Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima
endaga kaasa tõi. Saksamaa pidi vastavalt Versailles rahule maksma võitjatele ka reparatsioone. See seadis riigi majanduse niigi kehva seisu ja 1929. aastal alanud majanduskriis suurendas seda veelgi. Inimesed olid väsinud vaesusest ja olid valmis haarama igast päästekõrrest, mis neid viletsusest välja aidata oleks saanud. Seega võis sõda vaesunud riigile tunduda hädavajalik, et rahvast näljasurmast päästa. Versailles rahu territoriaalsete sätetega võeti Saksamaalt ära 13% tema aladest. Koos maaga lahutati ka rahvas ning inimesed ei leppinud nii lihtsalt kodumaast äralõikamisega. Igatseti taas kuuluda ühte vabasse ja õiglasesse riiki. See tähendab, et osa Saksamaa tükeldamine ja erinevate riikide vahel jagamine mitte ei aidanud rahu säilitada vaid süstis inimestesse veelgi enam võitlusvaimu ühtse Saksamaa taastamiseks. Teise maailmasõja puhkemises võiks süüdistada ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kelle
Alustati vastastikuseid riigivisiite. Kõigepealt prantsuse president Ch. de Gauelle ja NSVL seejärel Ameerika president K. Nixon 2) Selgita Helsingi lepete sisu Pingelõdvenduse sümboliks kujunes Euroopas Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, mille käigus allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanda lõppdokumendi "Rahu,julgeoleku ja koostöö nimel",kus NSVL sai L''ne riikidelt tunnustust Euroopas toimunud poliitiliste ja territoriaalsete muudatuste eest. 3) Nimeta külma sõja pingekolded 1970. aastatel Pingekolleteks olid NSVL ja USA vaheline võidurelvastumine Suuri pingeid tõi endaga kaasa ka see,et sooviti ka võimekamad olla spordis. Mängu tulid keelatud ained, doping, mis vallandas suured meeleavaldused. 4) Milles seisnes Araabia maade vastasseis Iisraeliga? Probleemiks oli Siinai poolsaar, mille küll juudid tagastasid. Loodi PVO ja hakati planeerima lööki Israeli vastu, kuid Israel ründas esimesena. 6päevases
Ecuadori-Peruu piirisõda ehk Cenepa sõda oli Ecuadori ja Peruu vaheline sõda territoriaalsete vaidluste lahendamiseks Condori mäestikus Santiago ja Zamora jõgede vahel 26. jaanuarist 1995 kuni 28. veebruarini 1995 See raskesti ligipääsetav ala on rikas kulla, uraani ja nafta poolest. Peruu arvates oli kahe maa vaheline 1000 kilomeetrine piir kokku lepitud Rio de Janeiro Protokolliga, mis sõlmiti 1941 peale kahe riigi vahelist kümne päevast sõjategevust. Ecuador aga annulleeris protokolli 1960. aastal, kui 78 kilomeetrine lõik kahe riigi vahel oli veel maha märkimata
teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid; valitsuste-vaheline koostöö; transnatsionaalne valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U
Prantsusmaa. Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm. 1. Legitiimsuse põhimõte - sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister )
Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti. Parlamentaarsele vabariigile on iseloomulikud rida tunnuseid, millest peamiseks on valitsuse formeerimine parlamendi alusel ja selle formaalne vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles riigiorganite süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi formaalselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Riigi tekkimine sõltub just sellest , millise valitsemis vormi järgi hakatakse riiki kujundama. Seega on riigi tekkimine tihedalt seotud ka selle territoriaalsete võimaluste, territoriaalse ajaloo-ga ning kindlasti on üheks tähtsaimaks riigi tekkimise aluseks ka rahvas. Kui ühe riigi moodustamine oleks minu teha, siis oleks see riik sama struktuuriga kui meie tänapäevane Eesti Vabariik , kuid selle juhtimises poleks kindlasti, täna tagasi vaadates meie ajaloole ,tehtud nii palju vigu, kuna rahva olukord on riigis kohati väga segane ja rahul saavad olla vaid need , kes pole väga kursis meie riigi tegelikku hetkeolukorraga. Kuigi tundes Eesti
Seevastu kerkisid USA ja NSV Liidu mõju sealsetes riikides. Trumani doktriin: (1947)See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab. Marshalli plaan: (1948-52) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit)
Infiltrat- sioon -- + - -+ + + + Niiskus ++ + + - - - soostumine põuakartlikus gleistumine Lõpptulemus oleneb veel: • maapinna kaldest • ümbritsevate alade kõrgusest Maastike hierarhia: Paik on väikseim geokompleks (e -süsteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veerežiim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus.) Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -süsteem). Paigastik on geokompleks (e -süsteem), mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri
- Rahvuslik asustussüsteem (eesti) - Regionaalsed asustussüsteemid (tln, tartu) - Maakondlikud (ida-viru) - Piirkondlikud (tartu) - Kohalikud jne jne (kandid) Ruumistruktuuri kujunemine Linnad - Ajaloolised linnad kaubandus- ja haldusüksused - Industrialiseerumine ja ressursiasulad Vallad - Endised külanõukogud - Põllumajandusliku tootmise loogika - Järjestikused liitumised Maakonnad - Territoriaalsete tootmiskomplekside planeerimine Regioonid - Mitteformaalsed. Uuringute territoriaalne alus. Statistikaamet Ressursid Materiaalsed ja mittemateriaalsed Materiaalsed: maavarad ja muud Muud: tuul, vesi, mets, maa, vaatamisväärsused, õhk, päike jne Mittemateriaalsed: geograafiline asend, ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused, traditsioonid, maine Ressurside kasutamine: - Majanduslik spetsialiseerumine - Tööstus - Energeetika - Turism
Sõja aja põhiülesandeks on Vene Föderatsiooni ja tema liitslaste vastase agressiooni tõrjumine, vastastele kaotuste tekitamine ning sõjategevuse lõpetamisele sundimine Venemaa huvidele vastavatel tingimustel.3 Vene julgeolekupooliitikas on konfliktid jagatud neljaks: relvastatud konflikt, lokaalne sõda, regionaalne sõda ja suuremõõtmeline sõda. Relvastatud konflikti sõnastatakse kui poliitiliste, etniliste, usuliste ja territoriaalsete konfliktide kiiret ja lühiajalist lahendamist, välistades konfliktide eskaleerumist sõjaks. Lokaalse sõja all peetakse silmas kahe või enama riigi vahelist sõjategevust, mis baseerub territoriaalsete, majadsulike või poliitilistele huvidele. Vene Föderatsioon kasutab lokaalses sõjas dessantvägesid, mille ülesandeks jääb hõivata vastase strateegilised sõlmpunktid, et teostada järelvedu ning sundida vastane alistuma.
olulised: erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende · pinnakate, kujunemisel · mullastik, Taimkatte on maastiku arengus kõige · niiskusreziim, kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige · kliima. LOOMASTIK territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud. Loomastiku mõju on pigem kaudne ja avaldub teiste maastikukomponentide kaudu. INIMMÕJU Inimtegevuse käigus looduslikud maastikud: ·kaotavad oma looduslikke omadusi ·neis muudetakse või hävitatakse maastikukomponente ·muutub maastiku struktuur, ainering, soojus ja niiskureziim jm. ·hävib osa looduslikke maastikke 7. Maastiku määravad, diferentsiaal ja indikaatorkomponendid. Diferentsiaalkomponendid
ja Venezuela Columbiaga diplomaatilised suhted ning asusid oma vägesid Colombia piiri äärde koondama. Madalpunkt tekkis taas 2007 aastal, kui kukkus läbi pantvangide ja vangide vahetus columbia valitsuse ja colombia rahva armee vahel. Seega Venezuela ja Colombia suhted külmutati. Venezuela ostis 1500 tonni kohvi ube Brasiilialt 2009, sest Colombia otsustas lubada USA l tugevdada oma sõjabaase. Guyanaga on suhted haavatud pikajaliste territoriaalsete lahkarvamuste tõttu Orinoco veekogu pärast. Venezuela võttis enda territooriumi alla üle poole briti endisest kolooniast Guayanast Lõuna Ameerika iseseisvussõja ajal. 1962 aastal kuulutas Venezuela, et ta ei taha kuulda enam mingitest läbirääkimistest, mis sisaldavad mineraalide rohke Orinoco ala loovutamist Guyanale. Seda ala on kutsutakse Venezuelas Guayana Esequipa. Valitsuste vahetumisega on
5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist vajavaid küsimusi (nt tööpuudus, väljaränne) 6) Linnaökoloogia = kasutades keskkonnateadusi tagab KOV jätkusuutliku linnaruumi arendamise 7) Omavalitsuseetika = määratakse kindlaks kõlbelised reeglid KOV üksuste ja personali tööle. 8) Ärijuhtimine = KOV üksustele kuuluvate ettevõtete majandusliku seisu parendamine 9) linnageograafia – seoses kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse
kajastub ka tüübinimetuses. PAIGAS- ühel mesoreljeefivormil - künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigas on oma olemuselt paikade territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused. PAIK-geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Nt: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate, veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. 7. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3)
sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Trumani doktriin: (1947)See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab. Marshalli plaan: (1948-52) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit)
huvidele. Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 13.Atlandi harta:14.aug.1941 avaldatud kaheksapunktiline deklaratsioon Churchilli ja Roosevelti kohtumisest Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal, kus nad sõnastasid natsistliku Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. (Ei taotleta käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustuta mingite territoriaalsete muudatustega, kui see on vastuolus rahva sooviga, austatakse rahvaste õigust iseseisvusele ja vabalt valitud valitsemisvormile). Järgmisel kuul ühines Atlandi hartaga ka NSV Liit. 14.Saksamaa purustamine & kapituleerumine 1945.a:Jalta konverentsil vormistati sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 1945.a.jaanuaris oli Punaarmee jõudnud Saksamaa piiridesse, märtsis alustati uut ja lõplikku pealetungi
Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsioonide tasumist), tohutu inflatsiooni tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust. Peale saksa rahva kestmajäämise tagamise läbi natsionaalsotsialistliku riigi, järgis Hitler vaid veel ühte poliitilist sihti, mille ta niisamuti juba ,,Mein Kampfis" esile tõi: Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige oluline Esimese maailmasõja territoriaalsete ja majanduslike repressioonide revideerimine, mis lõppesid Versaille diktaadiga ning tõukasid tollal majanduslikult rikka ja poliitiliselt esilekerkiva Saksamaa hädasse ja viletsusse. Olenemata kõigist saksa rahuettepanekutest (eelkõige inglastele), üritasid Prantsusmaa ja Inglismaa Nõukogude liitu oma liitlaseks saada. Stalin ja ta välisminister Molotov lasid aga läbirääkimistel ebaõnnestuda, kuna nad olid arvamusel, et Suurbritannial ja Prantsusmaal
Avalik õigus- KOV täidab avalik-õiguslikku rolli Ärijuhtimine- KOV peab jutima ja seega on vajalikud sellealased teadmised Omavalitsuseetika- KOV peab toimima eetikareegleid järgides Halduspsühholoogia-KOV üksuse suhe oma teenistujattesse ja kodanikesse Omavalitsusõiguspoliitika- osa politoloogiast ning kohaliku omavalitsuse poliitilisest ideest Linnageograafia- kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOVÕ loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika: siin kujundatakse inimseste ühiselu ja reageeritakse
1 Milleks GIS hea on ? · Objektide ja nähtuste kujutamiseks kaartidel · Erinevate valdkondade (nr rahvastik ja keskkond, kaubandus ja transport, tööjõud ja töökohad) ruumiliseks seostamiseks · Andmete kogumise ja talletamise vahendina, kui lähteandmed saadakse territoriaalselt (kaugseire) või kajastavad territoriaalseid üksusi (maakasutus, rahvaloendus) · Territoriaalsete päringute sooritamiseks: - vali välja valglasse jääva gleimullad - leia lühim tee punktist A punkti B - kui kaugel asuvad proovipunktid veekogust GIS ja arvutused: Õigete tulemuste saamiseks peavad andmed olema korrektsed: - Korrektsed koordinaadid, koordinaatsüsteem - Andmete õige tähenduse ja otstarbe arvestamine (nt Tartu linn haldusüksus vs hoonestusala) Keerulise kujuga objekti pindala leidmine on käsitsi väga töömahukas
Kaubandusrežiim: ühiselt kokkulepitud reeglitekogumid NT: WTO organisatsioon, mis korraldab kaubandusläbirääkimisi, jälgides riikide kaubanduspoliitikat. NT: CCP organisatsioon, tkaubandussuhete reguleerimise ühtsustamine 13.Selgita rahvusvahelise konflikti mõistet ja nimeta selle peamised põhjused tänapäeva maailmas. Rahvusvaheline konflikt- erimeelsused toimijate vahelistes suhetes, mõjutades rahvusvahelist tasandit. Peamisteks põhjusteks on huvidepõhised konfliktid ,nt territoriaalsete vaidluste puhul. Või näiteks vastandlikud majanduslikud huvid. 14.Nimeta rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise võimalusi. Läbirääkimised, vahendamise võimaluse kasutamist (ÜRO) Vahekohtu kaasnemine. 15. Nimeta ja iseloomusta probleeme, millega seisavad tänapäeval silmitsi endised koloniaalmaad, eelkõige Aafrikas ja Aasias. *Nälg ja alatoitumus: erinevad konfliktid on kaasa toonud vaeste inimeste võimetuse endale sööki osta
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele.
Poliitilised muutused Sotsiaalsete süsteemide kollapsid vastasmõjus globaalsete protsessidega (sotsialistlik, Lõuna-Aafrika apartheid) Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid Valitsuste-vaheline koostöö Transnatsionaalne valitsusteväline koostöö (nt keskkonnakaitse, humanitaarabi) Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide-kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid ,,Võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine, off-shore tootmine jms) Majanduslikud muutused Kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine Globaalne majanduse integreeritus tootmisahelad, kommunikatsioonivood, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine Transnatsionaalsedkorporatsioonid majandustegevuse ja rahvusriikide
Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised: · pinnakate, · mullastik, · niiskusreziim, · kliima. Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav komponent. LOOMASTIK territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud. Loomastiku mõju on pigem kaudne ja avaldub teiste maastikukomponentide kaudu. Mõjutab eelkõige mullastiku ja taimkatet. Maastike kujunemisel olulised ka mikroorganismid. INIMMÕJU Omab lokaalses mastaabis väga suurt mõju, globaalselt seni veel ,,jõuetu" inimese mõju avaldub: · maastikukomponentide ja struktuuri muutmine ·uute maastike loomine
See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud rahuplaani vastu. Versailles`rahulepingu põhisisu: · Saksamaa pidi loovutama osa oma territooriumist naaberriikidele (kaotas 1/8 oma territooriumist, mitu miljonit elanikku) Prantsusmaale läks Elsass-Lotringi piirkond.Tsehhoslovakkiale läks Sudeedimaa, veel alasid Poolale, Belgiale, Taanile jne. Territoriaalsete muudatuste tagajärjel tekkis nn. Poola koridor, st. kitsas maariba läbi Saksamaa, et Poola pääseks mereni. See häiris Saksamaad iseäranis, oli üheks ettekäändeks Saksamaa kallaletungil Poolale II maailmasõja algul. Klaipeda linn läks algul võitjate kontrolli alla, 1923 haaras selle Leedu. Maavaraderikas Saarimaa jäi 15 aastaks liitlaste kontrolli alla, 1935 liideti taas Saksamaaga. · Reini jõe vasakul kaldal (+50 km paremal kaldal) moodustati demilitariseeritud tsoon
tagajärjel ligi 6miljonit inimest. Selleks, et ükski juut vahele ja märkamata ei jääks, pidid juudid kanda juudi märki (kollane täht), et ka rahvas teaks ja ei suhtleks nendega. 7. Hitleri vastane Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, Lääneriikide abi, Atlandi Harta, Lend- lease'i seadus, strateegiline pommitamine 1941, 14.aug kohtusid Inglismaa ja USA, et sõlmida Hitleri-vastane koalitsioon e Atlandi Harta. Sisu: Deklareeriti, et ei USA ega Inglismaa ei nõustu ll ms territoriaalsete muudatustega ja toetab kõikide rahvaste eneseväljendamise poliitikat. USA ja Prantsusmaa vahel sõlmiti erilised suhted, USA kongressi poolt vastu võetud Lend-Lease'i seadus: USA hakkab toetama kõiki neid riike, kes sõdivad Saksamaa vastu ja on demokraatia poolt. 1942 võeti vastu Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jällegi Hitleri-vastane (idee Atlandi Hartast) ÜRO eelkäija. Lääneriigid vaidlesid NSVLiga Teise rinde küsimuses. Stalind soovis, et kui Hitler 1941
Nad saavad liidult vähem ettekirjutisi ning neilt ei oodata nii palju pingutust. Kahepoolsed lepped Brüsseliga on kõik sama tüüpi, kuid täiesti erineva iseloomuga, sõltuvalt 3 M. Kala; Euroopa maailma teljel; Eesti Päevaleht, 2009, lk 262 4 Id.: lk 263 5 Id.: lk 264 7 konkreetsest riigist või asukohast. Liidulaienemise instrument on igatahes limiteeritud, kuna laieneb vaid Euroopa territoriaalsete piiride sees asuvatele riikidele ning eelistatakse nähtavalt väikeriike suurtele. Kuna mitme kandidaadi jaoks võib liitu pääsemine muutuda mõrumaiguliseks, on kogu protsess tasakaalutu. Euroopas pööratakse palju tähelepanu kandidaatriikide kvaliteedile.6 Liitumise eest küsitav „hind“ võib olla liiga kõrge ja ootused ebaselged. Laienemist ei ole võimalik kohaldada kogu maailmale ega eksportida. Tuleb leida
Märtsis 1941 võttis USA kongress vastu lend-lease'i seaduse, mille järgi otsustati osutada ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis oluline USA enda kaitsmise seisukohalt. Augustis 1941 kohtusid W.Churchill ja F.D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Seal 14. augustil avaldatud sõnastasid nad Atlandi hartaks - 14 aug. 1940, millega määrati kindlaks, et kumbki riik ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustu mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis pole asjast huvitatud rahvaste vaba tahe ja austavad kõigi rahvaste õigust valida endale valitsemisvorm, mille all nad soovivad elada. NSVL-i suhtusid demokraatlikud riigid halvasti, ometi ühines kuu aja pärast Atlandi hartaga ka NSVL, mõistes, et see liit on osaliselt ka tema pihta suunatud, kuid lootes siiski Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid.
Riigi ruumilisest struktuurist (geopoliitilistest manomeetritest) sõltub kasvu edukus. Geopoliitilisteks manomeetriteks on pealinna asukoht, riigi raskuskese, võimuväljad, kultuuri dünaamika. Suurvõimul on vaja veel “sisemist telge”, mis on tugevuse kasvu jooneks. Dünaamilised riigid neelavad vältimatult need väikeriigid, mis jäävad teele ette või mis ei ole võimelised arendama välja edukaid poliitilisi struktuure. Alles jäävad üksnes vähesed, kelle huvid põrkuvad territoriaalsete valduste pärast. Riigi võimu olemus ja potentsiaal sõltuvad eelkõige geograafilistest asjaoludest. Dünaamilise ja elujõulise riigi elanikud on loodud vallutuslikeks missioonideks. See aga tuleneb looduskeskkonnast, mitte aga rassitunnustest. Lisaks eluruumi vajadusele eksisteerib tõmme merede poole. Merd nähti rikkuse allikana, mis lisas riigile elujõudu. Maismaaline jõud on piiratud riigipiiriga, merelised jõud aga sirutavad oma haarde üle kogu maailma.
vahel. Veosevoolud arengumaadest kõrgeltarenenud riikidesse: naftavoolud Hommikumaadest Euroopasse ja Ida-Aasiasse, söe ja maakide vool Austraaliast Jaapanisse, istandussaaduste ja mõnede maakide vool Kariibiast ja Ladina-Ameerika riikidest Põhja-Ameerikasse. Analüüsi SKP-d ja inimeste ostujõudu tabelis antud andmete alusel? Mõisted – Transiit – teenus, mida ostetakse teiste riikide läbivedude liiklusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalsete ning tegemise näol. Mugavuslipp – mõned riigid maksustavad laevafirmad sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele (Malta). Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid. Rotterdam – suurim sadam Reini jõe ääres. USA ja Jaapan on suured veoteenuse ostjad. Nokra ja Kreeka on suured veoteenuse pakkujad.
täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. 42. Haldusõiguse süsteem. Üldosa ja eriosa 43. Avaliku halduse organisatsioon. Avalik haldus toimib läbi avalike organisatsioonide, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. 44. Avaliku halduse kandjad. riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse korporatsioonina) KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena) teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (avalik- õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik- õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu) eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar) 45. Tsiviilõiguse süsteem. ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi
USA-s vastu võetud laenu-rendiseadus ("Lend-Lease Act"), mis volitas presidenti tarnima liitlastele sõjavarustust. Veelgi olulisem samm astuti 14. augustil 1941, mil USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kohtusid Kanada rannikul sõjalaeva pardal ning allkirjastasid Atlandi harta. Selles deklareeriti, et allakirjutanud riigid austavad kõigi rahvaste õigust valida valitsemisvorm, mille all nad sooviksid elada, ega nõustu mitte mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas kohalike elanike vabalt väljendatud tahtega. Hartas kajastunud Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa seisukohad käimasoleva sõja ja maailma tuleviku suhtes andsid järgnevail aastail usku ja lootust paljude okupeeritud riikide rahvastele. Sõda ja diplomaatia 1941 1944 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. Punaarmee, mida oli küll püütud sõjaks
järgmisi organisatsioone: Al-Qaeda (Afganistan), Hezbollah (Liibanon), Iiri Vabariiklik Armee (Põhja-Iirimaa), ams (Palestiina). 4 USULINE TERRORISM Kõik suuremad usulised terrorirühmitused tunnetavad ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist kriisi, mis ohustab nende identiteeti ja olemasolu. Nii mõtestavad ja õigustavad nad oma tegusid eelkõige enesekaitsena, mis on ühelt poolt vajalikud kriisi lahendamiseks ning teiselt poolt ka rühmituste (territoriaalsete või usulispoliitiliste) eesmärkide saavutamiseks.Nad näevad end olevat sellises kriisis, kus neil pole enam muud võimalust, kui kaitsta end vägivalda kasutades. Mõtestades poliitilist ja ühiskondlikku kriisi usuliselt, leiavad nad religioonis õigustuse vägivaldsetele tegudele. Usuliselt õigustatud vägivallast saab sellisel moel Jumala poolt antud kohustuse täitmine, mille elluviijaid ei kammitse enam sellised poliitilised, moraalsed või praktilised piirangud, mis
maailmapoliitikas. 8. jaanuaril 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. “14 punktis” põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud. Wilsoni saavutus – Rahvasteliit - ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides. Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus
Sõdade lõppedes oli võitjariikide arvates seda vaja korrastada oma tahtmist mööda muuta. Seadusandlikkuse e. legitiimsuse põhimõtte alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelset dünastiat võimule ennistamist. Taastati Bourbonide võim Prantsusmaal. Hispaanias, Napolis ja Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks. Seda püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Maade ja rahvaste jagamisel ei arvestanud suurriigid etnilisi piire ega rahvaste endi tahet. Selle eesmärk oli feodaalkorra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvuslikku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata. Loodi Saksa Liit 1815, kuhu kuulus koos vabalinnadega 41 erinevat Saksa riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega, mis varemalt olid olnud Püha-Rooma riigi koosseisus
valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt. 2.1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID. MONARHIA JA VABARIIK, NENDE ERISUSED. Lk 14 - 17 Riigivormi tähendused: 1) riigi valitsemise vorm -riigivõimu teostamise väline mehhanism(monarhia või vabariik) 2) riikliku korralduse vorm - territoriaalsete osade omavaheline seos(unitaarriik või liitriik- föderatsioon) 3) poliitiline reziim totalitaarne, autoritaarne, demokraatlik...sõltuvalt riigivõimu teostavatest meetoditest. I Riigi valitsemise vormid - riigivõimu sisemine organisatsioon, st kõrgemate riigiorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine
Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st
Ebaratsionaalsel, sh ka ülemäära intensiivsel kasutamisel kaotab maa igavese tootmisvahendi omadused ja oma tootmisvõime. · Maad iseloomustab asukoha püsivus, tema ümberpaigutamatus, seetõttu on ta ruumilised varud ja paljud omadused stabiilsed. Muid tootmisvahendideid (põllutöömasinat jt) paigutab inimene tootmisprotsessis ümber, samuti võib seda teha ehitiste jt seadmetega, kuid neid tuleb kohandada maatükkide territoriaalsete omadustega. · Maaga seotud tesised loodusressursid ning tootmisprotsessiks vajalikud maa omadused on ebaühtlaselt laiali paigutatud kogu maakera pinnale, neid ei saa koondada ja seetõttu on ka tootmine laiali paisatu üle kogu maapinna. · Maa looduslike omaduste kasutamine sõltub nende majandusliku kasutamise võimalustest ja tasemest, mis on ajas ja ruumis muutuvad. · Et maa kui tootmisvahendi üheks koostisosaks on maapinnaga seotud teised
Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine,üle (rahvus)riigi piiride (nt popkultuur, virtuaalsed kogukonnad) Poliitilised muutused Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide- kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid „Võimumängud“ territoriaalsete poliitiliste tegutsejate ja mitte- territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine) Poliitiliste huvide ja majandusliku võimu põimumine ja konfliktid (Hiina vs USA ja EL (Huawei juhtum), Facebook ja Cambridge Analytica juhtum jms) Neoliberaalse globaliseerumise kriis: liberaalsete ja konservatiivsete maailmavaadete polariseerumine; populistlike poliitiliste jõudude kasv
rüüsteretkede ning vene vürstide oma vaheliste sõdade tõttu põhjapoolsematele aladele. 17.-18. sajandi paiku kujunes Alutaguse lõunaosas välja kakskeelne rahvastik ("poluvertsikud"), kes kõneles vigast eesti ja vene keelt. Nende nn. Iisaku eestlaste täielik üleminek eesti keelele on toimunud alles viimase saja aasta kestel. 4 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST Ajalooliste ja administratiiv-territoriaalsete tegurite toimel on eesti keele ala liigendatud paljudeks murreteks, murrakuteks ja alamurrakuteks. Põhja- ja lõunaeesti murde kõrval on kolmandaks eesti peamurdeks kirderannikumurre, mille levila ulatub piki Eesti põhjarannikut Tallinna lähistelt alates kuni Narva jõeni idas. Muistsel Virumaal on kahtlemata vanim ja keskseim olnud Alutaguse murrakuterühm, mis haarab enda alla Virumaa kogu idaosa Soome lahest kuni Peipsi põhjapiirini ja millel on
linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning kontroll, KOVi õiguslik kaitse, KOVi rahalised vahendid. On palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; kaevetööde rahvusvahelise õiguse dokument tunnustab kohalike eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jätab aga kehtestamine; koerte ja kasside pidamise eeskirjade igale riigile õiguse nende korralduse üle otsustada. Eesti Vabariik kehtestamine;avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade ratifitseeris harta 28. septembril 1994. a, kohustudes järgima kehtestamine;jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; kõiki selles sisalduvaid põhimõtteid
geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule,
Aastal 1999 käivitas NATO liikmelisuse saavutamise tegevuskava MAP, et abistada huvitatud partnerriikide liitumiseks valmistumisel. Kava toetub kolme uue liikme liitumiskogemustele ja pakub huvitatud riikidele praktilisi nõuandeid ja abi individuaalsete programmide kaudu ning keskendub liikmestaatusega seotud küsimustele. Kandidaatidelt eeldatakse omakorda teatud poliitiliste eesmärkide täitmist, sealhulgas territoriaalsete vaidluste rahumeelset lahendamist, demokraatlike protseduuride ja õigusnormide austamist ning demokraatliku kontrolli oma relvajõudude üle.2 1 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 11- 12. 2 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 13- 14. 10 1.5. Eesti ja NATO 21. novembril 2002
kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune pinnakate, veereziim, mikrokliima, mullaliik ja taimekooslus.) Paigas on uhel mesoreljeefivormil kunkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt uhesugusest
oma juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid. 8. I 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. "14 punktis" põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud. Wilsoni saavutus Rahvasteliit - ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides. Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus
Peaaegu alati ilmneb ka vastuseis muudatustele, mitmel põhjusel tehakse kompromisse, mis lõppkokkuvõttes võib tähendada valitud strateegiast loobumist. Strateegiline juhtimine ja strateegia elluviimine ebaõnnestub ka siis, kui tippjuhid ei ole valinud õiget juhtimisstiili. Ebaõnnestumiseks loob eeldused puudulik meeskonnatöö. Üpris levinud ebaõnnestumise põhjuseks on ka nõrk koordineerimine nii funktsionaalsete allüksuste kui ka erinevate äriüksuste ja territoriaalsete üksuste vahel. 12. Mida peate oluliseks esile tõsta strateegilise juhtimise ajaloost. Strateegia mõiste pärineb Vana-Kreekast ja esialgu leidis ta kasutamist peamiselt sõjapidamiskunsti tähenduses. Sõjalises ja poliitilises kontekstis on strateegiat käsitlenud paljud väe- ja riigijuhid, aga ka filosoofid, kirjanikud ning sõjateadlased. Majandusse tõid strateegia mõiste tuntud matemaatikud, mänguteooria rajajad J. von Neumann ja O. Morgenstern pärast II maailmasõda
territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering). Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt käsitletakse kahemõõtmelise territoriaalplaneerimisena ka seda osa ühiskonnaplaneerimisest, mis käsitleb looduslike ja kultuuriliste territoriaalsete ressursside olemuse, seisundi ja kasutuse analüüsi, nende ressursside edaspidiste kasutusvõimaluste hindamist, võimalike maakasutusviiside koordineerimist, eri lahendusvariantide seast valiku tegemist, otsustamist ja planeeritu elluviimist. Ajalooliselt tuginebki territoriaalplaneerimine nn füüsilise maakasutuse planeerimisele, mis, nagu nimetuski ütleb, on seotud peamiselt füüsiliste territooriumi looduslike ja kultuuriliste
II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab. 2.3. Marshalli plaan: (1948-52) (Vt. ka õpik lk.60; 63-64): · Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele
annaabi.ee 
