Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riski- ja ohutusõpetus (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes peavad uurima tööõnnetust?
  • Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral?
  • Mis on ohud ja keda need ohustavad?
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/ˇhiljat
Õppetöö
Linke internetitööks
http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur

Töötervishoiu ja ohutuse seadus


Ohutegurid töökeskonnas on:
Töökeskkonna ohutegurid
Töökeskkonna ohutegurid võivad olla:
• füüsikalised
• keemilised
• bioloogilised
• füsioloogilised
• psühholoogilised
Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid
Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid , mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress.
Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:
parasiitide , viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused
allergiad , millele on pannud aluse kokkupuude selliste orgaaniliste tolmudega nagu jahutolm
ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad
 mürgistavad ehk toksilised mõjud
Mõnel bioloogilised ohuteguril on võime põhjustada kasvajat või kahjustada loodet.
sioloogilised ohutegurid
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Füüsikalised ohutegurid on:
 müra,vibratsioon, ioniseeriv kiirgus,mitteioniseeriv kiirgus( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli
 õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
 masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused,
 kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised ohutegurid
Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud
ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
Psühholoogilised ohutegurid
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal?
Alaealised ja puudega töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad (ka kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes kehtivad nö eriseadused, kui just kehtestatud õigusaktidega ei ole sõnastatud teisiti).
Töökeskkonna spetsialist
töökeskkonna volinik
Kas palgaline kohustus?
jah
saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu
Valitakse kuidas?
Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.
Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik
Kui kauaks ?
määramata
volitused kehtivad kuni neli aastat
Koolitus?
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes
tööandja kulul vajalik välja- ja täiendõpe
Otsused töökeskkonna suhtes
Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Peab ja saab peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
Töötervishoiu teenus on:
Töötervishoiu alased teenused ja tegevused:
Riskianalüüs ( riskihindamine ), Töötajate tervisekontroll , Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamine, Töötervishoiu ja tööohutusalane koolitus ja juhendamine.
Töötervishoiuteenus
Enamus inimesi, kes puutuvad kokku töökeskkonnaga, on kohanud mõistet – töötervishoiuteenus. Peamiselt mõeldakse selle all töötajate tervisekontrolli või riskianalüüsi.
Töötervishoiuteenuse võib tinglikult jagada kaheks:
1) töötervishoiuarsti ja –õe teenus;
2) tööhügieeniku, ergonoomi või tööpsühholoogi teenus.
Alljärgnev puudutab teenuse osutamist tööhügieeni, ergonoomia ja tööpsühholoogia alal. Ühelt poolt on kirjutis mõeldud tööandjale kui ettevõtte töötervishoiu olukorra eest vastutajale, teiselt poolt aga töötervishoiuteenust osutavale ergonoomile, tööhügieenikule ja tööpsühholoogile.
Töötervishoiu arst töötab.... kus?
Töötervishoiuarst võib töötada töötervishoiuteenistustes, tervisekeskustes, haiglate või polikliinikute juures pädeva töötervishoiuspetsialistina.
Töö õnnetused on :Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused pole tööõnnetused.
Kes peavad uurima tööõnnetust?
Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode , sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral ka teisi tööõnnetusi.
Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral?
Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti teatise saamist . Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd , ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon vms, teatab tööandja lõikes 1 loetletud andmed Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist.
Riskianalüüsi mõiste ja etapid
Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada . Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine.
Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale.
Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus.
Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.
1. samm – mis on ohud ja keda need ohustavad?
Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda.
2. samm – riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi
Hinnake olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosus jne) ning reastage need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks.
3. samm – ennetusmeetmete otsustamine
Määrake kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske.
4. samm – meetmete võtmine
Koostage kava, kus on määratletud võetavad ennetus - ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud.
5. samm – järelevalve ja kordamine
Praktilised tegevused töötajate kaasamiseks riskihindamisel (vt. Üldteavest!)
  • Informeeri
  • Delegeeri
  • Selgita
  • Nõusta
  • Motiveeri
  • Loo koostöö õhkkond

Riskihindamine: protsess, millega hinnatakse töötajate ohutusele ja tervisele suunatud riski, mis johtub ohu olemasolu tingimustest töökohal
Oht olukord, kus millegi, kellegi olemus või omadus võib põhjustada kahju
Risk - tõenäosus, et oht realiseerub olemasolevate tingimuste korral võimalike soovimatute tagajärgedega (s.t. vigastuste ja tervisekahjustustega)
Kvalitatiivne riskimaatriks
Riskide hindamise kriteeriumid:
Õigusaktide nõuded
Standardid ja juhised ka rahvusvahelised tehnilised juhised, piirnormid
Hea tava printsiibid
Oletatava toime tõsiduse määramine
Väike toime – mööduv haigus või vigastus, mis ei põhjusta püsivat kahju (kuni 3 haiguspäeva)
kahjulik toime – põhjustab suuremat või püsivat tervise riski nagu põletushaavad, põrutused, kuulmise halvenemine, astma ...
Ohtlik toime – põhjustab püsivaid ja pöördumatuid kahjustusi nt. jäsemete kaotust,
tõsised luumurrud , mürgistused, surmaga lõppev tööõnnetus, “kutsevähk”, eluiga lühendavad haigused, surmaga lõppevad haigused
Tagajärg
Riski esinemine
Ebaoluline
(slightly harmful)
1
Kahjulik
(harmful)
2
Väga kahjulik
(extremely harmful)
3
ebatõenäone
1
I
11 (trivial)
II
12 (tolrable)
13 ( moderate)
vähetõenäone
2
II
21
III
22
IV
23
tõenäone
3
III
31
IV
32 (substantial)
V
33 (intolerable)
Tõenäosust mõjutavad tegurid
Ohustatud töötajate arv
Ohuteguri mõjumise kestvus, sagedus
Häired vee ja elektrienergiaga varustamises
Tõrked masinaosade ja kaitsevahendite töös
Õigete ja sobivate isikukaitsevahendite kasutamine, nende kasutamise sagedus
Ohtlikud töötamisviisid:
1. kas teadmatusest
2. kas teadmiste puudumisest
3. kas oskamatusest teha tööd
või kokkupuutuvate riskide alahindamisest
Ajendid riskimiseks?
  • Kergendada või kiirendada tööülesannete täitmist, millest võib sõltuda töötasu
  • Katsetada oma võimeid (Tarzani sündroom)
  • Näidata oma pädevust.
  • Saada paremaid töötulemusi, omandada uusi teadmisi ja oskusi
  • Vabaneda kontrollist

Riskimisest
Risk esineb igasuguse elutegevuse juures
Need, kes rohkem riskivad satuvad sagedamini õnnetusse
Mehed riskivad 3 korda rohkem naistest
Meeste töö iseloom erineb naiste omast ja omab suuremat tõenäosust ohtu sattumiseks
Riskimine - halvas mõttes tähendab ohutuseeskirjade ja kasutamisjuhendite eiramist
Riskantse otsuse 4 põhimõtet
Õppimine ja isiklik elu nõuavad riskimist
Riskige ainult juhul, kui suudate üle elada kaotuse
Vähendage riske, millega te ei suuda toime tulla
Arvestage et riskimise hind võib olla läbikukkumine
Riski vältimine
Riskihindamine/ Riskianalüüs
riskitaseme määramine
seos riskide suuruse ja tagajärgede raskuse vahel (riskimaatriks või tõenäosusarvutus) Riski haldamine on riskiga arvestamine (otsustamine ja selle vähendamine), jälgimine Riskianalüüsi mõiste
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib
töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada
Riskimine on vabatahtliku ja teadvustatud ohule allumist ning riski tagajärgede arvestamist
Riski vähendamine
Riski haldamine
Process Safety Management -
see on juhtkondlike süsteemide rakendamine selleks, et paremini mõista ning kontrollida tootmisprotsessi ohtusid, vältimaks sellest tulenevaid õnnetusjuhtumeid/tervisekahjustusi
ning majanduslikke kaotusi.
Riskide hindamine
Tööandjal on
19 kohustust TKK suhtes
2 õigust
Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat; töökeskkonna
riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks
occupational
risks caused by the illuminance
Riski hindamise meetodeid on palju
Riskianalüüs: riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine hinnata riski tagajärgi tervisele, lähtudes selle toimumisest töökohal
Riski tõenäosuse ja tagajärgede raskuste seosele püütakse anda arvuline väärtus
Riski kvantitiivne määramine
Riski- ja ohutusõpetus #1 Riski- ja ohutusõpetus #2 Riski- ja ohutusõpetus #3 Riski- ja ohutusõpetus #4 Riski- ja ohutusõpetus #5 Riski- ja ohutusõpetus #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 163 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ttu Õppematerjali autor
iseseisev töö nr1 sooritatud 95-le punktile

Sarnased õppematerjalid

Riski- ja ohutusõpetus
3
docx

Riski- ja ohutusõpetus

Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised (müra, vibratsioon, õhutemperatuur ja -niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised (mikroorganismid, rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad Töökeskkonna spetsialist Töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah jah, saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu Valitakse kuidas? tööandja määrab kas oma töötajate poolt valitud

Riski- ja ohuõpetus
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES
10
docx

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST..................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT................................................................

Töökeskkond
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID
19
docx

TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLED Majandusarvestus Caroline Rattasepp TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Juhtimiskontrolli ainetöö Juhendaja: Doris Treier Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS On teada, et pidevalt kõrge ja endiselt kasvav tööõnnetuste arv on tingitud ohtutspoliitika vähesest rakendamisest töökohtade. Vähe on pööratud tähelepanu pisematele ja lihtsamatele muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse. Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste, suurõnnetuste jne ettekanded ning analüüsid on näidanud, et ohutuse arendamisel ettevõttes on veel palju arenguruumi. Käesolevas juhtimiskontrolli ainetöös üritatakse siis veidi täpsemalt välja tuua mõningaid tähtsamaid teemasid ohutuse tagamiseks organisatsioonis. Millised nõuded kehtivad ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele ohutuse tagamisel? Esimeses peatükis

Majandusarvestus
Tööõiguse kordamisküsimused-vastused
41
doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS ­selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste

Tööõigus
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES
20
docx

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite m

Tööohutus ja töötervishoid
Kutsehaigused ja tööõnnetused
17
docx

Kutsehaigused ja tööõnnetused

Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirjutatud riskianalü

Tööohutus ja tervishoid
Töökoha riskide hindamine ja kontroll
32
pdf

Töökoha riskide hindamine ja kontroll

TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Risk

Riski- ja ohutusõpetus
Tööõnnetus ja keskkond
27
doc

Tööõnnetus ja keskkond

Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega

Tööohutus ja tervishoid




Kommentaarid (2)

sreawer profiilipilt
Oliver Niinas: Väga ei aidanud
19:31 20-10-2012
500747 profiilipilt
07:02 02-09-2025



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun