Vastus leiad õppematerjalist: Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused (1)

Keskkool - Meditsiin - Tööohutus ja tervishoid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on ohud ja keda need ohustavad?
Mis on probleem?

Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis
Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele.

Töökaitse korraldus ettevõtetes
Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides . Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300. Töökaitse peaspetsialist on tööandja täieõiguslik esindaja töökaitse alal, kes on pädev ettevõtte töökaitseküsimustes, kellel on nõutud ettevalmistus ja kellele on loodud piisavad eeldused selleks tegevuseks.

Riski- ohutusõpetuse tähtsus.
Riski- ohuõpetus on väga tähtis iga inimese elus. Eelkõige erinevate tööõnnetuste ja riskide vältimiseks peab teadma, kuidas teha tööd ohutult. Samas kui peaks midagi juhtuma, siis milline on esmane tegutsemisviis.

Riski- ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega.

Riski termin.
Tänapäevasele lähedases tähenduses võeti riski mõiste kasutusele 16-17 sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on oluliselt mõjutanud tänapäeva ärimaailma kahe kandva põhimõtte kujunemist. Need on:
• kindlustuse põhimõte;
• osaluse põhimõte (osaühing, aktsiaselts jm).
Praegusel ajal on riski mõistel mitmeid erinevaid tähendusi. Neist enamus on üldistatavad kaheks põhiliseks määratluseks.
• risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus);
• risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon.
Riski mõiste on mõlemal juhul seotud määramatusega - kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine.
Riskid tehakse kindlaks ja hinnatakse riskianalüüsi ning hoitakse ohjes riskijuhtimise abil.

Riskide muutmine ajaloo vältel.

Riskihindamine töökohal.
Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs.Euroopas põhineb töötajate ohutuse ja tervise kaitsmine riskide analüüsil ja juhtimisel. Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolte rolli. Peamised põhimõtted, mida tuleks kogu riskihindamise protsessi 4 käigus silmas pidada, võib jagada järjestikusteks sammudeks.
1. samm – mis on ohud ja keda need ohustavad?
Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda.
2. samm – riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi
Hinnake olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosus jne) ning reastage need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada
esmatähtsaks.
3. samm – ennetusmeetmete otsustamine
Määrake kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske.
4. samm – meetmete võtmine
Koostage kava, kus on määratletud võetavad ennetus - ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal
tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud.
5. samm – järelevalve ja kordamine
Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida. Kindlasti peab riskihindamist kordama pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast õnnetuse või vahejuhtumi5 uurimist .

Riskimaatriks.
Riski maatriks on lihtne meetod, mis võimaldab riskid järjestada nende mõju ja tõenäosuse alusel. Riskid kantakse maatriksisse, mille ühel teljel on riski realiseerumise tõenäosus ja teisel riski mõju ettevõtte tegevusele. Riski realiseerumise tõenäosus on 100%, kui tegemist on kindla sündmusega. Riskimaatriksis ei tohiks ühegi riski tõenäosus 100% olla, kuna kindlalt toimuvat sündmust ei saa riskiks nimetada. Prognooside puudumise korral võib ka mõju hinnata suureks, keskmiseks või väikeseks. Seega antakse igale riskile kaks koordinaati : esinemise tõenäosus ja mõju suurus. Vastavalt nendele koordinaatidele kantakse kõik riskid maatriksile. Seejärel tõmmatakse maatriksile diagonaal mille tipud on punktides (100% tõenäosus; 0 mõju) ja (0 tõenäosus; 100% mõju)

Ohutusprobleemide iseärasused ehitustöödel.
Ehitustöödel on vaja igasugu piirdeid kasutada,nt katuse ehitusel jne

Ohutusalane dokumentatsioon ja andmebaasid .
Tööohutusalase dokumentatsioon on olemasoleva ohutusalase dokumentatsiooni, evakuatsiooniskeemide, vastutavate isikute ametijuhendite, teenuste ostu-müügi lepingute ning kliendi huvide kaitstuse analüüs

Tööinspektsioon ja Päästeamet.
Tööinspektsioon-riiklik järelvalve töötervishoiu,tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. Kuigi tööinspektori õiguste loetelu on ulatuslik, on nende eesmärgiks ennekõike aidata tööandjal mõista töökeskkonna juhtimise vajalikkust ning suunata tema tegevus ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele.Päästeamet-on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus , millel on juhtimisfunktsioon hädaolukorraks valmisoleku planeerimisel ja regionaalsete päästekeskuste operatiivteenistuslikul juhtimisel, samuti riikliku järelevalve ja riikliku sunni korraldamisel ning riigi päästepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel

Riiklikud struktuurid tööohutuse tagamiseks
Organisatsioonide tööohutuse ja töötervishoiu juhtimissüsteemide loomimine ja edendamine.

Töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse sagedane madal efektiivsus.
Põhjustatud Tööinspektsiooni mitteteavitamisest tegevuse alustamisest, tööõnnetusest, esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega. Samuti põjustab madalat efektiivsust ka tööandjate võhiklikkus, töötajate väljaõppe puudumine, töötajate isetegevus ning nõrk kontroll tööohutuse üle. (See vastus sai ise välja mõeldud)

Tööliste roll ohutuse kindlustamisel.
Töötaja on kohustatud täitma kehtestatud töökaitsenõudeid; keelduma töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud väljaõpet; kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks kaitsevahendeid; jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda; täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi ning teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult tööde juhatajale või tööandjale.

Riigi roll ohutuse kindlustamisel
Riigi pädevuses on riikliku poliitika elluviimine töötaja kaitsmiseks tehis-, sotsiaal-ning looduskeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjude eest töökaitsealaste õigusaktide ettevalmistamine; ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide tegevuse suunamine töökaitse küsimustes; kohaliku omavalitsuse organite töökaitsepoliitika suunamine ja kontrolli korraldamine töökaitsealaste õigusaktide järgimise üle kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt.

Tööandja roll ohutuse kindlustamisel
Peab määrama töökeskkonnaspetsialisti, varustama tööohutusstruktuurid vajalike töövahenditega, korraldab oma kuludega väljaõppe, vabastab põhitööst töökaitseküsimustega tegelemise ajaks koos keskmise palga säilitamisega, teavitab Tööinspektsiooni töökaitsestruktuuridesse valitud isikutest

Ergonoomiline lähenemisviis.
Ergonoomika ehk ergonoomiline lähenemisviis taotleb töö kohandamist inimesega. Väljaspool ergonoomikat on levinud vastupidine suund: inimese kohandamine tööga. See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul.

Mis on probleem?
Probleem on lahendust nõudev küsimus või ka raskesti lahendatav ülesanne

Probleemina ja süsteemse käsitluse vajadus töötervishoius.
Tööohutuse ja töötervishoiu süsteemse juhtimise ning valdkonna juhtimissüsteemide rakendamise õigusraamistik on Euroopa Liidus kehtestatud raamdirektiiviga, mis määratleb tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise põhieesmärgid ning nende saavutamise meetmed.
Töötervishoiualaste õigusaktide vajadus, nagu iga teisegi eluvaldkonna vajadus õigusaktide järele, tuleneb tegelikust elust ja lahendamist nõudvatest probleemidest. Töötervishoid on valdkond , kus probleeme jagub tunduvalt rohkem kui lahendusi. Siit ka suur tarve töötervishoiu korraldust ja töötervishoiuteenuste osutamist reguleerivate ning nende kvaliteeti tagavate õigusaktide järele.

Töötajate ohutustehnikaalane juhendamine ettevõttes.
Ohutustehnikaalane juhendamine toimub perioodiliselt kas korra poole aasta jooksul või korra aastas. Perioodi pikkus sõltub töökoha ohtlikkusest. Ohutustehnikaalasel juhendamisel tutvustatakse töötajatele ohutustehnikat ja tuletatakse meelde käitumist avariiolukorras.

Tööõnnetuse uurimise kord.
(1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
(2) Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
(3) Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode , sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.
(4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega . Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti.
(5) Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
(6) Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks.
(7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.

Töökaitsestruktuurid ettevõttes (alla 50 töötajaga ettevõte).
Kuni 50 töötajaga ettevõttes otsustavad töökaitsenõukogu moodustamise tööandja ja töötajad omavahelisel kokkuleppel.

Töökaitsestruktuurid ettevõttes (üle 50 töötajaga ettevõte).
Ettevõttes, kus on üle 50 töötaja, moodustavad tööandja ja töötajad töökaitsenõukogu. Poole selle liikmetest määrab tööandja ning poole valivad töötajad endi hulgast.

Kehaasendid tööl.
Püsti,- iste- ja lamamisasend

Püstiasendi ebasoodne mõju.
Püstiasendiga kaasneb lihastele , liigestele ebasoodne staatiline koormus, liikumatult seismine koormab närvisüsteemi, südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis.

Isteasendi ebasoodne mõju.
Liiga kõrge või teravaservaline iste – jalad väsivad, tursuvad, hakkavad surema või valutama , halb seljatugi – selg kangestub ja hakkab töö ajal või järel valutama, liiga kõrge või madal tööpind – selg, õlad, käsivarred väsivad või hakkavad valutama töö ajal või selle järel

Lamamisasendi ebasoodne mõju.
Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused

Optimaalse kehalise koormuse suurus.
Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea. Eeskätt tuleb arvesse võtta tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust.

Kukkumise vältimise peamised teed.
Kukkumise vältimisekspeab inimene valima jalatsid vastavalt ilmastikule. lumisel ajal mustriga saabas . Kukkumise vältimisekspeab inimene valima jalatsid vastavalt ilmastikule. lumisel ajal mustriga saabas. Kindlasti tuleb hoida silmad lahti ning libedal pinnal liikumisel hoida samm lühike.

Mis on stress .
Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse

Stressi peamised allikad.
Tööga seotud peamised stressiallikad: töö iseloomust tulenevad: tänamatuse tunne, positiivse tagasiside puudumine, ideaalide purunemine , liiga suur vastutus; organisatsioonilised põhjused: ülesandest ja rollist tulenevad, interpersonaalsed nõudmised, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni juhtimine, organisatsiooni arengufaas

Stressi vältimise printsiibid.
Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid .

Mis on mikrokliima .
Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne.

Mikrokliima optimaalsed väärtused.
õhutemperatuur; suhteline õhuniiskus; õhu liikumiskiirus; soojuskiirguse intensiivsus. Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline
õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim
mõtlemistööle. 23-24° C on parim käte liikuvust ja jõudu nõudva töö jaoks. Alates 16° C
allapoole muutub käte ja sõrmede liikuvus kehvemaks ja suureneb traumatismi tõenäosus.
Oluline on kliimale vastav (õhku läbilaskev, soojapidav jne) tööriietus

Müra tervistkahjustavad faktorid
müratasemest (tugevusest dB), mürasagedusest (spektraalsest koostisest), müra iseloomust (püsiv, katkendlik, impulssmüra), toimeajast (kestus ööpäeva jooksul), ajavahemikust (päeval, öösel),
inimese individuaalsetest omadustest (vanus, terviseseisund ) Kõige kahjulikum on kestvalt toimiv kõrgsageduslik ja impulssmüra. Müra toime on: spetsiifiline (kuulmiskahjustused), mittespetsiifiline (muutused organismi elundites ja elundisüsteemides). Tugev müra kahjustab sisekõrvas asuvaid kuulmisrakke, põhjustades vaegkuulmist, mis võivad väljenduda pideva vilistava helina kõrvades või kuulmislangusena. Müra toimel tekkinud kuulmiskahjustus on pöördumatu.

Füüsikalised tervistkahjustavad tegurid
Füüsikalised ohutegurid on valgustus , mikrokliima, ventilatsioon , õhurõhk, müra vibratsioon , kiirgus.

Keemilised tervistkahjustavad tegurid
Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisega seotud uut tehnoloogilist protsessi ei ole lubatud enne käivitada, kui on tehtud uus riskianalüüs ja rakendatud sobivad kaitseabinõud.
Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta et tagada kõigi võimalike ohutusabinõude õigeaegne rakendamine.

Bioloogilised tervistkahjustavad tegurid
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudedkehtestab Vabariigi Valitsus.

Psüühilised-ja füsioloogilised tervistkahjustavad tegurid.
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad .

Müra vähendamise teed.
Tuleb hinnata riske, astuda hindamise põhjal samme riskide vältimiseks või piiramiseks ja kontrollida regulaarselt kehtestatud meetmete tulemuslikkust ja need läbi vaadata.

Vibratsiooni vähendamine.
.Muude töövahendite kasutamine, millega kaasneb väiksem kokkupuude vibratsiooniga, vibratsiooniga kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine, vibratsiooni mõju vähendavate abiseadmete( nt kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed, kummist alus) hankimisele, vibratsiooni vähendavate kinnaste või jalatsite ning külma ja niiskuse eest kaitsva tööriietuse andmine töötajatele, vibreerivate töövahendite korrasolek ja hoolduse tagamin, töökohta paigutuse ja kujundamise muutmine.

Arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid
Kaelapiirkonna probleemid, alaseljavalud, probleemid randmete ja kätega, küünarvarte probleemid, silmade ülepinge, jalaprobleemid ja stress.

Tuleohutuse tagamine ettevõttes
Tuleohutuse korraldamine näeb ette objekti üldise tuleohutusjuhendi koostamise vastavalt ettenähtud tingimustel. Tulekustuti õige paigaldus, korrashoid ja kontroll. Tuletöö tegemine ja selle luba vastavalt nõuetele. Tuleohutustunnistuse olemasolu ettevõttel. Keelatud on : Muuta ruum kasutusotstarvet, tõkestada evakuatsiooniteid, hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna, sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu, paigaldada evakuatsiooniteele pöördust, avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent , kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali, ladustada põlevvedelikku selleks mitte ettenähtud ruumis, hoida ventilatsioonikambris seadet või materjali, ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, tuletõrje- ja päästevahendile ning tuletõrje-veevõtukohale või -hüdrandile, või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral.

Tegutsemine tulekahju ja pommiähvarduse korral
Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud:
l) teatama viivitamatult päästeteenistusele:
a) tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus);
b) mis põleb ( elektriseadmed , kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi , pööning jne);
c) kes tulekahjust teatab ( perekonnanimi , ametikoht) ja öelda telefoninumber, mille kaudu kutsuti välja tulekustutus - ja päästemeeskond;
2) lülitama välja töötav ventilatsioon ja elektrivool tulekahjukohas, v.a vajalike seadmete osas;
3) evakueerima ohtu sattunud inimesed ja vara;
4) asuma viivitamatult esmaste tulekustutusvahenditega tuld kustutama ;
5) teatama juhtkonnale tulekahju tekkimisest ning tarvitusele võetud abinõudest;
6) tulekustutus- ja päästemeeskonna kohalesaabumisel juhatama selle tulekahjukohale ja teatama, kas inimesed on ohus, ja andma võimalikult täpset informatsiooni tulekahju asukoha ja võimalike ohtude kohta;
7) vajadusel näitama tulekustutus- ja päästetööde juhile kätte elektrikilbid ja üldlülitid, mille kaudu oleks võimalik välja lülitada elektrivool;
8) tõkestama kõrvalistele isikutele tulekahjukohale juurdepääsu ja võimalusel piirama tulekahjukoht tõkkelindiga või muul viisil;
Käitumine pommiähvarduse (pommiohu) korral
Evakuatsiooni korral, tuleks objekti personalil eelnevalt evakueerida hoonest külalised ning kontrollida oma töökoht pidades silmas, et seal ei oleks neile tundmatuid esemeid, pakendeid jne. Seejärel evakueeritakse objektilt kõik inimesed. Igasugustest kahtlustest (võõrad esemed, purustatud aknad, signalisatsiooni töölerakendumised jne.) teatatakse koheselt asutuse poolt määratud koordineerivale isikule ja operatiivteenistustele.Kui pommiähvardus on saadud suusõnalisel- või kirja teel, siis tuleks politsei saabumiseni võimaluse korral antud isikut kinni pidada või võtta tema kontaktandmed. Kiri, tuleks uurimise teostamiseks anda üle politseile.

Suurõnnetused ja katastroofid
Katastroof- Äkilise hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna. (Eriolukorra seadus, 10. jaanuar 1996. a. – RT I 1996, 8, 164.) Olukord, kus ressursside vajadused olemasolevate võimalustega võrreldes on nii suured, et ka pärast erakorraliste abinõude rakendamist ei ole võimalik säilitada normaalseid elustandardeid. Suurõnnetused- Olukord, kus meditsiinilise abi vajadused ületavad parajasti olemasolevaid võimalusi ja tavaliste elustandardite säilitamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised abinõud

Ohutustehnika erialaseadmetega töötamisel
Juurviljatükeldajaga töötamisel. Masinaga võib töötada instrueeritud töötaja. Masina kokku panemiseks ja puhastamiseks eemalda pistik vooluvõrgust. Lõiketerad on väga teravad, seetõttu hoida neid kindlas kohas – parim terahoidjal. Tõsta neid altpoolt hoides . Keelatud on pärssida mis tahes moel seadmete ohutusmehhanisme ning kasutada seadmega töötades selleks mitte ette nähtud vahendeid. Seadmel on kaasas spetsiaalne tõukur. Palja käega on keelatud suruda toiduaineid masinasse. Viimaste toiduainetükkide kättesaamiseks kolust tuleb tükeldaja korpus ja tera eemaldada, seejärel on võimalik toiduaine ohutult kätte saada ning seadet puhastada .

Elektriohutuse tagamine ettevõttes
Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad, teadmiste kontroll, maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll. Tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine, voolu all olevate seadmeosade isoleerimine .

Esmaabi tagamine ettevõttes
Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.

Esmaabi erialaga seotud vigastuste korral
Tööõnnetuse korral tuleb hakata tegutsema enne kui elukutselised abistajad kohale jõuavad. Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. 1. Vaata üle õnnetuskoht(kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanut, mitu inimest on saanud vigastada, vajadusel tähista õnnetuskoht) 2. Kontrolli kas kannatanu on teadvusel 3. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist 4.Teadvuseta inimene, kes hingab pane külili asendisse 5.Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga, ava hingamisteed . 6.Kui kannatanu ei hinga siis teosta suult -suule hingamist. 7.Kui pulssi tunda ei ole alusta viivitamatult südamemassažiga.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 84 allalaadimist

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused #1

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused #2

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused #3

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused #4

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused #5

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused #6

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tomm Õppematerjali autor

kordamisküsimused

tööohutus töökeskkond

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööohutuse kordamisküsimused

töökaitsealaste õigusaktide täitmist, looma koos töötajatega ettevõttes töökaitsestruktuurid, täitma töökaitse järelevalve organi ettekirjutusi ja korraldusi, tagama töötaja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamise seadusega kehtestatud korras. 10. Mida mõistetakse tööohutusena? Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. 11. Millistel juhtudel loetakse õnnetusjuhtum tööõnnetuseks? Kui töötaja on saanud tervisekahjustuse tööülesannete täitmisel või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Millised on tööõnnetuse peamised tunnused? See juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. 13

Ergonoomika

docx

Riski- ja ohutusõpetus

Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:

Riski- ja ohuõpetus

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja

Tööõigus

doc

Tööõnnetus ja keskkond

töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus töökeskkonnaalase töö korraldamisel ettevõttes on üks ohutute ja tervislike töötingimuste tagamise põhialustest. Riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööandjatele, kes ei taga töötervishoidu, tööohutust

Tööohutus ja tervishoid

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

 töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika 1. Tööandja kohustused ja õigused • Tööandja kohustused  viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;  vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;  viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

doc

Tööohutus

Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva.

Tööohutus

docx

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES

jälgima ohutuse reegleid, sest tervis ja ohutus mängivad suurt rolli meie elus ja selles referaadis ma räägin just sellest, töötervishoiust ja tööohutuse korraldusest. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Töötervishoid on tervishoiu valdkond, mis uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele, tegeleb töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, ergonoomiliste ja vaimsete terviseriskide väljaselgitamisega ning ennetusliku tegevusega töökeskkonna parandamise näol, samuti kutsehaiguste väljaselgitamise ja ravi -rehabilitatsiooni küsimustega. Tööohutus (ka töökaitse või tööturvalisus) on töökorralduslike abinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. TÖÖKESKKOND

Töökeskkond

Rohkem sarnaseid