Riik, riigi tekkimine ja riigi vormid. (0)

Koostanud : Kadri Laur
Rahvusvahelised suhted
Riik, riigi vormid ja riigi tekkimine
Tehes oma igapäevaseid tegemisi ja toimetusi oleme paratamatult tihedalt seotud oma riigi ja valitsusega, olles Eesti Vabariigi kodanik puutume kokku erinevate piirangute ja vabadustega. Eriti nüüd on kõik riigi ja valitsemise küsimustega seotu väga päevakohane kui majanduslangus ja suu-red muutused panganduses šokeerivad maailma iga päevaga üha enam. Ja just selle pärast valisingi ma selle teema, et välja tuua mis on minu suhtumine riiki ja selle olemusse, lahates erinevaid võimalusi ja tuues näiteid ka teistest riikidest.
Riik on oma olemuselt kui tervik ja omab kolme põhitunnust, mille alusel seda arvestatakse ja tunnustatakse riigina. Nendest kolmest esimene on kindel territoorium , mis on piiritletud riigipiiri või riigipiiridega. Teiseks oluliseimaks põhitunnuseks on rahvas, kes elab sellel kindlat territooriumil. Ning kolmandaks -avalik võim, mis peab olema kogu riigis ja see on omakorda riigihalduse aparatuur . Riik on suveräänne ja tema võim on suveräänne. Selle kõik võib kokku võtta väitena, et riik on spetsiifiliselt organiseeritud rahvas, kes teostab teatud kindlal territooriumil suveräänset võimu. Kuigi mina leian, et on ka olukordi näiteks kriisiolukord riigis , kus teised riigid või ühendused nagu ÜRO või EL võiksid sekkuda riigi võimu või selle teostamisse, millega oli just hiljuti probleeme Gruusias.
Erinevad riigiorganid nagu kohus , valitsus ja parlament peavad olem omavahel ühenduses ja seoses , et riigi töö toimiks. Riigi töö on piiratud seadustega. Kõige kõrgemal positsioonil riigivõimu aktidest on põhiseadus. Kõik seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega, kui nad seda ei ole , siis nad on õigustühised. Need mõned faktid riigi olemusest on vaid sissejuhatus riigi erinevate vormide tekkele ja arengule.
Suurt mõju on avaldanud riigi vormile ajaloolised traditsioonid riikides nagu monarhia säilitamine Inglismaal, Jaapanis, Rootsis, Norras. Mõjutajateks on olnud ka riigi moodustamise tingimused nagu riigi föderatiivne vorm USA-s ja nagu ka antud riigi sise-ja välispoliitilised iseärasused. Kaasaegset riiki iseloomustab erinevate vormide mitmekesisus .
Riigil on mitmeid erinevaid vorme nagu unitaarriik , mida iseloomustab ühtne riik ja kogu territooriumil ühtselt kehtiv seadus, mille lähimaks näiteks on Eesti Vabariik. Föderatsioon mis on oma ülesehituselt liitriik, sel on ühine välispoliitika ja julgeolekupoliitika . Ja seda riigi vormi iseloomustavad kõige paremini USA osariigid .
Monarhistlik valitsemisvorm eksisteerib tänapäeval arenenud ja vabanenud riikides. On olemas mitmeid monarhilise valitsemise vorme. Absoluutsele monarhiale on iseloomulik riigipea kogu võimutäius. Selline valitsusvorm on iseloomulik feodaalsele riigile ja tänapäeva arenenud riikides seda ei esine. Kuid ta esineb mõnedes arenevates maades nagu Saudi Araabias või Kuveidis. Absoluutse monarhia tingimustes puuduvad valitud esindusorganid. Konstitutsioonilisele monarhiale on iseloomulikud riigipea piiratud volitused .
On ka demokraatlikud riigid, mis annavad oma rahvale suuri õigusi. Rahvas on sellises riigi vormis kõrgeim riigivõimu kandja. Demokraatlik kord võib sisaldada erinevaid valitsemisvorme. Sellele režiimile on iseloomulik legaalsete väljakuulutatud poliitiliste vabaduste ja õiguste kasutamise võimalus. Võimul olevad jõud kasutavad demokraatia instituute ja protseduure riigis valitsevate suhete reguleerimiseks, et vormida rahva tahtest riigi tahet. Demokraatliku korra tunnuseks on täpsemalt: kodanike võrdõiguslikkuse, õiguste ning vabaduste formaalne tunnistamine, riigi-korralduse ülesehitamine “võimude lahususe “ printsiibil – seadusandlikuks, täitev-ja kohtuvõimuks. Sõnavabadus ja trükivabadus.
Kaasajal on kõige levinum vabariiklik valitsusvorm. On kaks põhilist vabariikliku juhtimise vormi – presidentaalne ja parlamentaarne. Presidentaalsele vabariigile on iseloomulik presidendi oluline roll riigiorganite süsteemis: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministri ametipost sellistes vabariikides puudub. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti.
Parlamentaarsele vabariigile on iseloomulikud rida tunnuseid, millest peamiseks on valitsuse formeerimine parlamendi alusel ja selle formaalne vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles riigiorganite süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi formaalselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla.
Riigi tekkimine sõltub just sellest , millise valitsemis vormi järgi hakatakse riiki kujundama. Seega on riigi tekkimine tihedalt seotud ka selle territoriaalsete võimaluste, territoriaalse ajaloo-ga ning kindlasti on üheks tähtsaimaks riigi tekkimise aluseks ka rahvas.
Kui ühe riigi moodustamine oleks minu teha, siis oleks see riik sama struktuuriga kui meie tänapäevane Eesti Vabariik , kuid selle juhtimises poleks kindlasti, täna tagasi vaadates meie ajaloole ,tehtud nii palju vigu, kuna rahva olukord on riigis kohati väga segane ja rahul saavad olla vaid need , kes pole väga kursis meie riigi tegelikku hetkeolukorraga. Kuigi tundes Eesti poliitikute visadust olen kindel et ka Eesti jõuab kunagi tasemele, kus suurem osa rahvast saab olla rahul. Per aspera ad adastra.