Riski ja ohutusõpetus iseseisev töö (4)

Iseseisev töö nr1.
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/ˇhiljat
Õppetöö
Linke internetitööks
http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur

Töötervishoiu ja ohutuse seadus

Ohutegurid töökeskkonnas on:
füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Füüsikalised ohutegurid:
1) müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised ohutegurid:
Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
Bioloogilised ohutegurid:
mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Füsioloogilised ohutegurid:
füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Psühholoogilised ohutegurid:
monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal?
Alaealised ja puudega töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad (ka kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes kehtivad nö eriseadused, kui just kehtestatud õigusaktidega ei ole sõnastatud teisiti).
Töökeskkonna spetsialisti ja töökeskkonna volinik erinevused
Töökeskkonna spetsialisti
töökeskkonna volinik
Kas palgaline kohustus?
Palgaline kohustus
Ühiskondlik kohustus
Valitakse kuidas?
Tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutuse-alaseid ülesandeid
Töötajate poolt valitud esindaja
Kui kauaks ?
määramata
Kuni 4 aastaks
Koolitus?
Õpetust saanud st töökeskkonnaalane koolitus
Koolitused ja täiendõpped
Otsused töökeskkonna suhtes
Ta on kohustatud peatama töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud oht töötaja elule või tervisele, teeb koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ja töötervishoiuarstiga
Ülesandeks on jälgida, et töötajad oleksid varustatud isikukaitsevahenditega ja kannaksid neid, pidada sidet tööandja, töökeskonnaspetsialisti ja töötajate vahel, jagada töötajatele infot neid huvitavates töökeskkonna ohutust puudutavates küsimustes
Töötervishoiu teenus on
….. töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet.
(ehk ka sotsiaalministri antud tegevusloa alusel töötervishoiu teenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus).
Töötervishoiu arst töötab...(ettevõttes) töötervishoiuametis.... (kus?)
Tööõnnetused on töö juures aset leidnud õnnetusjuhtum. Õnnetusjuhtumite vähendamise ja ärahoidmise eesmärgil on mõistlik uurida traumale eelnenud sündmusi - õnnetuseni viinud sündmuste ahelat
ka kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused on tööõnnetused?
Jah, on
Kes peavad uurima tööõnnetust?
Töökeskkonna volinik (selle puudumisel töötajate usaldusisik, tööandja või töökeskkonna spetsialist), surmaga lõppenute ja vajadusel ka raskete tööõnnetuste uurimisse tuleb kaasatakse tööinspektor.
Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral?
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine .
Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
Kemikaaliseadus- seadus, mis annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.
Mille alusel klassifitseeritakse kemikaale?
Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse:

• kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste
  
• tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel.
  

Mis on kemikaali ohutuskaart ja kust on võimalik see saada?
Kemikaali ohutuskaart on (piirnormid) andmed aine kohta, kes kemikaale toodab
Ohutuskaart sisaldab: infot koostisosade kohta, toote ohtlikkuse kirjeldust, esmaabi andmine kirjeldust, tegutsemist tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõusi, nõudeid käitlemisel ja hoiustamisel, mõju hindamist töökeskkonnas, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, aine püsivust, reaktsioonivõimet, terviseriski, toksikoloogiliste ainete sisaldust, keskkonnariski, jäätmekäitluse viisi (paberivabrik), veonõudeid maanteel - ADR, raudteel – RID, seadusandlust - EL, III riikidele, nõudeid pakendile ja märgistusele ja muud vajalikku infot - teabeallikaid 
Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab koostama ohutukaardi ja enne kemikaali üleandmist käitlejale esitama talle ohutuskaardi.
www.ti.ee Tööinspektsioon
Juhendmaterjalid riski hindamise 5 sammu

selgitada välja ohud

selgitada välja, kes on ohustatud ja kuidas

hinnata riski suurust ja otustada, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama

dokumenteerida

analüüsida hindamise tulemusi ja teha vajalikud korrektiivid
Riskitasemete määratlus

tühine

talutav

ohustab

kahjustab

eluohtlik
Töövahendi ohutu kasutamine

• kasuta tööks õigeid töövahendeid;
  
• veendu masinate ja seadmete turvalisuses;
  
• kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised;
  
• taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus ;
  
• vii hooldustöö läbi turvaliselt;
  
• juhenda ja koolita seadmete kasutajaid.
  

Töövahendi kasutamisega kaasnevad võimalikud ohud:
Jah, ikka. Tööõnnetusi võivad põhjustada paljud tegurid, näiteks:
ebaõige töövahendi kasutamine (nt. redeli kasutamine tõstetava tööplatvormi asemel);
puuduvad või ebapiisavad ohutusseadised seadmetel, millede puhul on võimalik näiteks töölise riiete takerdumine masinasse vms; seadme ebasobivad või valet liiki juhtimisseadised, mis ei võimalda seadet kiiresti ja turvaliselt välja lülitada või mis võimaldavad selle iseeneslikku käivitumist; masina turvaseadmete, ohutusvahendite, juhtimissüsteemide vms. hooldamiskohustuse eiramine, mille tõttu seade muutub ohtlikuks; seadme kasutaja puudulik informeerimine, juhendamine ja koolitamine .
Ohtude vältimisega seonduvad riskid
Arvesse tuleks võtta:

• töövõtteid seadme ja muu töövahendiga töötamisel ning ka töövõtteid seadme paigaldamisel, hooldamisel, remondil, rikete ja takistuste kõrvaldamisel;
  
• töövahendi ja seadme kasutajat, tema kogemust ja koolitustaset ning uuele töötajale toimunud väljaõpet, töötaja kogemust antud tööülesande täitmiseks ja seda, kas töötajal võib olla teatud probleeme, nt. piiratud liikumisvõime;
  
• töötajat, kes on hoolimatu ning võib tegutseda etteaimamatult;
  
• turvapiirete või ohutusabinõude konstruktsiooni ja kasutusmugavust või võimalust neid välja lülitada (see võib õhutada töötajat asjatult riskeerima);
  
• seadme ajami liiki (elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline) - igaühel neist on oma erinevad riskid.
  

Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Töötervishoid
Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima ning sobiv neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine.
Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad.
Ohutus
Töökoht ja kõik töövahendid ning seadmed peavad olema tervishoiu, tööohutuse ja olmetingimuste seisukohast täiesti korras. Igal erialal on omad ohutusnõuded. (Näiteks: kindlasti tuleb igas töökohas hoolitseda selle eest, et ventilatsioonisüsteemide ja teiste seadmete oleksid tökorras, et rikke korral ei seataks ohtu inimeste tervis või turvalisus ega halvendata nende olmetingimusi. Või näiteks treppide lahtine pool tuleb varustada nii ülemise (vähemalt 90 cm kõrge) kui ka alumise piirde või käsipuuga).
Olmetingimused
Kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse tuleb rajada selleks sobivad ja piisavad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused.
Peab tagama piisava joogiveevaru kas voolava veega kraanist või veeanumatest koos nõutud arvu joogitopsidega. Töötajate isiklike riiete ja eririietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ja kindlad ruumid. Töötajatele tuleb ette näha nõuetekohased ja lihtsalt juurdepääsetavad puhkealad.