MAJANDUSE ALUSED
Kersti Ojassalu
Viimsi Keskkool
GEOGRAAFIA MAJANDUS
( ühiskonna
vajaduste
tootmine ja
tarbimise
korraldamine)
MAJANDUSGEOGRAAFIA
(tegeleb majanduse ruumilise
korraldusega-
ehk. territoriaalsete küsimustega)
MAJANDUSE ARENGU
MÕJUTAJAD
LOODUSLIKUD TINGIMUSED
JA LOODUSVARAD
Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud
· õhk, vesi, · maavarad:
tingimused metallimaagid
· muld,mets,
kivisüsi,
·Geograafiline · taimest loomastik
nafta,
laius
9. klassi geograafia Majandus ja energeetika Sissejuhatus majandusse Majandus inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandusgeograafiline asend Riigi asend teiste riikide suhtes, turgude ja tooraineallikate suhtes. Riiki läbivate rahvusvaheliste transporditeede, rahvusvaheliste sadamate ja lennujaamade olemasolu. Majanduse spetsialiseerumine Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital
MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND
MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND
· Pindala · Rahvaarvu · Rahvastikutihedusest · Osalemisest maailmamajanduses · Sündimus · Suremus · Skt · Iai Peamised majandusorganisatsioonid. WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Euroopa Liit Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43
vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Kõik kommentaarid