Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid (0)

SISSEJUHATUS 2
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID 3
Müra 3
Valgustus 3
FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID 4
Psüühiline koormus 4
Stress 4
BIOLOOGILISED OHUTEGURID 5
Tööhügieen 5
Töövahendid 5
Isikukaitsevahendid toitlustusega seotud töös 6
TÖÖTAMINE ARVUTIGA 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
SISSEJUHATUS
Selles referaadis kirjutan turismi- ja toitlustuskorralduse eriala tervistkahjustavatest mõjudest töötajale ja nende mõjude vähendamise meetoditest.
Vaadates statistilisi andmeid raamatust „Töökeskkonna ohutuse ja töötervishoiu käsiraamat “, on näha, et tööõnnetuste arv iga aastaga järjest tõuseb, kuna üha rohkem tööd tehakse masinate ja tehnika abil. 1990. aastal oli 1000 töötaja kohta 4,7 tööõnnetust. 2002. aastal oli see arv juba 6,9. Samas surmaga lõppevaid tööõnnetusi väheneb, sest ohutus ja tehnika paraneb . 1990. aastal suri 96 inimest ning 2002. aastal 39 inimest. Toiduainetööstuses oli kergeid õnnetusi 2003. aastal 173, raskeid 46 ning surmaga lõppevaid 0. Hotellide ja restoranidega seotud töödel oli kergeid õnnetusi 56, raskeid 10 ja surmaga lõppevaid samuti 0.
Referaadis toon välja füüsikalisi, füsioloogilisi , psühholoogilisi ja bioloogilisi ohutegureid. Samuti isikukaitsevahendeid ning kuidas vähendada arvuti kasutamisel halba mõju inimese tervisele.
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID
Müra
Müra mõjub pikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürarikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist . On soovitatav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, tekitab nimmeristluu radikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, alaneb tähelepanu jms. Müra vähendamiseks tuleks valida vaikne töömeetod, kasutada vaiksemaid seadmeid, katta mürarikkaid masinaid, eraldada mürarikas töö vaiksest tööst, võimaldada küllaldane kaugus müraallikast, kasutada lage müra absorbeerimiseks. [1, lk 9-12]
Toitlustuse erialal võivad suurt müra põhjustada paljud masinad, näiteks kartulikoorimismasinad, nõudepesumasinad , riivid, vahustajad jms.
Valgustus
Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule . Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Valgustus peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule, peab olema ühtlane, objekti ja fooni vahel peab olema kontrast, valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. [2, lk 19]
FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID
Füsioloogilised ohutegurid on füüsiline raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja –liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. [1, lk 37]
Psüühiline koormus
Kõige suuremat psüühilist koormust põhjustavad info läbitöötamine , parima variandi valimine ning toimimine sellele vastavalt. Näiteks kontoritöö: arvutamine, lugemine, kirjutamine, info vahetamine vestluse teel. Need toimingud loetakse kergesti ümbertöödeltavateks töö lõpptulemuse alusel. Või teenindustöö : kliendiga võidakse olla ühenduses kas otsese vestluse teel või telefonitsi. Nendes töödes on klient oluline koormustegur. Teenindustööde liikide vahelised erinevused olenevad sellest, kui laia teadmiste mahtu töö nõuab.
Vaimse koormuse kahjulikke tagajärgi esineb sellistes olukordades , kus nõuded on inimese võimetest ja omadustest suuremad. Tagajärgedeks võib olla väsimine, enesetunde halvenemine, passiivsus, töö kvaliteedi halvenemine, alkohol, narkootikumid , töölt puudumised jms. Füsioloogilisteks tagajärgedeks võivad olla hormonaalsed häired, vere adrenaliinisisalduse tõus, vererõhu tõus ja seedeorganite häired. [1, lk 37-40]
Stress
Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis nõuab inimeselt reageerimist eriliste kaitse- ja kohanemistegevustega. Nendega ebaõnnestumine või tugev olukorra juurdumine võivad viia psüühilise ja/või füüsilise häiringuolukorrani.
Tööstressi võivad põhjustada töö ühekülgsus, suurt tähelepanu nõudvad tegevused, suur teabekäsitluse ja otsusetegemise surve, suur vastutus vara ja inimeste eest, töötajale väljastpoolt määratud töörütm, tihe jätkuv seotus töötegemise ja töökohaga, ametioskusi ületav nõudmistase ja paljud teised tegurid.
Stressi saab vähendada kui töös on võimalus areneda ja õppida uut, töötegija peab otsuseid tegema piiratud alal, mida ta tunneb; töötaja peab saama tagasisidet tööst, töös peab olema võimalus kontaktideks ja töökaaslastelt toe saamiseks [1, lk 47-52]
BIOLOOGILISED OHUTEGURID
Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused , seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestada ohuteguri nakatamisvõimet. Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga . [1, lk 69]
Tööhügieen
Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud: keelama söömise ja joomise bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; andma töötajatele asjakohase tööriietuse, 3. ja 4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohutegurite mõjupiirkonnas töötavatele töötajatele ka kaitseriietuse; andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning vajadusel paigaldama silmadušid; tagama, et kõiki kasutatavaid isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse ning need pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta; määrama inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise korra.
Kui tööprotsessi käigus on võimalik töö- või kaitseriietuse saastumine bioloogiliste ohuteguritega, tuleb need enne tööruumist väljumist seljast võtta ja hoida kuni saastest puhastamiseni ja pesemiseni spetsiaalses märgistatud konteineris, eraldi muust riietusest. [1, lk 71]
Töövahendid
Toitlustusega tegelevates ettevõtetes on palju töövahendeid, mis halva või hooletu käsitlemise tõttu võivad põhjustada tööõnnetuse.
Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. [1, lk 75]
Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad . Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma , et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire- või seadis, mis takistab juurdepääsu ohualasse. Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest.
Töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise. [1, lk 75-82]
Isikukaitsevahendid toitlustusega seotud töös
Pealae kaitsevahend (paeltega või paelteta müts , juuksevõrk jne).
Kuulmiselundite kaitsmine (kõrvatropid või kõrvaklapid ).
Silmade ja näo kaitsmine (kaitseprillid, näokaitse).
Käte ja käsivarte kaitsmine (kindad masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks, kemikaali- või kuumakindlad kindad).
Jalgade ja jalalabade kaitsmine (madalad kingad , kingad, mida on võimalik kiiresti jalast võtta, kuumakindlad kingad, puutallaga kingad, eemaldatavad libisemiskindlad vahendid libedal põrandal kõndimiseks).
Naha ja keha kaitsmiseks (kaitsekreemid ja –määrded, põll või jakk masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks, kemikaalikindel põll või jakk, kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus). [1, lk 105-107]
TÖÖTAMINE ARVUTIGA
Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. [2, lk 194]
Tänapäeval muutub see töövahend järjest olulisemaks ja vajalikumaks ka töö tegemisel. Näiteks turismiga seotud aladel on arvuti väga oluline, kuid kahjuks pole ka see töövahend ohutu.
Kiirgused , mis lähtuvad arvutusseadmetest, on elektrostaatiline väli ja kiirgus, mis tekitab katoodtoru.
Soovitatavad kriteeriumid (tööpinna kõrgus ja laius, silmade kaugus kuvarist, lauaplaadi paksus, vaatenurk, jalgade liigutamise võimalus, istme kõrgus, seljatoe paigutus jms) arvutitöökoha planeerimisel aitavad ära hoida arvutite halba mõju inimese tervisele. Kõige tähtsamad tegurid arvutitöö ergonoomias on töölaud, tool ja ruumi valgustus. Kui tööruum on kitsas , suvel umbne, üldvalgusus nõrk, tuleks välja vahetada laes paiknev hõõglampidega üldvalgusti. Soovitatav üldvalgustus on vähemalt 500 lx, millele lisandub kohtvalgusti valgus. Ka päevavalguse suund on väga oluline: aken ei tohi jääda töötaja vaatevälja. Soovitav on hankida reguleeritav töölaud, kui vaja, ka dokumendihoidja. Puudulikud valgustustingimused ja halvasti paigutatud kuvar võivad esile kutsuda nägemisvaegusi, mis omakorda võivad olla väsimuse ja peavalu põhjuseks. [2, lk 195-197]
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võin öelda, et õnnetusi juhtub ikka ja alati. Ükskõik, kui kiiresti ja hästi tehnoloogia areneda võib.
Tervistkahjustavad tegurid on jagatud ära viide suurde rühma: füüsikalised, keemilised, füsioloogilised, psühholoogilised ja bioloogilised ohutegurid. Iga rühma alla läheb veel suur hulk konkreetseid näiteid, mis võivad töö tegemisel kahjustada inimese tervist.
Et inimeste tervist hoida, on tehtud nõuded, mida peavad järgima tööandja ja töötaja. Ohtusnõuded on olemas ka töökeskkondadel ja töövahenditel ja isikukaitsevahenditel.
Aastatega parandatakse tööga seotud vahendite, masinate, keskkonna jms ohtutust küll, aga iga inimene peaks ise vastutama ja muret tundma enda ohutuse eest, ning tegema kõik võimaliku, et mitte ohtu seada ennast ja teisi inimesi.
KASUTATUD KIRJANDUS

Sieger, A. „Töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs“ Tallinn: Teabekirjanduse OÜ, 2006.

„Tööohutus- ja töötervishoiualane käsiraamat“ Tallinn: TEN- TEAM OÜ, 2004
9