Töökeskkonna ohutus puidutöökojas (0)

Töökeskkonna ohutus puidutöökojas
Füüsikalised ohutegurid
1) müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk ; 
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised ohutegurid
Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel tõsist ohtu tervisele, põhjustades näiteks asbestoosi, kopsuvähki ja muid terviseprobleeme.
Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Kutsekokkupuutejuhtum- Kokkupuutejuhtum on nahkaläbiv vigastus (nõelatorge või vigastus muu terava vahendiga), limaskesta või kahjustunud naha kontakt vere või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega. Kutsetöös ohustatuks nimetatakse inimest, kel on oma igapäevatöö ülesannete täitmise käigus oht kokku puutuda potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega. 
Niiskus- ja hallitusprobleemid- Töötades ruumides, mille konstruktsioonides on nähtavat hallitust või mille ruumiõhus on konstruktsioonide hallitamisest tulenevalt läpatanud, hallituse või nn keldri lõhn, hingatakse kindlasti sisse mikroorganismide osi ( eoseid või niidistiku osi) või nende ainevahetuse produkte. Kui hoones esinevad mikroorganismid toodavad hallitusmürke, võib ruumiõhku koos mikroorganismide osadega (eoste, niidistiku osadega) pääseda tervisele kahjulikke aineid, mis kokkupuutes silma sidekestadega, hingamisteede limaskestadega või nahaga tekitavad tugevamaid tervisekahjustusi.
Füsioloogilised ohutegurid
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Luu- ja lihaskonna vaevused -Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud või nihestused. Peamiselt on luu- ja lihaskonna vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega . 
Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mis põhjustavad töölt puudumist ja nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks – tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus.
Psühholoogilised ohutegurid
Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.