Töökeskkonna mõju töösuhetele. (0)

Töökeskkonna mõju töösuhetele.
Üle poole oma ärkvelolekuajast viibime me tööl ehk siis töökeskkonnas. Seega tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid ohte .
Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond . Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult.
Töökeskkonna ohutegurid võivad olla:
• füüsikalised
• keemilised
• bioloogilised
• füsioloogilised
• psühholoogilised
Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus.
Füüsikalised ohutegurid on müra , vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus elektromagnetväli , õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk , masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis - ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Kemikaalid (keemilised elemendid, keemiliste elementide ühendid, keemiliste ühendite segud ) võivad olla ohtlikud kahel viisil: füüsiliselt ohtlikud ja tervisele ohtlikud.
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha või limaskesta kaudu. Neid võib sisse hingata või alla neelata, mis põhjustab ülemiste hingamisteede või seedesüsteemi infektsiooni.
Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid on seotud vale või halvasti korraldatud töökorraldusega.
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Paljude tegurite puhul on teada, millistes väärtustes need tervist ohustavad. Tööandja peab vastavalt oma tegutsemisvaldkonnale tegema ohtude kaardistamist, ohutegurite mõõdistuste läbiviimist. Osa tegureid esinevad töökeskkonnas vaid ajutiselt ja seetõttu pole ühekordne teguri mõõdistamine piisavalt informatiivne. Parim lahendus oleks tegurite pidev mõõdistamine mingi ajaperioodi vältel. Vastavalt saadud tulemustele tööandja peab koostama töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava. Tegevuskava on meelespea eelkõige ettevõtte juhtidele, et plaanitu saaks ikka teostatud ja seda õigeaegselt Üldiseks põhimõtteks peaks olema, et töötajate tervist ohustavad tegurid avastatakse enne, kui nende toime realiseerub.
Töökeskkonna ohutute tingimuste saavutamine ja säilitamine on tänapäeval väga aktuaalne teema ning avaldab otsest mõju töösuhetele. Keegi meist ei taha töötada ettevõttes, kus on halb sisekliima, havlad kolleegid, halvad töö tingimused jne. Tervishoid ja ohutus on osa ettevõtte sotsiaalsest ja eetilisest rollist. Ettevõtted ei pea teadvustama mitte ainult kulusid, vaid ka lisaeeliseid, mis võivad kaasneda ohutuse ja tervishoiu nõuetekohase korraldusega. Levinuim väide on, et töökeskkonna eesmärks peaks olema töötaja rahulolu tõstmine, olen sellega täiesti nõus ja tahan siia juurde lisada, et hea ja meeldiv töökeskkond on kasulik mõlemale poolele nii töötajale, kui ka tööandajale. Tööandjale on see kasulik, kuna, terved töötajad on tootlikumad ja nende töö võib olla kõrgema kvaliteediga. Kui tööga seotud õnnetusi ja haigusi on vähem, esineb ka vähem töölt puudumisi. Selle tulemusena on omakorda kulud madalamad ja tootmisprotsessides esineb vähem katkestusi. Varustus ja töökeskkond, mis on optimeeritud tööprotsessi vajadustele vastavaks ja hästi paigas, toob kaasa suurema tootlikkuse, parema kvaliteedi ning tervise- ja turvariskide vähenemise. Tavaliselt ajendab inimest paremini ja tulemuslikumalt töötama töötasu , töökeskkond ja töö ise. Tihti motiveerib inimest rohkem töökeskkond, teda ümbritsevad inimesed, suhted inimeste vahel, võimalus osaleda ettevõtte eesmärkide püstitamisel. Sellest tulenevalt võin julgelt väita, et kui on hea töökeskkond on seal hea ja meeldiv töötada nii tötajal, kui ka tööandjal.