Sõja põhjused: Saksamaa
oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu
vaid väga väiek osa
senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud
Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades
eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise.
MRPrealiseerimine 1.
sept. 1939 realiseeris Sks MRP-d ja
samal päeval ületas ka Punaarmee Poola idapiiri.
27.
sept. andsid Varssavi
kaitsjad alla.
Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa piiri ja sõprusleping,
millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida poole, vastutasuks sai
NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola
4-s jagamine. Siis
esitas
Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise
lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede
sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele,
soovides Soomelt
karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga
kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja
30.
nov. 1939 alustas venemaa sõjategevust,
kuid alles
1940 a.veb.
murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi.
12.
märtsil 1940. aastal kirjutati Moskvas
alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama
Talvesõjaks.
Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi
elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada,
et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud,
kuulutasid nad
3. septembril 1939
Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid,
pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed
istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot’ ja
sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud
tulevahetused polnud tõsised.
10 mail
lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele
kallale ka erapooletule
Hollandile , Belgiale ja Luksemburgile
(Luksemburg okupeeriti kohe,
Holland kapituleerus
15
mail. Belgia
28
mail)
1939
a. mais sõlmis Itaalia Sks
Teraspakti,
milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama.
10. juunil 1940
kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma
pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12.
juuniks . 14. juunil
jõudsid sakslased Pariisi,
21. juunil
algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti
vaherahu . Relvad vaikisid
24 juunil.
Vaherahu kohaselt varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid
sakslased Pariisi,
21. juunil
algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti
vaherahu. Relvad vaikisid
24 juunil.
Vaherahu kohaselt okupeeris
Saks Prantsusmaa põhja-ja lääneosa,
sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus
Vichy linnakesse
Kesk-Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi
territooriumist. Kasutades Saksamaa edu Põhja- ja Lääne-Euroopas
oma tegevuse kattevarjuks, viis NSVL samal ajal lõpule Balti riikide
anastamise. Lääne-Euroopa elas üle
omaenda õnnetust ning selle
kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine
tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja
Põhja-
Bukoviina , mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli
viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis
Stalin rohkem, kui
Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud
(MRP 23 aug 1939)
10. mail 1940
sai Srb peaministriks
Churchill , kolm päeva hiljem esines ta
Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas
Lepituspoliitika . 16 juunil
1940 kinnitas Hitler
Suurbritannia vastase operatsiooni “Merelõvi”
plaani. Augustis algasid sakslaste lennurünnakud Inglismaa
linnadele. Inglastele näis et peatselt võib alata ka Sakslaste
sissetung , ent Hitler lükkas operatsiooni mitu korda edasi ja
oktoobri keskel otsustati see jätta hoopis kevadele. Hitleri pilk
pöördus
itta .
21 juulil andis
füürer korralduse “
Barbarossa plaani” - NSVL vastase välksõja
kava - väljatöötamiseks. samal ajal hakati Punaarmees omakorda
tegelema Sks vastase sõjaplaaniga.
1940
aasta nov toimusid läbirääkimised
Hitleri ja Ribbentropiga. Saksa poolt häiris, et
Molotov rõhutas
Moskva huve
Läänemere
ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda
Afganistani
ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei
kuulanud. Moskva tahtis
Soome
suhtes
vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima
status quo.
Sakslastele ei meeldinud ka
Põhja-Bukoviina
liitmine NSVL-i poolt.
18. dets.1940.
allkirjastas Hitler
Barbarossa.
Saksamaa asus tihendama
sidemeid ka liitlastega.
27.
sept. 1940 kirjutas ta koos
Itaalia
ja Jaapaniga alla
kolmikpaktile.
Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel
liitusid kolmikpaktiga
Ungari,
Rumeenia
ja
Slovakkia,
järgm kevad
Bulgaaria.
22. juunil 1941
ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks
saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka
Rumeenia,
Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari.
Enne Barbarossa plaani täideviimist
alustas Sks sõda ka
Jugoslaavias,
Jug oli küll liitunud
kolmikpaktiga,
kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis
sõpruslepingu hoopis
Moskvaga ,
see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist
kokkupõrget.
Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks
eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane
Euroopa mandril, et
sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas
seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid
tihenema
Londoni sidemed Washingtoniga.
1940. a. septembris
oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs
Srb
relvastust,
London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu
sõjaväebaasi.
Märtsis 1941
võttis
Rumeenia
ja
Slovakkia,
järgm kevad
Bulgaaria.
22. juunil 1941
ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks
saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka
Rumeenia,
Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari.
Enne Barbarossa plaani täideviimist
alustas Sks sõda ka
Jugoslaavias,
Jug oli küll liitunud
kolmikpaktiga,
kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis
sõpruslepingu hoopis
Moskvaga,
see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist
kokkupõrget.
Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks
eesmärke
likvideerida Srb võimalik liitlane
Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas
seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid
tihenema
Londoni sidemed Washingtoniga.
1940. a. septembris
oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs
Srb
relvastust,
London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu
sõjaväebaasi.
Märtsis 1941
võttis USA
kongress vastu
lend-lease’i
seaduse, mille järgi otsustati osutada ainelist abi igale riigile,
kelle toetamine näis oluline USA enda kaitsmise seisukohalt.
Augustis 1941 kohtusid W.
Churchill ja F.D. Roosevelt
Kanada rannikul
Atlandi
ookeanil sõjalaeva pardal. Seal
14.
augustil avaldatud sõnastasid nad
Atlandi hartaks
-
14 aug. 1940,
millega määrati kindlaks, et kumbki riik ei taotle käimasolevas
sõjas uusi territooriume, ei nõustu mingisuguste territoriaalsete
muudatustega, mis pole asjast huvitatud rahvaste vaba
tahe ja
austavad kõigi rahvaste õigust valida endale
valitsemisvorm , mille
all nad soovivad elada. NSVL-i suhtusid demokraatlikud riigid
halvasti, ometi ühines kuu aja pärast Atlandi hartaga ka NSVL,
mõistes, et see liit on osaliselt ka tema pihta suunatud, kuid
lootes siiski Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus
tunnustamast NSVL-i
piire sellisena nagu nad olid.
Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil
Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap.
Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad . 1941.
keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile.
11eskaadrimiinilaeva. 7. dets
pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus
paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine
puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1
läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4
lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli
üle 2300 . Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29
lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets
häbipäevaks ja 8. dets
kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11. dets kuulutasid
USA-le sõja Hitler ja Mussolini.
Teisest maailmasõjast oli tõesti saanud sõda. Jap+Saks+Itaalia versus USA + Inglismaa. Omavahel ei
sõdinud vaid NSVL ja Jaapan,
keda sidus 1941. aasta kevadel loodud neutraliteedileping.
1940. a. hakati Berliinis plaanima “Uut korda”,
mis tähendas lihtsalt kogu Euroopa vallutamist. “Generaalplaan
Ost” nägi ette ümber asustada
30. milj. venelast , et saada vaba maad sakslastest asunikele. 1942
a. hakkas aga saksamaa ja tema
liitlasriikide õnn pöörduma.
Stalingradi lahing
1942. a. nov.
Keskpaigaks oli
Venemaal Volga
ümbrusesse kogunenud ligi 2 miljonit
võitlejat, 1 miljon
kummalgi pool. Relvastuses oli aga
punaarmeel ülekaal. Sakslased oli peale tunginud juba
septembris,
11. novembril
alustatud
pealetung jäi aga
viimaseks .
19.
novembril algas Punaarmee
vastupealetung ja
nelja päeva
pärast võeti
kotti 330 000-meheline
saksa väekoondis.
Werhmachti’
katsed sissepiiratuteni jõuda ja neid päästa ei õnnestunud.
2.
veeb. 1943 andsid järelejäänud
90
000 meest alla,
ehkki Hitler oli neil
keelanud seda teha. Võitu kasutas Punaarmee pealetungideks ka mujal.
Laiendati avaust ka
Leningradi blokaadis, mis oli ümbritsenud linna
alates
1941.
aastast. Werhmachti ja Punaarmee vahel oli kujunenud tasakaal.
Midway lahing Juuni
algul üritasid
jaapanlased
vallutada havai
saarestiku loodeosas asuvat
Midway
atolli. Ent said mitu päeva kestnud
merelahingus hävitavalt lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1
lahingulaeva jt. aluseid. Aleuutidel vaikse ookeani põhjaosas
õnnestus jaapanlastel paigale jääda – kuni järgmise aastani –
see-eest maabusid
USAkad augustis 1942.
Melaneesias saalomoni saarestikus ja
seal algasid lahingud, mis kestsid mitu kuud. Sestpeale algas vaiksel
ookeanil
lääneriikide
pealetung
ja jaapanlaste ainsaks püüdeks jäi vaid
hoida
seni vallutatut.
Põhja-Aafrikas oli
E. Rommel veebruaris 1942 alustanud pealetungi
Egiptuse
suunas, vallutanud
Kirde-Liibüas
Tobruki sadamalinnas, ületanud
Egiptuse piiri ja jõudnud
30. juunil
Alameini. Niiluse kaldad polnud enam
kaugel ja inglastel jäi
Suessi
varustamiseks
ainult üks tee –
ringiga
ümber
Hea
Lootuse
neeme.
Sakslaste tagala asus palju ligemal, kõigest üle Vahemere.
1.
sept. tegi Rommel katse alustada
liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu –
inglaste vastuseis
oli niivõrd tugev.
Oktoobri teisel
poolel alustasid
inglased B.
Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja
5. nov.
oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased
kaotasid langenute,
haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest.
Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad.
8.
nov. 1942 algas
USA
ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa.
Alžiir
kapituleerus
samal
päeval,
Maroko
pealinn
Casablanca
lõpetas vastupanu
kolme
päevagaalustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid
ei saavutanud enam edu –
inglaste
vastuseis oli niivõrd tugev.
Oktoobri
teisel poolel alustasid inglased
B.
Montgomery juhtimisel vasturünnakut ja
5. nov.
oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased
kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest.
Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad.
8.
nov. 1942 algas
USA
ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa.
Alžiir
kapituleerus
samal
päeval,
Maroko
pealinn
Casablanca
lõpetas vastupanu
kolme
päevaga.
Hitleri vastane koalitsioon.
Peale Stalingradi lahingut ei saanud Venemaast enam mööda vaadata.
Sks kallaletungist NSVL-le polnud möödunud kuudki, kui
London
ja Moskva sõlmisid kokkuleppe, milles
kohustusid teineteist abistama ja mitte
pidama separaatläbirääkimisi
ega sõlmima vaherahu Berliiniga. See oli
juulis
1941.
01,01,1942.
a. kirjutasid
26
riigi esindajad
Washingtonis alla
Ühinenud
Rahvaste deklaratsioonile, mille
aluseks oli
Atlandi harta.
Ka NSVL ja Hiina. Ühinenud Rahvad tõotasid vastastikku
hoiduda
separaatrahust vaenlasriikidega. See
deklaratsioon vormistas teljeriikide agressiooni vastu võitlevate
riikide liidu. Selle koalitsiooni kujunemine jätkus
1942.
a. suvel. Mais-juunis käis
Molotov
visiitidel Londonis ja USA-s.
Suurbritanniaga sõlmis NSVL liidulepingu, Ühendriikidega lepiti
kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada.
1942.a.
kevadest tegi USA
president F.D. Roosevelt J. Stalinile
kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin
Stalingradi lahingu ajal ja pärast
sedagi 1943.
aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga
separaatrahu ,
sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti
ei olnud lääneriigid loonud teist
rinnet . Teise rinde all mõtles
Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud
Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA
ja Srb juhtidega kohtuma alles
1943. a.
sügisel, pärast seda, kui tema
pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D.
Roosevelti , J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal
peatselt ei
avata , pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde
puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega
Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse abistamisega.
Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus, *nõuda GER
tingimusteta kapituleerumist *lepiti kokku sissetung sitsiiliasse ja
ita-sse *töötati välja GER süstematiseeritud pommitamise
põhimõtted
Sõja
põhjused: Saksamaa
oli peale I MS-i väga ära tükeldatud, talel endale oli jäändu
vaid väga väiek osa senisest impeeriumist, loomulikult ei leppinud
Sks sellega ning hakkas jõudu kogudes taas tegutsema seades
eesmärgiks ülekohtuselt ära võetud maaalade tagasi saamise.
MRPrealiseerimine
1.
sept. 1939
realiseeris Sks MRP-d ja samal päeval ületas ka Punaarmee Poola
idapiiri.
27.
sept.
andsid Varssavi kaitsjad alla. Järgmisel päeval sõlmiti Vene-saksa
piiri ja sõprusleping, millega Sks huvisfääri nihutati pisut ida
poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola
4-s
jagamine. Siis
esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise
lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede
sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele,
soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga
kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja
30.
nov. 1939
alustas venemaa sõjategevust, kuid alles
1940
a.veb.
murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi.
12.
märtsil 1940.
aastal kirjutati Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati
nimetama
Talvesõjaks.
Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi
elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada,
et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud,
kuulutasid nad
3.
septembril 1939
Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid,
pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed
istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot’ ja sakslased
Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud
tulevahetused polnud tõsised.
10
mail
lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele
kallale ka erapooletule Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile
(Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus
15
mail.
Belgia
28
mail)
1939
a. mais
sõlmis Itaalia Sks
Teraspakti,
milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama.
10.
juunil 1940
kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn valitsus oma
pelinna maha. Kogu Prn rinne varises kokku 12. juuniks. 14. juunil
jõudsid sakslased Pariisi,
21.
juunil
algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti
vaherahu. Relvad vaikisid
24
juunil.
Vaherahu kohaselt varises kokku 12. juuniks. 14. juunil jõudsid
sakslased Pariisi,
21.
juunil
algasid Sks-Prn rahuläbirääkimised ja järgm päeval sõlmiti
vaherahu. Relvad vaikisid
24
juunil.
Vaherahu kohaselt okupeeris Saks Prantsusmaa põhja-ja lääneosa,
sealhulgas ka Pariisi, Prn valitsus asus Vichy linnakesse
Kesk-Prantsusmaal ning tema haldusesse jäi umbes kolmandik riigi
territooriumist. Kasutades Saksamaa edu Põhja- ja Lääne-Euroopas
oma tegevuse kattevarjuks, viis NSVL samal ajal lõpule Balti riikide
anastamise. Lääne-Euroopa elas üle omaenda õnnetust ning selle
kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine
tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja
Põhja-Bukoviina, mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli
viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis
Stalin rohkem, kui Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud
(MRP 23 aug 1939)
10.
mail 1940
sai Srb peaministriks Churchill, kolm päeva hiljem esines ta
Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas Lepituspoliitika. 16 juunil
1940 kinnitas Hitler Suurbritannia vastase operatsiooni “Merelõvi”
plaani. Augustis algasid sakslaste lennurünnakud Inglismaa
linnadele. Inglastele näis et peatselt võib alata ka Sakslaste
sissetung, ent Hitler lükkas operatsiooni mitu korda edasi ja
oktoobri keskel otsustati see jätta hoopis kevadele. Hitleri pilk
pöördus itta.
21 juulil
andis
füürer korralduse “
Barbarossa
plaani”
- NSVL vastase välksõja kava - väljatöötamiseks. samal ajal
hakati Punaarmees omakorda tegelema Sks vastase sõjaplaaniga.
1940
aasta nov
toimusid läbirääkimised Hitleri ja Ribbentropiga. Saksa poolt
häiris, et Molotov rõhutas Moskva huve
Läänemere
ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda
Afganistani
ja Pärsia lahe
vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis
Soome
suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima
status
quo.
Sakslastele ei meeldinud ka
Põhja-Bukoviina
liitmine NSVL-i poolt.
18.
dets.1940.
allkirjastas Hitler
Barbarossa.
Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega.
27.
sept. 1940
kirjutas ta koos
Itaalia
ja Jaapaniga
alla
kolmikpaktile.
Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid
kolmikpaktiga
Ungari,
Rumeenia
ja
Slovakkia,
järgm kevad
Bulgaaria.
22.
juunil 1941
ületasid
Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e
lähipäevadel sõja ka
Rumeenia,
Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari.
Enne
Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka
Jugoslaavias,
Jug oli küll liitunud
kolmikpaktiga,
kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis
sõpruslepingu hoopis
Moskvaga,
see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist
kokkupõrget.
Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks
eesmärke
likvideerida Srb võimalik liitlane
Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas
seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid
tihenema
Londoni
sidemed Washingtoniga.
1940.
a. septembris
oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs
Srb
relvastust,
London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu
sõjaväebaasi.
Märtsis
1941
võttis
Rumeenia
ja
Slovakkia,
järgm kevad
Bulgaaria.
22.
juunil 1941
ületasid
Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e
lähipäevadel sõja ka
Rumeenia,
Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari.
Enne
Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka
Jugoslaavias,
Jug oli küll liitunud
kolmikpaktiga,
kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis
sõpruslepingu hoopis
Moskvaga,
see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist
kokkupõrget.
Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks
eesmärke
likvideerida Srb võimalik liitlane
Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas
seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid
tihenema
Londoni
sidemed Washingtoniga.
1940.
a. septembris
oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs
Srb
relvastust,
London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu
sõjaväebaasi.
Märtsis
1941
võttis USA kongress vastu
lend-lease’i
seaduse, mille järgi otsustati osutada ainelist abi igale riigile,
kelle toetamine näis oluline USA enda kaitsmise seisukohalt.
Augustis 1941 kohtusid W.Churchill ja F.D. Roosevelt Kanada rannikul
Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Seal
14.
augustil
avaldatud sõnastasid nad
Atlandi
hartaks
-
14
aug. 1940,
millega määrati kindlaks, et kumbki riik ei taotle käimasolevas
sõjas uusi territooriume, ei nõustu mingisuguste territoriaalsete
muudatustega, mis pole asjast huvitatud rahvaste vaba tahe ja
austavad kõigi rahvaste õigust valida endale valitsemisvorm, mille
all nad soovivad elada. NSVL-i suhtusid demokraatlikud riigid
halvasti, ometi ühines kuu aja pärast Atlandi hartaga ka NSVL,
mõistes, et see liit on osaliselt ka tema pihta suunatud, kuid
lootes siiski Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus
tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid.
Pearl
Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades
Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus
agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad.
1941.
keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile.
11eskaadrimiinilaeva. 7.
dets
pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus
paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine
puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1
läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4
lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli
üle 2300. Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29
lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7.
dets
häbipäevaks ja 8.
dets
kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11.
dets kuulutasid
USA-le sõja
Hitler ja Mussolini.
Teisest maailmasõjast oli tõesti saanud sõda. Jap+Saks+Itaalia
versus USA + Inglismaa.
Omavahel ei sõdinud vaid NSVL
ja Jaapan,
keda sidus 1941. aasta kevadel loodud neutraliteedileping.
1940. a.
hakati Berliinis plaanima “Uut
korda”,
mis tähendas lihtsalt kogu Euroopa vallutamist. “Generaalplaan
Ost”
nägi ette ümber asustada 30. milj. venelast, et saada vaba maad
sakslastest asunikele. 1942
a.
hakkas aga saksamaa ja tema liitlasriikide õnn pöörduma.
Stalingradi
lahing
1942.
a. nov.
Keskpaigaks oli
Venemaal
Volga ümbrusesse
kogunenud ligi 2 miljonit võitlejat, 1 miljon kummalgi pool.
Relvastuses oli aga punaarmeel ülekaal. Sakslased oli peale tunginud
juba
septembris,
11.
novembril
alustatud pealetung jäi aga viimaseks.
19.
novembril
algas Punaarmee vastupealetung ja
nelja
päeva
pärast võeti kotti
330
000-meheline saksa väekoondis.
Werhmachti’
katsed sissepiiratuteni jõuda ja neid päästa ei õnnestunud.
2.
veeb. 1943
andsid järelejäänud
90
000 meest alla,
ehkki Hitler oli neil keelanud seda teha. Võitu kasutas Punaarmee
pealetungideks ka mujal. Laiendati avaust ka
Leningradi
blokaadis,
mis oli ümbritsenud linna alates
1941.
aastast. Werhmachti ja Punaarmee vahel oli kujunenud tasakaal.
Midway
lahing Juuni
algul
üritasid
jaapanlased
vallutada havai saarestiku loodeosas asuvat
Midway
atolli.
Ent said mitu päeva kestnud merelahingus hävitavalt lüüa,
kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. Aleuutidel
vaikse ookeani põhjaosas õnnestus jaapanlastel paigale jääda –
kuni järgmise aastani – see-eest maabusid
USAkad
augustis 1942. Melaneesias saalomoni saarestikus
ja seal algasid lahingud, mis kestsid mitu kuud. Sestpeale algas
vaiksel ookeanil
lääneriikide
pealetung
ja jaapanlaste ainsaks püüdeks jäi vaid
hoida
seni vallutatut.
El-Alameini lahing
Põhja-Aafrikas
oli
E.
Rommel
veebruaris
1942
alustanud pealetungi
Egiptuse
suunas, vallutanud
Kirde-Liibüas
Tobruki sadamalinnas,
ületanud Egiptuse piiri ja jõudnud
30.
juunil Alameini.
Niiluse kaldad polnud enam kaugel ja inglastel jäi
Suessi
varustamiseks
ainult üks tee –
ringiga
ümber
Hea
Lootuse
neeme.
Sakslaste tagala asus palju ligemal, kõigest üle Vahemere.
1.
sept.
tegi Rommel katse alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid
ei saavutanud enam edu –
inglaste
vastuseis
oli niivõrd tugev.
Oktoobri
teisel poolel
alustasid inglased
B.
Montgomery
juhtimisel vasturünnakut ja
5.
nov.
oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased
kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest.
Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad.
8.
nov. 1942
algas
USA
ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa.
Alžiir
kapituleerus
samal
päeval,
Maroko
pealinn
Casablanca
lõpetas vastupanu
kolme
päevagaalustada
liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud enam edu –
inglaste
vastuseis
oli niivõrd tugev.
Oktoobri
teisel poolel
alustasid inglased
B.
Montgomery
juhtimisel vasturünnakut ja
5.
nov.
oli selge, et lahingu on võitnud nemad. Sakslased ja itaallased
kaotasid langenute, haavatute ja vangidena ligi 60 000 meest.
Inglismaa ja tema liitlaste kaotused olid neli korda väiksemad.
8.
nov. 1942
algas
USA
ja Briti vägede dessant Põhja-Aafrika lääneossa.
Alžiir
kapituleerus
samal
päeval,
Maroko
pealinn
Casablanca
lõpetas vastupanu
kolme
päevaga.
Hitleri
vastane koalitsioon.
Peale Stalingradi lahingut ei saanud Venemaast enam mööda vaadata.
Sks kallaletungist NSVL-le polnud möödunud kuudki, kui
London
ja Moskva
sõlmisid kokkuleppe, milles kohustusid teineteist abistama ja mitte
pidama separaatläbirääkimisi ega sõlmima vaherahu Berliiniga. See
oli
juulis
1941.
01,01,1942.
a.
kirjutasid
26
riigi esindajad Washingtonis alla
Ühinenud
Rahvaste deklaratsioonile,
mille aluseks oli
Atlandi
harta.
Ka NSVL ja Hiina. Ühinenud Rahvad tõotasid vastastikku
hoiduda
separaatrahust vaenlasriikidega.
See deklaratsioon vormistas teljeriikide agressiooni vastu võitlevate
riikide liidu. Selle koalitsiooni kujunemine jätkus
1942.
a. suvel.
Mais-juunis käis
Molotov
visiitidel Londonis ja USA-s.
Suurbritanniaga sõlmis NSVL liidulepingu, Ühendriikidega lepiti
kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada.
1942.a.
kevadest tegi USA president F.D. Roosevelt J. Stalinile
kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin
Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi
1943.
aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga
separaatrahu,
sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti
ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet. Teise rinde all mõtles
Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud
Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA
ja Srb juhtidega kohtuma alles
1943.
a. sügisel,
pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud
tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui
teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski.
Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii
sõjategevusega Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse
abistamisega. Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus,
*nõuda GER tingimusteta kapituleerumist *lepiti kokku sissetung
sitsiiliasse ja ita-sse *töötati välja GER süstematiseeritud
pommitamise põhimõtted
Kõik kommentaarid