II maailmasõda (2)

II maailmasõda
1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia , Slovakkia ja Bulgaaria . NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia , Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tšehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland , Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti.
2.MRP lisaprotokoll & Nõuk.-Saksa sõpruse- & piirilepingu lisaprotokoll 1939.a:Saksa-Nõuk. mittekallaletungilepingu juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll, mis käsitles kummagi riigi huvisfääre Soomest Rumeeniani. Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia määrati NSV Liidu, Leedu ja Lääne-Poola Saksa huvisfääri. (23.aug). Nõuk.-Saksa sõpruse- ja piirilepingu juurde kuulunud salajases lisaprotokollis nihutati Saksa huvisfääri piir Poola territooriumil ida poole, vastutasuks sai NSV Liit Leedu. (28.sept).
3.Sõda Euroopas 1.09.39-22.06.40:1.sept.1939 tungis Saksamaa Poolale kallale, 17.sept. lahkus Poola valitsus riigist. Samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri (Nõukogude-Poola sõda). 27. Varssav ja kogu Poola alistus. 28.sept. sõlmiti Nõuk.-Saksa sõpruse- ja piirileping Moskvas. Samal ajal Baltimail sõlmisid Moskva survel kõik kolm Balti riiki vastastikuse abistamise lepingu NSV Liiduga (Eesti 28.sept., Läti 5. ja Leedu 10.okt.). Kõikidesse riikidesse paigutati u. 20000 punaarmeelast (sissemarss oktoobris ). Sarnase ettepaneku tegi Moskva ka Soomele, kes esialgu keeldus. 1940. aasta veebruaris algas Talvesõda. 3.sept.1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, algas Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu. Norra alistus juunis. 10.mail alustas Wehrmacht pealetungi Prantsuse ja Briti vägedele (Kummalise sõja lõpp). Kallale tungiti ka Hollandile , Belgiale ja Luksemburgile. 12. juunil langes Prantsusmaa. 10.juunil kuulutas Prantsusmaale sõja ka Itaalia( Mussolini ). Samal ajal viis NSV Liit lõpule Baltimaade anastamise. Juuni lõpul ühendas Stalin Venemaaga ka Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina . 22.juunil sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel vaherahu .
4.Kummalise sõja mõiste:Nii nimetas vastastikust passimist USA ajakirjandus (Suurbritannia & Prantsusmaa vs. Saksamaa). Esimesed kuulutasid Saksamaale sõja 3.sept. 1939. Sellega nende sammud Poola abiks piirdusidki. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustes-liitlased Maginot’, sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, näiteks mängisid valjusti oma muusikat. Tulevahtused olid harvad ja mitte kuigi tõsised. Poolale appi tõtanud Suurbritannia kaotas esimese sõduri alles 9.dets. (Istumissõda).
5.Põhjused, mis viivitasid Nõuk.-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse suunama veebruaris 1941. Aprillis alustas Hitler sõjategevust Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Viimasega seoses põrkusid Moskva ja Saksamaa huvid. NSV Liidule kallaletungimise päev pidi olema 15.mai, kuid lükkus edasi 22.juunile, kuna Hitleri Balkani-sõjakäigul oli oluline kõrvaltagajärg. Arhangelski-Kaasani-Astrahani jooneni jõudmine lükkus edasi 5 nädalat.
6. Barbarossa plaan:21.juunil1940 andis Hitler käsu „Barbarossa plaani“ väljatöötamiseks. See kujundas endast NSV Liidu vastase välksõja kava. Saksamaad häiris NSV Liidu Põhja-Bukoviina enda külge liitmine ja selle vabad käed Soomes. 18.dets. allkirjastas Hitler „Barbarossa plaani“.
9.Sõda Kagu-Aasias & Vaiksel ookeanil kuni 1942.a. kevadsuveni:Jaapani agressioonid Hiinas. Tema valdustesse langesid Prantsuse kolooniad. Jaapan kavandas Suure Ida- Aasia Ühisõitsengu Sfääri loomist (Jaapani impeerium). Tokyo agressiivsus häiris suhteid Washingtoniga (sept.1941 USA kehtestas Jaapani-naftatarnetele embargo. Washington ei tunnistanud Jaapani vallutusi, läbirääkimised samal sügisel jooksid ummikusse.). 7.dets. 1941 ründas Jaapan Pearl Harbourit (USA sõjaväebaas) Havai saarestikul. Üllatusefekt tagas jaapanlastele edu. 8.dets. kuulutas USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. Jaapanlased olid mestis Hitleriga. 25.dets kapituleerus Hongkong, 2.jaan. langes Filipiinide pealinn Manila, 10.jaan. langes Malaisia pealinn Kuala Lumpur, tungiti Birmasse, 31.jaan. vallutati Malaka poolsaar, 15.veebr. 1942 langes Singapur Jaapanlaste kätte. Vähem kui kuu ajaga oli Jaapan vallutanud suuri territooriume Borneo, Jaava, Sumatra ja Celebesi saartel. Märtsi lõpus Jaapani välksõjaperiood sai läbi, reservid ammendusid.
10.Sõda Lõuna-Euroopas 1943:Novembris 1943 jõudis sõda Itaalia territooriumile. Seal puhkes sisekriis, 25.juulil tagandasid fašistid ise Mussolini. Riigi uus valitsus sõlmis sept. algul vaherahu USA ja Suurbritanniaga. Itaalia lõunatipu okupeerisid läänetiigid, Põhja- ja Kesk-Itaalia okupeeris Saksamaa kättemaksuks. Nad vabastasid Mussolini, kellest sai sakslaste marionett okupeeritud Itaalia aladel loodud „vabariigis“.
12.Saksamaa-vastase koalitsiooni 3 sõjaaegset konverentsi (peamised otsused):1.jaan.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli atlandi harta. Ühinenud rahvad tõotasid hoiduda separaatrahust vaenlasriikidega.28.nov.-1.dets.1943 kohtusid Roosevelt, Stalin ja Churchill Iraani pealinnas Teheranis. Lääneriigid ei kavatse sõdida NSVL -ga Balti riikide pärast. Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. 4.-11.veebr.1945 toimus NSVL-s Krimmis kolme suurriigi juhi kohtumine . Jalta konverentsil tehtud otsused vastasid pigem Moskva huvidele. Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks.
13.Atlandi harta:14.aug.1941 avaldatud kaheksapunktiline deklaratsioon Churchilli ja Roosevelti kohtumisest Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal , kus nad sõnastasid natsistliku Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. (Ei taotleta käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustuta mingite territoriaalsete muudatustega, kui see on vastuolus rahva sooviga, austatakse rahvaste õigust iseseisvusele ja vabalt valitud valitsemisvormile). Järgmisel kuul ühines Atlandi hartaga ka NSV Liit.
14.Saksamaa purustamine & kapituleerumine 1945.a:Jalta konverentsil vormistati sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 1945.a.jaanuaris oli Punaarmee jõudnud Saksamaa piiridesse, märtsis alustati uut ja lõplikku pealetungi. Ühteaegu ületasid lääneliitlased Reini jõe. 25.apr. kohtusid NSV Liit ja USA väed Elbe jõel. Samal päeval oli Punaarmee võtnud marssal Zhukovi juhtimisel Berliini piiramisrõngasse. Viimane alistus 2.mail. 30.apr. sooritas Hitler enesetapu, kaks päeva varem oli hukatud Mussolini. 8.mail Saksamaa kapituleerus. Sõda Euroopas oli lõppenud.
15.Jaapani purustamine & kapituleerumine 1945.a:Kuna taganevad Jaapani väed osutasid tulist vastupanu USA vägedele, siis olid viimased Filipiinidest Jalta konverentsiks veel kaugel. Abi paluti Stalinilt, kes oli meeleldi nõus. 6.aug. heitis USA aatompommi Hiroshimale, kolm päeva hiljem langes teine samasugune Nagasakile. Kohutav relv murdis jaapanlaste vastupanu. 9.aug. alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud.
16.Soome Talvesõda & Soome osalus II ms-s: Oktoobri algul 1939 tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu. Soomlased pidasid vapralt vastu, alles 1940.a veebr. murdis Punaarmee Soome rindest läbi. Sõda lõppes rahulepinguga, millele kirjutati alla Moskvas 12.märtsil. Soome loovutas Karjala maakitsuse ning rentis Moskvale Hanko poolsaare sõjaväebaaside tarbeks. Üldiselt oli Soome osa sõjas väike. Võideldi Venemaa vastu, pigem pooldati Saksamaad. Säilitati autonoomia .