Venezuela üldiseloomustus

Venezuela . República Bolivariana de Venezuela

Koostaja :
Klass: XI B
Juhendaja:

Tallinn 2009

Riigi üldiseloomustus

1.1 Üldandmed riigi kohta

Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar .
Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology.com/world/venezuela-satellite-image.shtml
Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Nafrtamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi.
Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Osariigid : Amazonas, Anzoátegui, Apure, Aragua, Barinas, Bolívar, Carabobo, Cojedes, Delta Amacuro, Falcón, Guárico, Lara , Pealinnaringkond, Liidusõltkonnad, Mérida, Miranda, Monagas, Nueva Esparta, Portuguesa, Sucre, Zulia, Táchira, Trujillo, Vargas , Yaracuy
Joonis2. Venezuela osariigid.
Andmed: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Venezuela_politica_copy.png
Joonis 3. Venezuela lipp
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Venezuela_(state) .svg
Joonis 4. Venezuela vapp
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Venezuela.svg

2 .Geograafilise asendi iseloomustus

Venezuela asub Lõuna – Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos ning Ladina –Ameerika suurregioonis. Lõuna- Ameerikast itta jääb Atlandi ookean, läände Vaikne ookean. Atlandi ookean piirab Venezuelat otseselt kagust. See tagab hea ligipääsu riigile. Venezuela põhja piirab Kariibi meri. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid . Riigis on Orinoco jõgi koos mitmete harujõgedega, mis on Lõuna-Ameerikas üks pikemaid jõgesid (2,140 km). Guajaana mägismaal asub ühel Orinoco lisajõel maailma kõrgeim juga, 979 m kõrguselt langev Angeli juga. Orinoco suur delta suubub Atlandi ookeani. Seega on tagatud hea laeveteede ühendus teiste riikidega. Mööda Orinoco jõge saavad suured ooekani laevad siseneda üsna sügavale riigi sisemaale. Kuni Ciudad Bolivarini ( Bolivari osariigi pealinn). Jõe aurikutega saab laadungi viia lausa teise Venezuela otsa Puerto Ayacuchosse. Peale heade mereliste transpordi teede soodustab hea ligipääs ja lähis ekvatoriaalne kliima ka turismi.
Talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, mis tähendab, et Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Talvel sõltub õhuniiskus sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Suvel aga on ekvatoriaalse õhumassi tõttu soe ja niiske. Hea kliima tõttu on riigis soodustatud agraarühiskond, saaki saadakse mitu korda aastas.
Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna ) 5007 m üle merepinna . Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad – ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik.
Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis – Idale. Venezuela on Lõuna – Ameerika üks rikkamaid riike. Loodusvaradest leidub veel maagaasi, rauamaaki, alumiiniumimaaki (boksiit jt). Peamised eksportkaubad on nafta , boksiit, alumiinium , teras, kemikaalid , põllumajandustooted ( banaani kasvatus), rasketööstuse tooted.
Venezuela naaberriikideks on läänest Colombia , lõunast Brasiilia ja idast Guyana . 20. sajandil on suhetes Columbiaga olnud nii tõuse, kui mõõnu peamiselt Venezuela lahe (Gulf of Venezuela või gulf of Coquivacoa) piiride jagamises. Üks peamisi probleeme riigi vahel on olnud see, et 1970 ja 1980 aastal migreerunus suur laine Columbia elanikke Venezuelasse töötama. Paljud immigrandid vangistati ning väär koheldi Venezuelas. Colombia ja Venezuela vahel on käinud ka tihe salakauba vedu. Veeti gaasi, narkootikume, relvi , varastatud autosid jne. Alates 2002 aastast, suhted Venezuela ja Colombiaga on väga kõikuvad. Põhjuseks on riikide presidentide ideoloogilised erinevused. Pärast seda kui Colombia sõjavägi tungis mässuliste juhi tabamiseks üle Ecuadori piiri, katkestasid Ecuador ja Venezuela Columbiaga diplomaatilised suhted ning asusid oma vägesid Colombia piiri äärde koondama. Madalpunkt tekkis taas 2007 aastal, kui kukkus läbi pantvangide ja vangide vahetus columbia valitsuse ja colombia rahva armee vahel. Seega Venezuela ja Colombia suhted külmutati.
Venezuela ostis 1500 tonni kohvi ube Brasiilialt 2009, sest Colombia otsustas lubada USA l tugevdada oma sõjabaase.
Guyanaga on suhted haavatud pikajaliste territoriaalsete lahkarvamuste tõttu Orinoco veekogu pärast. Venezuela võttis enda territooriumi alla üle poole briti endisest kolooniast Guayanast Lõuna – Ameerika iseseisvussõja ajal. 1962 aastal kuulutas Venezuela, et ta ei taha kuulda enam mingitest läbirääkimistest, mis sisaldavad mineraalide rohke Orinoco ala loovutamist Guyanale. Seda ala on kutsutakse Venezuelas Guayana Esequipa. Valitsuste vahetumisega on ka Guyana ja Venezuela suhted paranenud ning 1990 sponsoreeris Venezuela Guyanat, et too saaks Ameerika Ühendriikide organisatsiooni( Organization Of American States , OAS) liikmeks.
Venezuelas on ühed tähtsamad sadamad La Guaira, Maracaibo, Puerto Cabello, Punta Cardon. Kariibi meres hoiatatakse olla tähelepanelik, sest seal võib esineda piraatlust ja relvastatud rööve. Orinoco jõed ( 4000 km) ja Maracaibo järves saavad ookeanilaevad ( kaubalaevad jne) liikuda . Riigis on ka 806 km raudteed .
Õli, gaasi, nafta torusid on riigis 980 km jagu. Lennujaamu on Venezuelas kokku 402. Tavalist maanteed on 96 155 km.