Tööseadus KT 2 (0)

1. Koondamine .
1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid .
4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
6) Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
 1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
 2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
 3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
 4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
2. Koondamise hüvitised.
1)Pärast koondamist on õigus saada kindlustushüvitist.
2) Kui peaks lõpetama varem, siis on õigus saada ka toetust selle aja eest kui palju ta varem koondati.
3. TL ülesütlemine töötajast tuleneval põhjustel.
1) töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu.Pikalt.
2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
5) on pannud toime varguse,
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
4. Millal võib tööandja TL lõpetada päevapealt?
Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
5. Millal võib töötaja lõpetada TL päevapealt?
Ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
6. Töötaja seadusejärgne varaline vastutus.
1)Töötaja vastutab, kui ta on rikkumises süüdi s.t. on rikkunud oma kohustust kas tahtlikult hooletusest.
2) Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest ning lisaks saab talt nõuda saamata jäänud tulu.
3)Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab töötaja kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü ulatust, töötingimusi, tööandja antud juhiseid, töö iseloomu ja sellest tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu .
4)Kahju hüvitamise nõue aegub 12 kuu jooksul ajast, tööandja kahjust teada sai ja saab nõuda kuni 3 aasta jooksul kahju tekkimisest.Ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta ei või tööandja tema töötasust kinnipidamisi teha.
5)Võib sõlmida töötajaga:
1)Olgu töölepingust eraldi kirjalik dokument.
2)Vastutusel olgu kokkulepitud ülempiir
3)Olgu kokku lepitud konkreetne vara, mille eest töötaja vastutab
4)Varale olgu juurdepääs vaid sellel töötajal
7. Töötamine välismaal.
Kui töö kestab alla 6 kuu:
1)Enne Eestist lahkumist uuri, kas palka maksab Eesti või sihtkoha riigi tööandja ja kuidas toimub töö eest tasumine.
2)Üldjuhul jääb inimene Eesti residendiks kui ta töötab ja elab teises riigis alla 183 päeva.
3)Uuri Maksu- ja Tolliametist, kas Eestil on sihtkohariigiga sõlmitud kahepoolne maksuleping ning millised on sinu võimalikud maksukohustused.
4)Kohale jõudes uuri tööandjalt, kas ja kuidas toimub maksude maksmine palgalt (kas maks peetakse kinni või tuleb ise tasuda).
5)Selgita välja, kas pead esitama deklaratsiooni ka sihtkohariigis.
6)Hoia alles kõik tasu saamise või maksu maksmisega seotud dokumendid.
7)tagasi jõudes deklareeri saadud tulu vastaval vormil , vajadusel pea nõu oma kohaliku maksuhalduriga.
Kui töö kestab kauem kui 6 kuud:
1)Enne lahkumist selgita välja, kas Eestil on sõlmitud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping sihtkohariigiga.
2)Kui Sa viibid teises riigis kauem kui 6 kuud võivad mõlemad riigid lugeda Sind oma residendiks.
3)Kui teine riik loeb Sind oma residendiks siis väljastab ta vastava tõendi .
4)Kui riikide vahel on kehtiv maksuleping välditakse topeltresidentsust ning topeltmaksustamist maksulepingu alusel.
5)Kohale jõudes selgita, kuidas toimub töö tasustamine, kas Sul tekib maksukohustus teises riigis.
6)Hoia alles ja vajadusel esita Maksu- ja Tolliametile sihtkoha riigis tasu saamise ja maksude tasumisega seotud dokumendid.
7)Küsimuste korral pöördu kohaliku maksuameti poole.

8. Töötaja kohustused töötervshoiu ja tööohutuse seaduse järgi.
1)järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2)järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3)läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4)kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
5)tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6)kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust,
7)hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
8)Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
9. Töökeskkonna ohutegurid , näiteid.
1) Füüsikalised- müra , vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli , õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis - ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
2)Keemilised-on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
3)Bioloogilised-on mikroorganismid (bakterid, viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
4)Füsioloogilised-on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
10. Kutsehaigus.
on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad . On ametlik loetelu .Neid diagnoosib vaid töötervishoiu arst. Kui perearst kahtlustab inimesel kutsehaigust, suunab ta inimese töötervishoiuarsti juurde.
11. Mis on tööõnnetus , näiteid.
on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
12. Töötaja ravikindlustus .
1)Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalkindlustusmaksu (20% läheb pensionikindlustusse ning 13% ravikindlustusse).
2)Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse maksumuse.
3)Töötaja ravikindlustus tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast 14 päeva jooksul.
4)Tööandja poolt kindlustatud isikute kindlustuskaitse lõpeb 2 kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.
13. Kellele peab tööandjaa prillide maksumuse kompenseerima.
14. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine.
Lahkarvamused lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus.