Nimetu

S., Kadri

Nimetu (5)

5 VÄGA HEA

Geoinformaatika I
GIS ja Ruumiandmed
Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem)
GIS (GeographicInformationSystem)
Geoinfosüsteem–ruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem).
Oluline on :

nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis)
ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia).

GISi komponendid:

􀂄Andmed–kaardikihid ( geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed

􀂄Tarkvara–GIS programmid (ArcGIS, MapInfo , Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS )

􀂄Riistvara– arvutid , GPSid, printerid jmt

􀂄 Organisatsioon –GISi loojad , arendajad, kasutajad ja vaatajad.
GISi funktsioonid:

Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine
Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine)
Päringud
Analüüsid
Andmete visualiseerimine ( kartograafia )

Milleks GIS hea on ?

Objektide ja nähtuste kujutamiseks kaartidel
Erinevate valdkondade (nr rahvastik ja keskkond, kaubandus ja transport, tööjõud ja töökohad) ruumiliseks seostamiseks
Andmete kogumise ja talletamise vahendina, kui lähteandmed saadakse territoriaalselt (kaugseire) või kajastavad territoriaalseid üksusi (maakasutus, rahvaloendus )
Territoriaalsete päringute sooritamiseks:
- vali välja valglasse jääva gleimullad
- leia lühim tee punktist A punkti B
- kui kaugel asuvad proovipunktid veekogust

GIS ja arvutused:
Õigete tulemuste saamiseks peavad andmed olema korrektsed:

Korrektsed koordinaadid, koordinaatsüsteem
Andmete õige tähenduse ja otstarbe arvestamine (nt Tartu linn – haldusüksus vs hoonestusala)

Keerulise kujuga objekti pindala leidmine on käsitsi väga töömahukas. GIS programm leiab pindalad väga kerge vaevaga.
Mida täpsemat tulemust soovitakse, seda täpsemad peavad olema andmed. (nt tee pikkus või keerulise kujuga objekti ümbermõõt võivad olla väga erinevad sõltuvalt andmete generaliseeritusest (kui palju on erinevaid käänakuid üles joonistatud).

Elementide fraktaalsus – lähemal vaadates ilmuvad uued detailid ( nt rannajoone käänakud)

Geoinfosüsteemide peamised rakendusvaldkonnad:

􀂄Andmete hankimine ja säilitamine(geodeesia ja maamõõtmine, GPS, fotogramm -meetria, kartograafia, kaugseire)

􀂄 Digitaalkartograafia

􀂄Kaugseire andmetesäilitamine ja analüüs

􀂄Loodusressurssidehaldamine ja kasutuse planeerimine (metsa, maakasutuse, mulla jmt andmete haldamine)

􀂄 Linnaplaneerimine –rahvastiku andmete sidumine geograafilise aluskaardiga, transpordi liinide kavandamine

􀂄Katastrid ja maa-info süsteemid–katastriüksuste piirid, omanik, hind, kasutuspiirangud jne

􀂄AM/FM–kommunikatsioonide ülitäpsed kaardid koos vajalike atribuutandmetega

􀂄Sõidukite navigatsioonisüsteemid–laevade, lennukite, tänapäeval ka autode asukohamääramis- seadmed (GPS)

􀂄Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid(SDSS) –keskkond keeruliste planeerimisülesannete lahendamiseks.
Planeeringud:

Erinevate infokihtide (nt teede, asustus, LK alad, olemasolevad planeeringud) kombineerimine
Atribuutandmete parem haldamine
Päringud ja analüüsid
3D visualiseerimine
Kaartide kujundamine

Rahvaloendus:
1. Rahvaloendajate varustamine elanikkonna andmetega:

Iga inimene ning eluruum tuleb loendada ühe korra
Iga loendaja peab täpselt teadma oma tööpiirkonna piire

2. Rahvaloenduse andmete kandmine GIS andmebaasi.
Lennundus:

saabuvatele lennukitele on oluline minimaalne ohutu kõrgus (MSA) laskumismarsruudil kõige kõrgema takistuse suhtes.

Võimaldab tulenevaid probleeme ette näha juba lennuprotseduuride projekteerimise ajal.
Teeregister:

Kõik avalikus kasutuses olevad teed
Tee nr, liik, lõigu pikkus, laius, kate, seisund
Tee hooldus
Teetööd
Keskmine liiklussagedus
Andmete vaatamine internetis Maa-ameti X-GIS rakendusena.

Raadioside:

Nähtavusanalüüs arvestades reljeefi ja maakasutust
Mastide asukohad ja omavaheline paiknemine
Mastide optimaalsete teeninduspiirkondade arvutamine
Tarbijate asukoht

Kommunikatsioonivõrkude haldamine:

Kaablite ( torude ) täpne asukoht
Ühenduste täpsed asukohad
Klientide (tarbijate), teenindavate ettevõtete paiknemine

Andmed:

GISi “mootor”, ainult tarkvaraga ei tee midagi
GISi väärtus sõltub peamiselt andmete hulgast ja kvaliteedist
Andmebaasistruktuure ja infosüsteemiideoloogiat hiljem muuta on väga kulukas
Oluline, mida teatud nähtuse all mõeldakse(nt tee). Samuti on andmehulgad omavahel ilma töötluseta võrreldamatud, kui üks organisatsioon arvestab rahvastiku tiheduse arvutamisel suurte veekogude pindalasid ja teine mitte.

Andmete kasutamine ja hind:

Andmed on GISi kõige kallim osa, kuna andmete loomine ja täiendamine ja kaasajastamine on väga töömahukas ja tihti nõuab ka kallist tehnoloogiat.
Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping
Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel

Andmete säilitamine ja hankimine:

Paberkandjal (andmete parem visualiseerimine)
Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada)
Digitaalandmete hankimine:

􀂄Digitaalsed andmebaasid

􀂄Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine)

􀂄GPS ja välimõõtmised

􀂄Satelliidipildid ja ortofotod
Andmete esitusviisid:

Andmed käivad mingi nähtuse kohta(nt reljeef, maakasutus, elanike arv asulas)
Vahetud ruumiandmete mõõtmised käivad “geograafilise punkti” kohta
Keerukamad andmed on neist tuletatavad( interpoleerimine , ekstrapoleerimine) –tulemus sõltub kasutatavast meetodist ja parameetritest

Interpoleerimine–ebakorrapäraselt või hajusalt asetsevate mõõtmisandmete täiendamine, et moodustada reljeefi või statistilise nähtuse kohta edasiseks töötluseks sobiv mudel ning selle põhjal kaardid.
Andmekihid:

Iga tükikest geograafilisest reaalsusest saab vaadelda koosnevana erinevatest temaatilistest kihtidest(Layer, Level, Theme)
Erinevat tüüpi andmed( vektor , raster , TIN, ortofoto ) asuvad erinevates kihtides
Mõnes GIS programmis peavad erineva geomeetria tüübigaandmed (punkt, joon, polügon) olema eraldi kihil (ArcGIS, MAPublisher).
Iga kiht koosneb punktide, joonte ja areaalide (rastri puhul pikslite) hulgast, mis on määratletud:

koordinaatidega geograafilises ruumis
atribuutidega (mitteruumiliste omadustega)

Ruumiandmete olemus:
Andmekihtide kokkusobitamine:

Tihti on tarvis vaadata ja analüüsida erinevatel kihtidel paiknevaid andmeid
Selleks, et andmekihid omavahel kokku klapiksid, peavad andmed olema

- korrektsete koordinaatidega
- ja soovitavalt samas koordinaatsüsteemis

Enamasti ei sobi omavahel korralikult kokku ka erineva aluskaardi alusel loodud andmed

Andmete tüübid:

Vektorandmed (punktid, jooned, polügonid)
Rasterandmed (ruudukujulised pikslid )
TIN–ebareeglipärane kolmnurkvõrk, vektorkõrgusmudel

Vektorandmed:

Koosneb geomeetrilistest objektidest :

􀂄Punkt

􀂄Joon

􀂄Polügon

Objektide hulk on väiksem kui rastermudelis, kuid objektid on erineva kuju ja suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada
Elementide vahel on naabrussuhted ehk topoloogilised suhted (kuuluvus, parem-ja vasakpoolsus , sidusus, saared)
Lihtsamates GIS programmides (ArcView, MapInfo) käsitletakse topoloogiat lihtsustatult

Rasterandmed:

Kaardikiht jagatakse regulaarse võrgustikuga elementideks –ristkülikuteks või ruutudeks (piksliteks)
- Iga piksel kirjeldab teatud näitajat (atribuuti) antud kohas
- Ühe kaardikihi pikslid on ühesuurused ja sama kujuga–see võimaldab lihtsamini sooritada kattuvusülesandeid (nt saab maapinna kõrgusele liita maakasutuse kõrguse ning leida reaalsema vaatevälja)
- Kattuvusülesannete(kaardialgebra) sooritamiseks peavad erinevad kaardikihid asuma täpselt kohakuti(õige projektsioon ja koordinaatide fikseerimise punkt)
- Piksli suurus:

􀂄Liiga väikepiksel suurendab andmemahtu, aga ei anna juurde täpsust (algandmete täpsus!)

􀂄Liiga suurpiksel üldistab liialt

Rastermudel sobib eeskätt sujuvalt muutuvate nähtustejaoks (reljeef, sademed)

Objektide esitamine vektor- ja rasterkujul:
Vektor- ja rasterandmete hankimine:

Vektorandmete allikad:

􀂄Skaneeritud paberkaartide vektoriseerimine

􀂄Välimõõtmised (GPS, elektrontahhümeeter)

Rasterandmete allikad:

􀂄Satelliidipildid, ortofotod

􀂄Paberkaartide skaneerimine

􀂄Vektorandmete rasteriseerimine
Vektor- ja rasterandmete kasutamine:

Vektorandmete kasutamine:

􀂄Kaartidekujundamine (punktid, jooned, polügonid, tekstid)

􀂄Vektortöötlus(andmete lõikamine, puhvrite loomine, pindalade arvutamine jne)

Rasterandmete kasutamine:

􀂄Kattuvusülesannetesooritamine (nt mitme kihi kohakuti asuvate pikslite liitmine )

􀂄Satelliidipiltidetöötlus (nt pikslite heleduste alusel maakasutuse tuvastamine )

􀂄Rasterarvutustega saadud pindade(nt kõrgusmudel, nõlvakalle, saaste levik) kujutamine kaartidel.
Kattuvusülesanded:
Nt kahe kihi kohakuti asuvate pikslite liitumine:
Ruumiandmete komponendid:

Geomeetria–geograafiliste elementide lähendus (punktid, jooned, polügonid, pikslid) päris-maailma koordinaatides
Atribuudid –tabelandmed, ruumiandmeid iseloomustavad karakteristikud (nt maakasutustüüp, tee number)

Atribuutandmed:
Tabelandmed, ruumiandmeid iseloomustavad karakteristikud, nt:
􀂄Maakasutustüüp
􀂄Tee pikkus
􀂄Proovipunkti asukoha koordinaadid
􀂄Kõrguspunkti kõrgusväärtus jmt
Metaandmed :

Andmed andmete kohta:

􀂄Kuidas andmed on saadud
􀂄Andmete täpsus
􀂄Milline on ühe või teise asja tähendus (millised objektid, millisesse klassi kuuluvad)
􀂄Kuidas on andmed omavahel seotud
􀂄Koordinaatalus
􀂄Andmete töötlemine (projektsiooniteisendused, raster-vektor teisendused , konverteerimine erinevate GIS programmide vahel)

Vajalik andmetele tähenduse andmiseks –sellest sõltub nende kasulikkus ja kasutatavus .

Andmete kvaliteet:

Asukohatäpsus–kui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. Andmete kogumise tehnoloogia täpsus. Looduslike piiride määramise täpsus. Sõltub ülesandest, kallis
Atribuuditäpsus–õigsus, klassifitseerimine, mõistmine
Esitustäpsus–numbrite puhul nt kümnendkohtade arv, tekstiväärtuste puhul klassifitseerimine
Loogiline kooskõla–vastavus tegelikkusele

- Atribuutandmetel nt vasturääkivus: maja ehitusaasta 1996, remondiaasta 1967

-Graafilistel andmetel võivada objektid vastata asukohatäpsusele (nt 5m), kuid hoone satub järve

Täielikkus–vastavus valikukriteeriumitele, nt kaardistada kõik üle 50 ha suurused järved. Paberkaardil on täpsus ja täielikkus mõõtkavaga seotud. Kui kõik objektid õigesse kohta ei mahu, siis nihutatakse.
Ajakohasus–andmete vastavus kasutamishetkel looduses eksisteerivale ning andmete vastavus näidatud kuupäeva seisule
Asjakohasus–ülearuse puudumine

Metaandmetes
peaks sisalduma veel:

􀂄Andmete päritolu–kes, kus, mis meetodiga mida mõõtis
􀂄Töötluse kvaliteet–andmete transformeerimisel ühest koordinaatsüsteemist teise või rasterkujult vektorkujule tekivad moonutused
Andmete klassifitseerimine ja summeerimine :

Andmeid tuleks GIS andmebaasis hoida võimalikult mõõtmisandmetega samal kujul. Vajadusel saab andmeid alati lihtsustada, lihtsustatud andmetest detailseid saada pole võimalik.

-Nt hoone ehitusaastat pole mõtet salvestada 1961-1970, vaid tuleb salvestada täpne aastaarv , klassifitseerida saab ka hiljem

Kui klassifitseerimine on vajalik, tuleks ka originaalandmed alles hoida
Suure (nt detailse tervet Eestit katva) GIS andmebaasi loomine võtab aastaid aega, seetõttu tuleb olla ettevaatlik atribuutandmete põhjal summade, keskmiste jmt näitajate leidmisel, sest võime kokku liita eri vanusega andmeid.

Otsesed vigade allikad:

Andmete vanus–eri vanusega andmed võivad olla erinevate standarditega ja omavahel mitte võrreldavad.

􀂄Kohanimede ümberpaiknemine.
􀂄Piiride muutumine

Territooriumi kaetus andmetega–sageli osaline või ebaühtlane
Kaardi mõõtkava–liiga suur põhjustab müra, liiga väike liigset generaliseeritust
Vaatluste tihedus–sõltub ülesandest
Andmete kasutatavus–tihti kaudsed või indikaatorlikud andmed või kogutud teiste ülesannete jaoks.

Mõõdistamiste ja andmete varieeruvast iseloomust tulenevad vead:

Asendi täpsus–looduslike piiride täpsus tihti väiksem kartograafilisest (nt rannajoon , kõlviku piirid)
Sisu täpsus – valesti kirjas või süstemaatiline määramisviga
Andmete varieeruvus – nt satelliidipildil võivad ühte pikslisse sattuda mitut liik objektid.

Ruumiandmete generaliseerimine (üldistamine):

Kaardil kujutatavate objektidevalimine, kuju lihtsustamine , nihutamine, liitmine, silumine, harvendamine , võimendamine jmt lähtuvalt kaardi mõõtkavast, otstarbest jmt
Loominguline protseduur, aeganõudev
Automatiseerimiseks loodud mitmeid algoritme (tuntuim joonte lihtsustamise algoritm on Douglas -Peucker’ialgoritm), head tulemust raske saavutada.

Vaata slaide 52- 62
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 95 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-07-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadri S. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

GIS1 Aruanne

1. Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili? Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti. 2. Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on? Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht. 3. Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad (vastav väärtus asub veerus “Taimkate”), mille pindala (vastav väärtus asub veerus “Pindala”) on väiksem kui 20 m2? (’’Taimkate’’ = ’Nõges’ OR ’’Taimkate’’ = ’Seaohakas’) AND Pindala < 20 4. Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida ArcGISi statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed inglise ja eesti keeles ning kirjeldage, mida vastavad näitajad näitavad)? Millist tüüpi statistikat võimald

Geomeetria

docx

Geoinformaatika kordamine

Geoinformaatika kordamine Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud ku

Geoinformaatika

docx

Geoinfosüsteemid

GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega.  Kaartide koostamine ja toimet

Geoinfosüsteemid

doc

Aruanne GIS

Aruanne GIS MA 1. Kirjutage kriteeriumid ja päringud, mille abil leidsite sobivad alad punktis 5 nimetatud otstarveteks. Põhjendage, miks te just selliste omadustega alad valisite. 1. Suusanõlva leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90& [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 Põllumaa leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90 & [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) Asunduse leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 75 & [ekspositsioon] < 145 & [Nolvakalle] < 2 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) 2. Lisage pildid eelnimetatud otstarbeks sobivatest aladest. Lisage juurde ka selgitus, milliselt tähistatud alad, milliseks otstarbeks sobivad. Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. 1 Suusanõlvaks sobivad

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

doc

Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS........................................................................................................................................ 6 MapInfo.....................................................................................................................................10 IDRISI Kilimanjaro...................................................................................................................12 Smallworld..................................

Geoinformaatika

pdf

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE

Geoinformaatika

doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum

Kartograafia

doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regio

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid