Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine,
Töökeskkonnavolinik valitaks 4-aastaks. Töökeskkonnavolinik valitakse üks iga rohkem kui kümne töötaja kohta. 5. Mis on töötervishoiuteenus? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 6. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Töötervishoiuarst töötab töötervishoiuametis. 7. Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst 8. Mis on töökeskkonnanõukogu?
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:
Valgustuse liigid: - loomulik valgustus - tehisvalgustus - avariivalgustus Töökoht peab antud töö tegemiseks olema piisavalt valgustatud! Kahjuliku toime ennetamiseks - kasutada päevavalgustust - heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust - valgustus on koridorides, treppidel, kaldteedel - vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid. Kahjulikud mõjud: - mehaaniline trauma silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus. - hingamisteedesse sattudes krooniline bronhiit, kopsutolmusus ehk pneumokonioos, bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine
Töökeskkonna mõju töösuhetele. Üle poole oma ärkvelolekuajast viibime me tööl ehk siis töökeskkonnas. Seega tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid ohte. Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult.
tervisekahjustuseni. Psühholoogilised- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Füüsikalised outegurid: Elekrtomagnetväli. Esineb seal kus on elekter, on nähtamatu, inimesel puudub organ selle tajumiseks. Oht tervisele: termoefekt kus kehakojad soojenevad liigselt (termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad, närvisüsteemi
ohutegur võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt.Tagajärge peetakse väheohtlikuks kui ohutegur võib põhjustada õnnetusi või haiguseid, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms). Ohtlikuks liigitatakse õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms). Töökeskkonna ohutegurist põhjustatud õnnetusi ja haiguseid, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või surma (näiteks amputatsioon, rasked luumurrud, põletushaavad suurel osal kehapinnast jms). liigitatakse eriti ohtlikeks. Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V. Riskitasemed saab jaotad viite tasemesse: vähene risk, vastvõetav risk, keskmine risk, suur risk ja talumatu risk. I ehk vähese riski puhul on oht tervisele ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse
muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Mõnevõrra ebakorrektselt on määruses Töötajate tervisekontrolli kord veel üks ohutegurite sõnastus, milleks on töölaad ja mis sisaldab järgnevat: öötöö; kuvariga töötamine vastavalt määrusele Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nimetatud ohutegurid peavad olema kajastatud töökeskkonna riskianalüüsis ja tervisekontrolli tegijal peab olema võimalus hinnata nende mõju tervisele sobivate protseduuride ja uuringutega. Märgid Sinised kohustuslikud Rohelised suunavad Kollased hoiatavad Punased keelavad
Kõik kommentaarid