Nimetu (1)

Versailles rahu – kas Teise maailmasõja peamine põhjus?
Teine maailmasõda algas Saksamaa vägede tungimisega Poolasse 1. septembril 1939. Sündmuste kulg, mille ennetamiseks oli loodud Rahvaste Liit ja mis kujutas endast paljude inimeste õudusunenägu, oli ikkagi tõelisuseks saanud. Miljoneid inimesi hukutanud sõja põhjuste ja süüdlaste üle on palju vaieldud ning arutletud, kuid kas Esimese maailmasõja lõpetanud ja edaspidiste konfliktide ärahoidmist lubanud Versailles rahu võis olla Teise maailmasõja peamine põhjus?
Peaaegu kogu vastutus Esimese maailmasõja tragöödiate üle kanti peale sõja lõppu Saksamaa arvele. Versailles rahuga 1919.-1920. aastal määrati Saksamaa kandma nii majanduslikku, kui ka mõnes mõttes moraalset kahju kõige toimunu üle. Uute võimukate ja paremat elu lubavate juhtide tekkimisel tundis saksa rahvas võimalust taas oma au päästa ja näidata mida väärt ollakse. Järelikult oli uus sõda saksa rahvale justkui pääsemine häbist ja alandusest, mis eelmise ilmasõja kaotus endaga kaasa tõi.
Saksamaa pidi vastavalt Versailles rahule maksma võitjatele ka reparatsioone. See seadis riigi majanduse niigi kehva seisu ja 1929. aastal alanud majanduskriis suurendas seda veelgi. Inimesed olid väsinud vaesusest ja olid valmis haarama igast päästekõrrest, mis neid viletsusest välja aidata oleks saanud. Seega võis sõda vaesunud riigile tunduda hädavajalik, et rahvast näljasurmast päästa.
Versailles rahu territoriaalsete sätetega võeti Saksamaalt ära 13% tema aladest . Koos maaga lahutati ka rahvas ning inimesed ei leppinud nii lihtsalt kodumaast äralõikamisega. Igatseti taas kuuluda ühte vabasse ja õiglasesse riiki. See tähendab, et osa Saksamaa tükeldamine ja erinevate riikide vahel jagamine mitte ei aidanud rahu säilitada vaid süstis inimestesse veelgi enam võitlusvaimu ühtse Saksamaa taastamiseks.
Teise maailmasõja puhkemises võiks süüdistada ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kelle lepituspoliitika ainult õhutas Hitleri tegevust ega päästnud neidki riike sõjast. Pärast Esimese maailmasõja lõppu kardeti nii väga uut sõda, et oldi valmis loobuma senistest põhimõtetest ja ohverdati Austria ja Tšehhoslovakkia iseseisvus . Järelikult tingis ka nende lepituspoliitika Saksamaaga uue ja hullema sõja tekkimise.
Nii Saksamaa, kui ka NSV Liidu juhid olid auahned ning soovisid endale alluvaid alasid tunduvalt suurendada ja oma ideoloogiat levitada. MRP sõlmimisega 23. augustil 1939. aastal sõnastasid nad selgelt oma edasised plaanid Euroopas. Nende kahe mehe plaanid said surmavaks miljonitele. Nii võib väita, et Teise maailmasõja üheks põhjustajaks oli ka kahe erineva maailmavaate põrkumine ja nende leviatajate võimuiha.
Arvan, et Versailles rahu oli kindlasti üks suurimaid Teise maailmasõja põhjustajaid, kuid selle kõrval leidus ka teisi vähemalt sama mõjukaid tegureid. Ainult seda siiski sõja puhkemises süüdistada ei saa, oma panuse andsid ka tolleaegsed juhid ja ülemaailmne majanduskriis. Kõigi nende koosmõju saigi ühe inimkonna suurima tragöödia tekitajaks .