Külma sõja kujunemine (0)

Külma sõja kujunemine lk.6-11; Korea sõda lk.25; Suessi kriis lk. 28-29; Berliini kriis lk.58-59; Kuuba kriis lk.59-60; Vietnami sõda lk.60-61; pingelõdvendus lk.82-85; Afganistani sõda lk.117-118. Võidurelvastumine – vihikust
Külma sõja kujunemine:Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990- date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.
Korea sõda: (1950-1953)Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:poolsaare põhjapoolne osa NSVL -le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja- Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a. Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni..
Suessi kriis
Gamal Abdel Nasseri reziim soovis 1956. aastal natsionaliseerida Suessi kanali. Tema unistuseks oli vabastada araabia maailm välismõjudest ja ühendada see Egiptuse juhtimise alla. Suhted Egiptuseja Suurbritannia vahel hakkasid 1956. aasta suvel-sügisel jahenema .Samal ajal kui kriisi üritati diplomaatiliste vahenditega lahendada, valmistusid London ja Pariis ette sõjalist aktsiooni. Sealjuures leidsid nad liitlase Tel Avivi näol, kuna Iisraeli häirisid palestiinlased enda reididega juudi riigi alale. 29.okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse- põhjenduseks toodi vajadus likvideerida palestiina partisanide tugialad.Tel Avivi, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise kokkuleppe kohaselt pidi Iisrael vallutama kiirelt suurema osa Siinai poolsaarest ja lähenema Suessi kanalile. Seejärel sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nad nõudsid, et Egiptus enda väed Suessi kanali lähistelt eemaldaksid. Egiptus aga keeldus ja 31.okt 1956 hakati Egiptust pommitama.Suhted teravnesid veelgi ning kriisi saatis sur üldsuse tähelepanu. ÜRO-s nõudsid nii Washington kui Moskva sõjategevuse lõpetamist ning 6.nov 1956 sõlmitigi vaherahu. USA-le oli see konflikt vastumeelt, kuna tema tähelepanu oli suunatud Ungaris toimuval ülestõusul. NSV Liit seevastu näis kui kolmanda maailma toetaja ning kogus seal populatsiooni. See hajutas üldsuse tähelepanu eemale NSV Liidu arveteklaarimiselt Ungariga.Lähis-Idas kahanes selle kriisi tõttu tugevasti Suurbritannia ja Prantsusmaa mõjuvõim ning populaarsus. Seevastu kerkisid USA ja NSV Liidu mõju sealsetes riikides.
Trumani doktriin : (1947)See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab.
Marshalli plaan: (1948-52) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas.
Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco).