Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika (0)

Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika
Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1
Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja valdava osana läbiks Vene huviala .
Peamiseks kaubandusteeks Lääne-Euroopaga on Venemaal Läänemeri. Läänemeri on maailma suurim sisemeri, mille keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit ning suurimateks süvikuteks on Landsorti (459m) ja Ahvenamaa süvik (300m). Põhjamaade (Soome, Rootsi, Taani) ranniku vetes on hulganiselt saari ning rannajoon on lahtede ja poolsaarte rohke. Venemaal on rannajoone lähedal on vähe saari. Madalate vete ning aeglaste ja väikeste hoovuste tõttu külmub Läänemeri kiiresti. Soome laht on olenevalt aastast umbes 100 päeva jääkatte all. Jääkate on üldiselt koondunud rannikulähedale, jättes avamere avatuks, kuid siiski häirib poolemeetrine jääkiht kaubandust ning teisi operatsioone.2
Must meri on sisemeri, mis asub Ida-Euroopa ja Lähis-Ida vahel. Musta merd iseloomustavad kõrged kaldad ning kõrge soolsus . Keskmine sügavus on 1315m. Vahemerega ühendab teda Bosporuse väin, läbi mille käib väga tihe kaubandus. Venemaa ekspodib läbi Musta mere suurel hulgal naftat ja maagaasi.
Kaspia meri on maailma suurim järv, mille keskmiseks sügavuseks on 208 meetrit ja suurim sügavus 1025 meetrit. Märkimisväärne on, et Põhja Kaspia keskmiseks sügavuseks on kõigest 4 meetrit. Kaspia ranniku aladel on tihedalt nafta ja maagaasi puurtorne.
Vaikne ookean on oma pindalalt suurem, kui kogu maismaapind kokku. Ookeani keskmine sügavus on 3940m, mis on teistest ookeanidest sügavam. Vaikse ookeani lääne ja põhja osa on ida poolsete aladega võrreldes saarte ja lahtede rohke. Vaikne ookean on vulkaaniliselt ebastabiilne piirkond, kus esineb tihti tsunaamisid.
2010. aastal kinnitati Venemaal uus kaitsedoktriin, mis asendas 2000. aastal president Putini poolt heaks kiidedut doktriini. Uues kaitsedoktriinis tuuakse välja, et NATO ja Euroopa Liit ei ole Venemaa peamised vaenlased, kuigi julgeolekuohuks peeti NATO poolt planeeritud raketikilpide rajamist Venemaa piiride lähedusse. Pigem tuntakse muret Hiina võimsuse kasvamises. Doktriinis kujutatakse suurimateks julgeolekuohtudeks riike, kes esitavad Vene Föderatsioonile nõudmisi ja sekkuvad riigi siseasjadesse. Doktriinis kajastatakse ka naabruses ja ka riigisisest terrorismi ohtu ning selle vastase võitluse vajalikkust, kuigi suurimaks siseohuks peetakse riigikorra muutumist ning territoriaalse terviklikkuse kaotamist. Uues doktriinis on välja toodud tuumarelvade kasutamine. Varasemaga võrreldes on ära kaotatud ennetava tuumalöögi mõiste, mis on asendatud tuumalöögiga vaid juhul, kui Venemaa vastu kasutatakse massihävitusrelvi või kui on ohustatud riigi püsima jäämine. Eesti jaoks kõige ohtlikumaks klausliks võib pidada sõjalise jõu kasutamist oma kodanike kaitsmiseks välisriigis, mis oli ka üks Gruusia sõja põhjenduseks. Sõja aja põhiülesandeks on Vene Föderatsiooni ja tema liitslaste vastase agressiooni tõrjumine, vastastele kaotuste tekitamine ning sõjategevuse lõpetamisele sundimine Venemaa huvidele vastavatel tingimustel.3
Vene julgeolekupooliitikas on konfliktid jagatud neljaks: relvastatud konflikt, lokaalne sõda, regionaalne sõda ja suuremõõtmeline sõda. Relvastatud konflikti sõnastatakse kui poliitiliste, etniliste, usuliste ja territoriaalsete konfliktide kiiret ja lühiajalist lahendamist, välistades konfliktide eskaleerumist sõjaks. Lokaalse sõja all peetakse silmas kahe või enama riigi vahelist sõjategevust, mis baseerub territoriaalsete, majadsulike või poliitilistele huvidele. Vene Föderatsioon kasutab lokaalses sõjas dessantvägesid, mille ülesandeks jääb hõivata vastase strateegilised sõlmpunktid, et teostada järelvedu ning sundida vastane alistuma. Lokaalne sõda võib teatud põhjustel areneda regionaalseks või suureskaalaliseks sõjaks. Regionaalset sõda sõnastakse kui teatud regiooni riigi või riikide sõjavägede konflikti, kus kuulutatakse vaenuriikides välja sõjaolukord. Konflikti võivad olla kaasatud ka sõjaliste liitude abiväed. Regionaalne sõda hõlmab endas maa-, õhu- ja meresõda, lokaalse sõja puhul võivad mõned komponendid puududa. Tuumarelvade olemasolul võib konflikt vaenupoolte vahel eskaleeruda tuuma sõjaks. Suuremõõtmelise sõja all peetakse silmas olukorda, kus vaenupoolteks on suured sõjalised liidud või maailma võimsaimad riigid. Vaenupooled kuulutavad välja üldmobilisatsiooni ning relvastatud konfliktidest ei jääks ükski maailma regioon puutumata. Suuremõõtmelist sõda võib defineerida maailmasõjana.4
Vene föderatsiooni relvajõudude kõrgeim juht on president Vladimir Putin . Temale alluvad kõik ministrid, kaasa arvatud kaitseminister , Sergei Šoigu. Armee refrormide käigus tehti ümber ka struktuur. Nüüd on Vene föderatsiooni relvajõud on jagatud neljaks regiooniks, mis alluvad ühtsele strateegilisele juhtimisele. Lääne regiooni staap asub Moskvas, millele alluvad nii Baltimere laevastik , kui ka Põhjamere laevastik. Lõuna regiooni staap asub Rostovis, millele alluvad Musta mere laevastik ja Kaspia mere flotilla. Kesk regiooni staap asub Jekaterinburgis, millele ei allu ühtki laevastikku. Ida regiooni staap asub Khabarovskis, millele allub Vaikse ookeani laevastik. 5
Merejõudki ei jäänud uuest armee reformist välja, suurimaks muudatuseks võib pidada nende allutamist regiooni ülematele, samas strateegiliste tuumaallveelaevade juhtimine jääb siiski Moskvasse, kuigi eelnimetatud allveelaevad on Põhjamere laevastiku nimekirjas. Probleemiks kujunenud ametikohtade komplekteerimine ning vägede varustamine tõi endaga kaasa ajateenistuskohustuse taaselustamise mereväes ja tsiviil asutustega uute lepingute sõlmimise. Lennukikandjate vähesuse tõttu paigutati merelennuvägi maismaa baasidesse ning osaliselt allutati lennuväele. Venemaa plaanib ehitada 2020. aastaks 3 uut lennukikandjat.6
Põhjamere laevastik on Vene Föderatsiooni pioriteetseim laevastik, mille kodusadama asub Severomorskis ja väiksemad baasid Murmanski piirkonnas. Laevastiku põhiülesandeks on hoida oma strateegilised tuumaallveelaevad staatilises valmis olekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik allub lääne regiooni väeüksuste juhatusele ja jaguneb merel baseeruvateks üksusteks, merelennuväeks, merejalaväeks ning rannikukaitse üksusteks. Merel baseeruvated üksused jagunevad kaheks, allvee- ja pealveelaevades. Allveelaevu on kokku 42, millest 9 moodustatavad strateegilised tuumaallveelaevad, nende ülesandeks on olla varjatud strateegiliseks tuumaheidutuseks. Tuumajõuseadmega ründeallveelaevu on Põhjamere laevastikus 26, mille peamiseks ülesandeks on jahtida strateegilisi tuumaallveelaevu. Väikseima osa moodustavad konventsionaalsed allveelaevad, mille ülesanneteks jääb luure , eriülesanded ning rannikulähedane piirivalve . Pealveelaevu on 41, mille eesmärk on toetada ning kaitsta allveelaevu. Põhjamere laevastiku koosseisus on Vene Föderatsiooni laevastike ainuke lennukikandja. Laevastiku koosseisu kuuluv merelennuvägi jaguneb suures plaanis kaheks: hävitajateks(CAP) ja allveelaevatõrje lennuvahendideks. Allveetõrjeks kasutatakse peamiselt Ka-27 ja Ka-29 tüüpi helikoptereid ning hävitaja tüübiks Su-33. Laevastiku koosseisus on ühe brigaadi suurune mehaniseeritud jalaväe üksus, mille peamiseks ülesandeks on dessandi võimekuse alalhoidmine. Rannikukaitse üksused jagunevad rannasuurtükkideks ning teenindustoetus üksusteks, kelle ülesandeks on kaitsta baase ning tegeleda tagalatoetusega. Lisaks töötavad Põhja-Jäämeres veel kuus tuumajõuseadmega jäämurjdat, millest neli on ooekani kindlad ning kaks on mõeldud ranniku äärseks tegevuseks. Vene Föderatsiooni jäämurdjad on maailmas kõige võimsamad ning Venemaal on plaanis 2020 aastaks ehitada neli uut ookeani kindlat jäälõhkujat. Jäälõhkujate ülesandeks on hoida lahti Põhja-Jäämere kaubateed, kuid samas kasutatakse neid ka militaarsetel otstarvetel.7 Põhjamere laevastiku arendamise pioriteediks on teenindustoetuse arendamine ning uute strateegiliste tuumaallveelaevade ehitamine.
Eestile kõige lähem Vene laevastik on Baltimere laevastik, mille baasid asuvad Baltiysk’s ja Kronshtadt’s ning staap Kaliningradis. Laevastik allub lääne regiooni väeüksuste juhatusele. Hetke seisuga on laevastiku põhiülesanneteks kaitsta Vene Föderatsiooni huve Läänemerel, millega kaasneb oma kaubalaevade kaitsmine ning illegaalsete tegevuste takistamine. Baltimere laevastiku alluvuses on merelbaseeruvad jõud, merelennuvägi, merejalavägi ja rannikukaitse üksused. Merel baseeruvad üksused jagunevad suures joones kaheks: allveelaevadeks ja pealvee laevadeks. Allveelaevu on laevastikul kõigest kolm, mis on konvensionaalsed diiseljõuajamiga allveelaevad, mille ülesandeks on luure ja erioperatsioonid. Pealveelaevu on kokku 53, millest valdav enamus on fregatid ja korvetid, mille ülesanneteks on patrullimine ning õhuseire. Laevastikku kuuluvate 20 miinitraaleriga peaks tagatama kriisiolukorras kiire ja ohutu navigeerimine oma laevastikule. Kriisiolukordade lahendamiseks Läänemerel on laevastikus 2 hävitajat ning 9 dessant alust. Merelennuvägi on spetsialiseerunud allveelaevatõrjeks ja transpordiks . Transpordiks kasutatakse lennukeid An-24, An-26 ja Tu-134. Allveelaevatõrjeks on kasutusel helikopterid Ka-27 ja Ka-29. Merejalaväelasi on laevastikus kolm mehaniseeritud brigaadi, millele llisandub suurtüki brigaad. Rannikukaise üksustes on kaks suurtüki brigaadi ja üks rannikukaitse raketi brigaad (SS-C-1B Sepal ). Baltimere laevastiku uuendamisel pannakse põhirõhku õhtutõrje arendamisele.
Lõuna väeüksuste juhatusele alluv Mustamere laevastiku peamised baasid asuvad Sevastopolis ja Feodosias, mis mõlemad asuvad Grimmi poolsaarel Ukraina territooriumil. Ukraina eelmine valitsus soovis Vene Föderatsiooniga lepingu lõpetada ning Vene merebaasid oma territooriumilt välja viia, kuid praegusel presidendil Vladimir Putinil õnnestus uue Ukraina valitsusega sõlmida leping 2042. aastani, mis annab võimaluse Mustamere laevastikus läbi viia reforme. Mustamere laevastiku põhiülesandeks on kaitsta Venemaa nafta- ja gaasitankerite ohutut navigeerimist Mustal merel. Laevastiku alla kuuluvad mere-, õhu-, jalaväe- ja maismaakomponendid. Allveelaevu on laevastikus vaid üks. Põhirõhk on pandud pealvee laevadele ja eelkõige hävitajatele, mille ülesandeks on tagada kaubalaevade turvalisus. Lisaks on Mustal merel 1 ristleja ning 12 fregatti ja korvetti. Vene laevastikele omaselt on ka 9 dessantlaeva ning 11 miinitraalerit. Merelennuvägi jaguneb kolmeks: pealveetõrje lennuvahendideks, allveelaevatõrje lennuvahendideks ja merepatrull lennuvahendideks. Merejalaväelasi on laevastikus üks mehaniseeritud brigaad ja ranniku kaitse üksusteks on raketi pataljon . Venemaa transpordib suurel hulgal naftat läbi Musta mere, mistõttu on see kaubandustee riigi majanduse seisukohalt strateegilise tähtsusega ning selle kaitsmisele pööratakse suurt tähelepanu. Musta mere laevastik on vananenud ja enamik laevu on teise generatsiooni laevad. Uuendused 2020. aastaks näevad ette üheksat uut frigatti, kuut konventsionaalset allveelaeva ja mõned uued rakettidega varustatud korvetid Musta mere laevastiku jaoks.
Kaspiamere flotill allub samuti lõuna regiooni väeüksuste juhatusele. Flotilli baasid asuvad Astrakhanis ja Makhachkalas ning staap on samuti Astrakhanis. Ülesandeks on kaitsta Vene Föderatsiooni huve Kaspia meres, mis hõlmab terrorismivastast tegevust, kaubanduse kaitsmist ning naftavarude kaitsmist. Nende eesmärkide täitmiseks on laevastikus 12 patrulllaeva, üks fregatt ja miinitraalerid. Kaspia mere flotillis puudub maismaa ning õhu element. Planeeritavad uuendused jäävad Kaspia mere laevastiku jaoks minimaalseteks. Planeeritud on mõned raketisüsteemidega varustatud korvetid ja frigatid.
Vaikse ookeani laevastik allutati uue doktriiniga ida regiooni väeüksuste juhatuse alla. Laevastiku staap asub Vladivastokis ning peamised baasid Vladivastoki ja Kamtšatka piirkondades. Laevastikule püstitatud ülesanded on sarnased Põhjamere laevastiku omadele, hoida tuumarelvastus alalises valmisolekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik jaguneb maa-, mere- ja õhukomponentideks. Merel baseeruvad üksused jagunevad pealvee- ja allveelaevadeks. Strateegilisi tuumaallveelaevu on kolm, mille ülesandeks on varjatud kohalolek Vaikses ookeanis. Kümne tuumajõuseadmega ründeallveelaeva ülesandeks on allveelaevatõrje ning kaheksa konvensionaalse allveelaeva ülesandeks jääb rannikulähedane mereseire. Õhujõududes on hävituspommitajad, hävitajad ning allveelaevatõrjeks mõeldud helikopterid. Kahe merejalaväe brigaadi tarvis on laevastikus 8 dessantalust, lisaks on üks mehaniseeritud jalaväebrigaad rannikukaitses. Uute aluste ehitamine Vaikse ookeani laevastiku jaoks on hetkel taha plaanile jäänud, sest Vaikse ookeani ääres asuvad laevaehitus tehased on amortiseerunud ja uute ehitamiseks raha ei jätku.
Lisaks viiele laevastikule võib pidada merejõudude sekka ka piirivalve, mis allub otse presidendile ning koosneb vaid elukutselistest piirivalvuritest. Piirivalve põhiülesandeks on Vene Föderatsiooni huvisfääris illegaalsete operatsioonide takistamine. Eesmärgi täitmiseks on piirivalves 7 frigatti ja 220 patrulllaeva, lisaks teevad merejõud piirivalvega koostööd. Piirivalve ülesandeks on pealvee valvamine ning merejõudude lisaülesandeks on allveeseire Vene Föderatsiooni huvisfääris.8
Venemaa on küll maailma suurim riik, kuid pääs maailmameredele on piiratud. Põhjas on takistuseks Põhja-Jäämeri, mille maismaa ja mere alad on jagatud Norra, Taani, Kanada , Usa ja Venemaa vahel. Põhja-Jäämeri on valdava osa aastast pea täielikult jääkatte all, mis jätab Vene Föderatsiooni Põhjalaevastiku pealvee laevadele ainsaks väljapääsuks Atlandi ookeanile Barentsi ja Norra mere, mis omakorda välistab laevastike varjatud liikumise. Seetõttu pannaksegi Põhjamere laevastiku arendamisel põhirõhku allveelaevade arendamisele ja uute ja võimsamate jäälõhkujate ehitamisele. Viimaste ehitamine näitab ka seda, et Venemaal on plaan hakata läbi Põhja-Jäämere kaubateed lahti hoidma. Vene strateegiliste tuumaallveelaevade kohalolek teeb ka Lääneriigid ettevaatlikuks. Läänemerel on olukord võrreldes maailmasõdadega tänu Kaliningradi mereväebaasile oluliselt paranenud , kuigi pääs Läänemerest Atlandi ookeanile on siiski raskendatud, sest ainsaks pääsuks on Taani väinad ning Kiili kanal . Võib öelda, et mereväeblokaad Vene Föderatsiooni vastu Läänemeres on välistatud. Läänemeri on Venemaal kaetud pea täies ulatuses õhutõrje rakettidega. Lisades veel suured dessantväed ning väiksed ja kiired alused, mis sobivad Läänemere madala sügavuse, saarte ja lahtede rohkusega täidab Balti mere laevastik oma üleesannet. Mustal merel on tegemist suuremahulise energiatransiidiga, mille huve sealne laevastik kaitseb. Kasutatakse hävitajaid, fregatte ja korvette oma kaubalaevade kaitseks. Vene Föderatsiooni jaoks on probleemiks Mustalt merelt väljapääs, sest Bosporuse väin on Türgi territooriumil. Türgi on NATO liikmesriik ja kuigi Venemaa küll väidab oma uues doktriinis, et NATO ja Euroopa Liit ei ole enam suurimad julgeolekuriskid tema jaoks ja soovitakse sidemeid tugevndada, on Venemaa siiski liialt sõltuv Lääneriikidest. Olenemata sellest, et Kaspia meri on järv, on see strateegiliselt tähtis piirkond oma rikkalike maavarade pärast, millele ka Vene Föderatsioon pretendeerib. Sealseks suurimaks julgeolekuohuks peetakse terrorismi, mille vastane võitlus ka sealse flotilli põhiülesandeks on püstitatud ning mida püütakse saavutada väikeste ning kiirete korvettide ja fregattidega. Vaiksel ookeanil on Vene merejõudud teistest sealsetest riikidest arengus maha jäänud. Vaikse ookeani laevastik on koos baasidega amortiseerunud ja tehnika vananenud. Vene Föderatsioonil puuduvad lennukikandjad, samas kui näiteks Hiina arendavab ja ehitavab oma lennukikandjaid ning USA näitab oma korrapärast kohalolekut Vaiksel ookeanil. Venemaal on küll uue reformiga plaanis ehitada 3 uut lennukikandjat, aga on vähe tõenäoline, et ühtki järgmise kümne aastaga relvastusse võetakse. Hiina suur majanduskasv ja merejõudude arendamine on Venemaa jaoks suureks julgeolekuriskiks.
Kokkuvõttes Venemaa viib oma riigikaitses läbi hetkel suuri reforme ning suunab sinna 4% oma sisemajanduslikust kogutoodangust, aga Vene Föderatsiooni relvajõud on Lääneriikidest oma arengus maha jääund. Probleemid on vananenud ja laguneva tehnikaga , teenindustoetus üksustega ning puudus kvalifitseeritud inimestest. Vene merejõud on madalseisus, kus ilma pukseerivate laevadeta ei käida operatsioonidel. Hävitajate ja teiste suuremate sõjalaevade kasutamine on kaubalaevade kaitseks liiga kulukas , kuid lahendust ei ole lähi aastatel tulemas. Hetke seisuga ei ole Vene Föderatsioon valmis relvastatud konfliktiks.
1 http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ (10.02.13)
2 http://www.wiki86.com/view/23378.ht m (10.02.13)
3 http://merln.ndu.edu/whitepapers/Russia2010_English.pdf (11.02.13)
4 http://eng.mil.ru/en/mission/tasks.ht m (11.02.13)
5 http://eng.mil.ru/en/structure/forces/type.ht m (11.02.13)
6 http://www.cast.ru/files/book/NewArmy_sm.pdf (11.02.13)
7 http://home.comcast.net/~lionelingram/MilitaryBalance_2012.pdf (12.02.13)
8 http://home.comcast.net/~lionelingram/MilitaryBalance_2012.pdf (12.02.13)
7