on madal teadlikus ja samas teadlik kiirustamine ning tavade eiramine. Tihtipeale võib kuulda: „ Ma teen selle töö kiiresti ära, ega sellest ühest korrast nüüd siis midagi juhtu“. Aja möödudes tuleb neid „ühtesid“ kordasid palju ning terviseprobleem ongi käes. Suuresti rikuvad inimesed reegleid nö sunnitult teostades tükitööd – mida rohkem ja kiiremini tööd teed, seda suuremat palka saad. Töötegemise ajal ei mõelda enda kehaasendi peale ning sellele, et keha vajab puhkust ja taastumisaega tootmistöö kõrval ka näiteks istuva kontoritöö puhul.
Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID
Vastavalt Eesti õigusaktidele kasutame antud valdkonna puhul sõnaühendit füsioloogilised ohutegurid. Käitledes füsioloogilisi ohutegureid laiema teadusena kasutatakse sõna ergonoomika. Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele, tema keha mõõtmetele, tööülesannetele, harjumustele, käepärasusele ja loogilisele üles ehitamisele. Harjumused, käepärasus ja loogilisus mängivad olulist rolli seadmete/töövahendite kasutamise juures (hädaseiskamisnuppude asukoht, tabloode asukohad, nuppude asukohad jms). Ergonoomias uuritakse inimese ja töö/seadmete vahelist vastastikulist mõju. Ergonoomiline töökoht koosneb järgmistest punktidest:

• töövõtted;
  
• tööasendid;
  
• töökeskkond (muud ohutegurid töökeskkonnas, lisaks füsioloogilistele ohtudele). Muud töökeskkonna ohutegurid võiva olla tihti füsioloogiliste ohutegurite
  

• mõju võimendajaks nt liigne niiskus, kõrge müra tase, kõrge vibratsiooni tase,
  
• ebapiisav valgustus jne;
  
• tööprotsess (tööülesannete loogiline järjestatus, töötempo jms);
  
• vastavus inimese kehaehitusele- ja mõõtmetele, omadustele ja töövõimele.
  

Töövõime oleneb inimese kehalistest võimetest (sh treenitus ), tervislikust seisundist ja töökeskkonna tingimustest, kus inimene töötab. Õigusaktid , kus on sätestatud füsioloogiliste ohutegurite käsitlemine:

• Seadus: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
  

Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad .

• Määrus: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.
  

Määruses käsitletakse raskute käsisti teisaldamise riskitegureid ning raskute käsisti teisaldamise hindamist.

• Määrus: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
  

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:raskuste käsitsi teisaldamine; füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes , kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.

• Määrus: Kutsehaiguste loetelu
  

Füsioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud kutsehaigused .

• Määrus: Töötajate tervisekontrolli kord
  

Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID
Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 26 «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja sundliigutustega seotud tööd.

• Määrus: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord
  

Tööandja peab tutvustama töötajale õigeid ergonoomilisi asendeid.

• Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  

Tööandja ülesanded:

• Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja
  
• töötamiskohta, arvestades:
  
• töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
  
• Kui tervisekontrollil selgub, et töötaja tervis on mitteergonoomiliste töötingimuste
  
• tõttu halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha
  
• ergonoomilise kujunduse parandamiseks.
  
• Nõuded töötamiskohale:
  
• Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt. Töötajal peab
  
• olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend.
  
• Tarkvara peab olema hea ergonoomilise kujundusega, eriti kui seda kasutatakse tekstivõi andmetöötluseks.
  
• Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  
• Tooli ja töölaua või töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Töötooli konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö laadile. Töötooli kõrgus peab üldjuhul olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad.
  
• Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  
• Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega.
  
• Kui ajutisi kõrgtöid (mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast , kasutades tellingut,
  
• redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid) ei ole võimalik
  
• teha ohutult, ergonoomiliselt sobivates tingimustes ega sobival pinnal, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks kõige sobivamad töövahendid.
  
• Töövahendid peavad vastama tehtava töö laadile ja eeldatavale koormusele ning nende paigutus peab võimaldama ohutu läbipääsu töötamiskohale.Kõiki ülaltoodud õigusakte, tuleb arvestada töökeskkonna kujundamisel ja riskianalüüsi koostamisel.
  

Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
ISTUVAS ASENDIS TÖÖD
Istumistööd korraldades veendu, et:

• Pikaajaline istuv töö põhjustab vaevusi kogu kehale – lihastele , liigetele, lülisambale,
  
• verevarustusele ja üldiselt kogu tuguliikumis-aparaadile.
  
• Istumistööd korraldades veendu, et:
  
• töötool on reguleeritav kõrguse ja seljatoe osas. Oled valinud tooli õige kõrguse ja
  
• seljatoe asendi;
  
• hoiad selja sirgelt või kergelt taha poole kaldu;
  
• kätel on piisav toetuspind ning käsivarred ei ole surutud lauaserva vastu;
  
• istud jalad puusaliigesest peaaegu täisnurga või nürinurga all, tallad kindlalt maas või
  
• jalatoel;
  
• toetud mõlemale istmikuluule;
  
• ei peaks töötama pöördes, kummargil või muus pingeasendis/sundasendis;
  
• oled valinud õige tööpinna kõrguse ning lõdvestanud õlad ja kaela;
  
• oleks takistusteta võimalik muuta jalgade asendist;
  
• jalatallad oleksid kindlalt põrandal või jalatoel;
  
• saad liiguta end vabalt ja kergelt;
  
• töökohale mineks oleks lihtne.
  

Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
TÖÖKOHA OHUTEGURID
Töökoha ohutegurid jagunevad järgmiselt:

• 1) füüsikalised,
  2) keemilised,
  3) bioloogilised,
  4) füsioloogilised ja psühholoogilised.
  

Füüsikalised ohutegurid on (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus):

• müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
  
• õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
  
• masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
  
• Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus)
  
• Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus)
  
• Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus)
  
• Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus)
  
• Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus)
  

Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
KOKKUVÕTE
Tegin referaadi Füsioloogilised ohutused, seal tõin välja

füüsikalised,

keemilised,

bioloogilised,

füsioloogilised ja psühholoogilised
omadused.
Oma töös pühendusin ma peamiselt füsioloogilistele ohuteguritele. Välja oli toodud ka psüholoogilised tegurid, töö asendid ja ka töökoha ohutegurid.
Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.fastleader.co m Töökeskonna riskianalüüs
(18.09.2014)
http://www.tooelu.ee/ Tööelu portaal
(18.09.2014)
https://www.tlu.ee/ Tallinna ülikooli koduleht
(18.09.2014)
http://www.ti.ee/ Tööinspektsiooni koduleht
(18.09.2014)