II ms (0)

Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise. MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele, soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja 30. nov. 1939 alustas venemaa sõjategevust, kuid alles 1940 a.veb. murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi. 12. märtsil 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada, et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud, kuulutasid nad 3. septembril 1939 Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot’ ja sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud tulevahetused polnud tõsised. 10 mail lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele kallale ka erapooletule Hollandile , Belgiale ja Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12. juuniks . 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu . Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu. Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt okupeeris Saks Prantsusmaa põhja-ja lääneosa, sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus Vichy linnakesse Kesk-Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi territooriumist. Kasutades Saksamaa edu Põhja- ja Lääne-Euroopas oma tegevuse kattevarjuks, viis NSVL samal ajal lõpule Balti riikide anastamise. Lääne-Euroopa elas üle omaenda õnnetust ning selle kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja Põhja- Bukoviina , mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis Stalin rohkem, kui Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud (MRP 23 aug 1939) 10. mail 1940 sai Srb peaministriks Churchill , kolm päeva hiljem esines ta Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas Lepituspoliitika . 16 juunil 1940 kinnitas Hitler Suurbritannia vastase operatsiooni “Merelõvi” plaani. Augustis algasid sakslaste lennurünnakud Inglismaa linnadele. Inglastele näis et peatselt võib alata ka Sakslaste sissetung , ent Hitler lükkas operatsiooni mitu korda edasi ja oktoobri keskel otsustati see jätta hoopis kevadele. Hitleri pilk pöördus itta .
21 juulil andis füürer korralduse “ Barbarossa plaani” - NSVL vastase välksõja kava - väljatöötamiseks. samal ajal hakati Punaarmees omakorda tegelema Sks vastase sõjaplaaniga. 1940 aasta nov toimusid läbirääkimised Hitleri ja Ribbentropiga. Saksa poolt häiris, et Molotov rõhutas Moskva huve Läänemere ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda Afganistani ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga , see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis USA kongress vastu lend-lease’i seaduse, mille järgi otsustati osutada ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis oluline USA enda kaitsmise seisukohalt. Augustis 1941 kohtusid W. Churchill ja F.D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Seal 14. augustil avaldatud sõnastasid nad Atlandi hartaks - 14 aug. 1940, millega määrati kindlaks, et kumbki riik ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustu mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis pole asjast huvitatud rahvaste vaba tahe ja austavad kõigi rahvaste õigust valida endale valitsemisvorm , mille all nad soovivad elada. NSVL-i suhtusid demokraatlikud riigid halvasti, ometi ühines kuu aja pärast Atlandi hartaga ka NSVL, mõistes, et see liit on osaliselt ka tema pihta suunatud, kuid lootes siiski Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid.

Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad . 1941. keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile. 11eskaadrimiinilaeva. 7. dets pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1 läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4 lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli üle 2300 . Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29 lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets häbipäevaks ja 8. dets kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11. dets kuulutasid USA-le sõja Hitler ja Mussolini. Teisest maailmasõjast oli tõesti saanud sõda. Jap+Saks+Itaalia versus USA + Inglismaa. Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, keda sidus 1941. aasta kevadel loodud neutraliteedileping. 1940. a. hakati Berliinis plaanima “Uut korda”, mis tähendas lihtsalt kogu Euroopa vallutamist. “Generaalplaan Ost” nägi ette ümber asustada 30. milj. venelast , et saada vaba maad sakslastest asunikele. 1942 a. hakkas aga saksamaa ja tema liitlasriikide õnn pöörduma.

Stalingradi lahing 1942. a. nov. Keskpaigaks oli Venemaal Volga ümbrusesse kogunenud ligi 2 miljonit võitlejat, 1 miljon kummalgi pool. Relvastuses oli aga punaarmeel ülekaal. Sakslased oli peale tunginud juba septembris, 11. novembril alustatud pealetung jäi aga viimaseks . 19. novembril algas Punaarmee vastupealetung ja nelja päeva pärast võeti kotti 330 000-meheline saksa väekoondis. Werhmachti’ katsed sissepiiratuteni jõuda ja neid päästa ei õnnestunud. 2. veeb. 1943 andsid järelejäänud 90 000 meest alla, ehkki Hitler oli neil keelanud seda teha. Võitu kasutas Punaarmee pealetungideks ka mujal. Laiendati avaust ka Leningradi blokaadis, mis oli ümbritsenud linna alates 1941. aastast. Werhmachti ja Punaarmee vahel oli kujunenud tasakaal.
Midway lahing Juuni algul üritasid jaapanlased vallutada havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Ent said mitu päeva kestnud merelahingus hävitavalt lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. Aleuutidel vaikse ookeani põhjaosas õnnestus jaapanlastel paigale jääda – kuni järgmise aastani – see-eest maabusid USAkad augustis 1942. Melaneesias saalomoni saarestikus ja seal algasid lahingud, mis kestsid mitu kuud. Sestpeale algas vaiksel ookeanil lääneriikide pealetung ja jaapanlaste ainsaks püüdeks jäi vaid hoida seni vallutatut.

El- Alameini lahing

Põhja-Aafrikas oli E. Rommel veebruaris 1942 alustanud pealetungi Egiptuse suunas, vallutanud Kirde-Liibüas Tobruki sadamalinnas, ületanud Egiptuse piiri ja jõudnud 30. juunil Alameini. Niiluse kaldad polnud enam kaugel ja inglastel jäi Suessi varustamiseks ainult üks tee – ringiga ümber Hea Lootuse neeme. Sakslaste tagala asus palju ligemal, kõigest üle Vahemere. 1. sept. tegi Rommel katse alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu – inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov. oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest. Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad. 8. nov. 1942 algas USA ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa. Alžiir kapituleerus samal päeval, Maroko pealinn Casablanca lõpetas vastupanu kolme päevaga
alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu – inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov. oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest. Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad. 8. nov. 1942 algas USA ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa. Alžiir kapituleerus samal päeval, Maroko pealinn Casablanca lõpetas vastupanu kolme päevaga.
Hitleri vastane koalitsioon. Peale Stalingradi lahingut ei saanud Venemaast enam mööda vaadata. Sks kallaletungist NSVL-le polnud möödunud kuudki, kui London ja Moskva sõlmisid kokkuleppe, milles kohustusid teineteist abistama ja mitte pidama separaatläbirääkimisi ega sõlmima vaherahu Berliiniga. See oli juulis 1941. 01,01,1942. a. kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli Atlandi harta. Ka NSVL ja Hiina. Ühinenud Rahvad tõotasid vastastikku hoiduda separaatrahust vaenlasriikidega. See deklaratsioon vormistas teljeriikide agressiooni vastu võitlevate riikide liidu. Selle koalitsiooni kujunemine jätkus 1942. a. suvel. Mais-juunis käis Molotov visiitidel Londonis ja USA-s. Suurbritanniaga sõlmis NSVL liidulepingu, Ühendriikidega lepiti kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada. 1942.a. kevadest tegi USA president F.D. Roosevelt J. Stalinile kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi 1943. aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga separaatrahu , sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet . Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti , J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata , pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse abistamisega. Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus, *nõuda GER tingimusteta kapituleerumist *lepiti kokku sissetung sitsiiliasse ja ita-sse *töötati välja GER süstematiseeritud pommitamise põhimõtted
Sõja põhjused: Saksamaa oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise. MRPrealiseerimine 1. sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.27. sept. andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele, soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja 30. nov. 1939 alustas venemaa sõjategevust, kuid alles 1940 a.veb. murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi. 12. märtsil 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada, et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud, kuulutasid nad 3. septembril 1939 Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot’ ja sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud tulevahetused polnud tõsised. 10 mail lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele kallale ka erapooletule Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu. Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid sakslased Pariisi, 21. juunil algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti vaherahu. Relvad vaikisid 24 juunil. Vaherahu kohaselt okupeeris Saks Prantsusmaa põhja-ja lääneosa, sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus Vichy linnakesse Kesk-Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi territooriumist. Kasutades Saksamaa edu Põhja- ja Lääne-Euroopas oma tegevuse kattevarjuks, viis NSVL samal ajal lõpule Balti riikide anastamise. Lääne-Euroopa elas üle omaenda õnnetust ning selle kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja Põhja-Bukoviina, mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis Stalin rohkem, kui Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud (MRP 23 aug 1939) 10. mail 1940 sai Srb peaministriks Churchill, kolm päeva hiljem esines ta Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas Lepituspoliitika. 16 juunil 1940 kinnitas Hitler Suurbritannia vastase operatsiooni “Merelõvi” plaani. Augustis algasid sakslaste lennurünnakud Inglismaa linnadele. Inglastele näis et peatselt võib alata ka Sakslaste sissetung, ent Hitler lükkas operatsiooni mitu korda edasi ja oktoobri keskel otsustati see jätta hoopis kevadele. Hitleri pilk pöördus itta.
21 juulil andis füürer korralduse “Barbarossa plaani” - NSVL vastase välksõja kava - väljatöötamiseks. samal ajal hakati Punaarmees omakorda tegelema Sks vastase sõjaplaaniga. 1940 aasta nov toimusid läbirääkimised Hitleri ja Ribbentropiga. Saksa poolt häiris, et Molotov rõhutas Moskva huve Läänemere ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda Afganistani ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis USA kongress vastu lend-lease’i seaduse, mille järgi otsustati osutada ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis oluline USA enda kaitsmise seisukohalt. Augustis 1941 kohtusid W.Churchill ja F.D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Seal 14. augustil avaldatud sõnastasid nad Atlandi hartaks - 14 aug. 1940, millega määrati kindlaks, et kumbki riik ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustu mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis pole asjast huvitatud rahvaste vaba tahe ja austavad kõigi rahvaste õigust valida endale valitsemisvorm, mille all nad soovivad elada. NSVL-i suhtusid demokraatlikud riigid halvasti, ometi ühines kuu aja pärast Atlandi hartaga ka NSVL, mõistes, et see liit on osaliselt ka tema pihta suunatud, kuid lootes siiski Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid.

Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad. 1941. keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile. 11eskaadrimiinilaeva. 7. dets pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1 läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4 lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli üle 2300. Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29 lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets häbipäevaks ja 8. dets kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11. dets kuulutasid USA-le sõja Hitler ja Mussolini. Teisest maailmasõjast oli tõesti saanud sõda. Jap+Saks+Itaalia versus USA + Inglismaa. Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, keda sidus 1941. aasta kevadel loodud neutraliteedileping. 1940. a. hakati Berliinis plaanima “Uut korda”, mis tähendas lihtsalt kogu Euroopa vallutamist. “Generaalplaan Ost” nägi ette ümber asustada 30. milj. venelast, et saada vaba maad sakslastest asunikele. 1942 a. hakkas aga saksamaa ja tema liitlasriikide õnn pöörduma.

Stalingradi lahing 1942. a. nov. Keskpaigaks oli Venemaal Volga ümbrusesse kogunenud ligi 2 miljonit võitlejat, 1 miljon kummalgi pool. Relvastuses oli aga punaarmeel ülekaal. Sakslased oli peale tunginud juba septembris, 11. novembril alustatud pealetung jäi aga viimaseks. 19. novembril algas Punaarmee vastupealetung ja nelja päeva pärast võeti kotti 330 000-meheline saksa väekoondis. Werhmachti’ katsed sissepiiratuteni jõuda ja neid päästa ei õnnestunud. 2. veeb. 1943 andsid järelejäänud 90 000 meest alla, ehkki Hitler oli neil keelanud seda teha. Võitu kasutas Punaarmee pealetungideks ka mujal. Laiendati avaust ka Leningradi blokaadis, mis oli ümbritsenud linna alates 1941. aastast. Werhmachti ja Punaarmee vahel oli kujunenud tasakaal.
Midway lahing Juuni algul üritasid jaapanlased vallutada havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Ent said mitu päeva kestnud merelahingus hävitavalt lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. Aleuutidel vaikse ookeani põhjaosas õnnestus jaapanlastel paigale jääda – kuni järgmise aastani – see-eest maabusid USAkad augustis 1942. Melaneesias saalomoni saarestikus ja seal algasid lahingud, mis kestsid mitu kuud. Sestpeale algas vaiksel ookeanil lääneriikide pealetung ja jaapanlaste ainsaks püüdeks jäi vaid hoida seni vallutatut.

El-Alameini lahing

Põhja-Aafrikas oli E. Rommel veebruaris 1942 alustanud pealetungi Egiptuse suunas, vallutanud Kirde-Liibüas Tobruki sadamalinnas, ületanud Egiptuse piiri ja jõudnud 30. juunil Alameini. Niiluse kaldad polnud enam kaugel ja inglastel jäi Suessi varustamiseks ainult üks tee – ringiga ümber Hea Lootuse neeme. Sakslaste tagala asus palju ligemal, kõigest üle Vahemere. 1. sept. tegi Rommel katse alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu – inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov. oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest. Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad. 8. nov. 1942 algas USA ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa. Alžiir kapituleerus samal päeval, Maroko pealinn Casablanca lõpetas vastupanu kolme päevaga
alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu – inglaste vastuseis oli niivõrd tugev. Oktoobri teisel poolel alustasid inglased B. Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja 5. nov. oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest. Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad. 8. nov. 1942 algas USA ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa. Alžiir kapituleerus samal päeval, Maroko pealinn Casablanca lõpetas vastupanu kolme päevaga.
Hitleri vastane koalitsioon. Peale Stalingradi lahingut ei saanud Venemaast enam mööda vaadata. Sks kallaletungist NSVL-le polnud möödunud kuudki, kui London ja Moskva sõlmisid kokkuleppe, milles kohustusid teineteist abistama ja mitte pidama separaatläbirääkimisi ega sõlmima vaherahu Berliiniga. See oli juulis 1941. 01,01,1942. a. kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli Atlandi harta. Ka NSVL ja Hiina. Ühinenud Rahvad tõotasid vastastikku hoiduda separaatrahust vaenlasriikidega. See deklaratsioon vormistas teljeriikide agressiooni vastu võitlevate riikide liidu. Selle koalitsiooni kujunemine jätkus 1942. a. suvel. Mais-juunis käis Molotov visiitidel Londonis ja USA-s. Suurbritanniaga sõlmis NSVL liidulepingu, Ühendriikidega lepiti kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada. 1942.a. kevadest tegi USA president F.D. Roosevelt J. Stalinile kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi 1943. aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga separaatrahu, sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet. Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse abistamisega. Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus, *nõuda GER tingimusteta kapituleerumist *lepiti kokku sissetung sitsiiliasse ja ita-sse *töötati välja GER süstematiseeritud pommitamise põhimõtted