Mis ohustab Eesti jätkusuutlikkust? Jätkusuutlikkus see on tõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooni seesmised ressursid ja tegevuskeskkonna oletatavad või võimalikud muutused. Kui tõenäoline on, et Eesti suudab tulevikus edukas olla? Esimesed tegurid, mis ohustavad Eesti jätkusuutlikkust, on kindlasti seotud Venemaaga. Aktuaalseim probleem on ilmselt oht sattuda majanduslikult Venemaa mõjusfääri. Kuna Eestil oli Venemaaga paljudes asjades majanduslikud sidemed, eriti just energiamajanduse osas, siis pole Eesti jaoks küll eriti lihtne katkestada Venemaaga sidemeid, et mitte temast liigsa sõltuvaks muutuda
külastajatele jagati kõrvaklapid, kust selgitusi sai kuulda soovitud keeles.Uuem aeg võimaldas liikuvat videopilti ja hoolitseti publikatsioonide eest ning korraldati teaduskonverentse. Tänapäeva muuseumid näevad vaeva selleks, et külastajad sinna tee leiaksid. Iga näitus või väljapanek peab tundma oma külastajat, et osata pakkuda oma sihtgrupi jaoks parimat. Muuseumide külastatavust mõjutavad erinevad tegurid. Asukoht, kasutuses olevate hoonete- paikade atraktiivsus, tegevuskeskkonna vastavus tänastele nõuetele, muuseumi tegevusvaldkonna atraktiivsus jmt. Iga muuseum peab määrama konkreetsetest võimalustest ja eeldustest lähtuvalt oma tegevuseesmärgid ja sihtgrupi(d), kellele nende tegevused on suunatud. Oluline koht on heal teeninduskeelel ka näitustel: Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate
Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike: õppemängud, liikumismängud, rolli- lavastus- ja loovmängud, lauamängud, ehitusmängud, liiva- ja veemängud jne. Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige
pärast? Millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada? Mida tähendab strateegiline juhtimine ettevõtte jaoks? 1. Strateegia väljatöötamist 2. Valitud strateegia elluviimist 3. Kontrollimist ja hindamist Strateegilise planeerimise olemus ja tähtsus. Eelised, mis organisatsioonile annab strateegiline planeerimine · Ettevõttel on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada · Selguvad tegevuskeskkonna arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi · Kujunevad eeldused ressursside kontsentreeri- miseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks. · Lihtsam on tagada tegevuse järjepidevust Strateegilise juhtimise tasandid 1. Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand
Inimesel on tunded. Just tunded määravad suuresti ära inimese tegevuse suuna ja intensiivsuse, üldise energia, mida inimene oma tegevusse paneb. Tunded on motivatsiooni aluseks. Enamasti on inimese tunnetel objektiivsed põhjused. Inimene on ainus organisatsiooni kasutuses olev aktiivne ressurss. Inimesel on oma tahe, eesmärgid, vajadused. Inimest ei saa otseselt ja vahetult juhtida, inimene juhib ennast ise. Kuid inimene on siiski juhitav. Inimest saab juhtida tema tegevuskeskkonna kaudu. Keskkonna ja inimese käitumise vahel valitseb üldises plaanis põhjus-tagajärg seos.. Paremate tulemuste saavutamise nimel vaja juhtida eelkõige hoiakuid ja motivatsiooni. Inimest saab juhtida keskkonna kaudu. Inimeste juhtimine on tegelikult keskkonna kujundamise ja juhtimise protsess. Ettevõtte saab nii positiivset kui ka negatiivset tagasidet. Paljud kliendid helistavad, kui soovivad oma arvamust mingi toote peal väljendada, mõned jälle kirjutavad ettevõttessse ning
üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Ettevõtluskeskkond keskkond, milles ettevõte tegutseb. Ettevõtlusprotsess - Selleks et ettevõtjana tegutseda on vaja leida äriidee, tegema selle kinnisideeks, et sellega on võimalik teenida kasumit, olema valmis riskima, koostada äriplaan, et prognoosida tulemus, tuleb tagada kapital, kindlustada selle kapitali kättesaadavus, ettevõtte asutamine. PEST analüüs kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. Ettevõtete liigitus - Ettevõtteid liigitatakse erinevate tunnuste alusel. Ettevõtteid võib liigitada näiteks ettevõtte suuruse, toodangu iseloomu, majandusharu, domineeriva tootmisfaktori, omandivormi järgi. Ettevõtete liigitus suuruse järgi suured, keskmised, väikesed, mikro. Väikeettevõtete tähstus majanduses hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, uute töökohtade
planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile ettepanekuid tööjõu voolavuse mõjutamiseks Teemad: Personali planeerimise mõiste I ORGANISATSIOONI HETKESEISU JA EESMÄRKIDE ANALÜÜS PERSONALI PLANEERIMISEL II TEGEVUSKESKKONNA ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL III OLEMASOLEVA INIMRESSURSI ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL IV TEGEVUSED PERSONALI PLANEERIMISEL V VEEL PERSONALI PLANEERIMISE MEETODEID VI PERSONALI PLANEERIMISE TÕHUSUSE HINDAMINE Hindamine: Kuni 40% hindest annavad individuaalsed ja grupitööd tundides ning aktiivne osavõtt tundidest, kuni 60% hindest annab kirjaliku eksamitöö tulemus. Eksamitöös ei saa konspekti kasutada. Soovitatav kirjandus: 1
suhtekorraldus, üritusturundus, müügijuhtmine, e-kanalite juhtimine, kaubamärgi juhtimine, tootearendus, turu- uuringud jt. Need on tervikliku, järjepideva ja süsteemse turundusplaani osad ja viivad ellu ettevõtte üldstrateegiat. 6. Turundusplaan kirjeldab kõiki turundustegevusi, täpsustades muu hulgas vastutajad, eelarve, ajalise plaani ja eesmärgid. Plaan peaks oma esimeses osas andma vastuse, millisel turul tegutsetakse ja kes on klient. Lisaks ettevõtte äriidee ja tegevuskeskkonna lühitutvustusele võiks turundusplaanid täpsemalt selguda ka ettevõtte sidusrühmad, segmendid ja lahti võiks olla kirjutatud sihtsegment. 7. Sidusrühmad on kõik ettevõttega kokku puutuvad või koos töötavad huvigrupid või teised organisatsioonid: omanikud ja investorid, töötajad, tootjad, tarnijad, kliendid, ametivõimud, meedia, vahendajad jt. koostööpartnerid. Turundustegevusi planeerides tuleb nende kõigi vajadusi ja huve arvesse võtta. Hea,
käibe, kasumi kasv reiting, positsioon tegevusalal stabiilsed tulud (langus) perioodil suurem turuosa laiem või atraktiivsem toodete valik heatasemeline klienditeenindus tunnustatus tehnoloogia ja tootearenduse liidrina konkurentsivõime välisturgudel Läbimõeldud strateegiline juhtimine ja planeerimine annavad ettevõttele järgmised eelised: selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada Tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna arengutendentsid, teadlikkus ohtudest ja uutest võimalustest Kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegevuseks Lihtsam tagada oma tegevuse järjepidevust. Läbimõeldud strateegia olemasolu, ei pruugi tagada kohest edu, edu saavutamine võtab aega! Samas, strateegia loob eeldused edu saavutamiseks! Strateegilise juhtimise areng ja koolkonnad Militaarteooriatest ...
vähendada puudusi.Segamajandus otsib keskteed.Tänane segamajandus on turutüüpi. SEGAMAJANDUS Kontroll majanduse üle on jagatud riigi ja erasektori vahel. Võtmeharud (ettevõtted) on riigi, enamik majandusest eraomandis. Otsused tootmise kohta on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist.Riigiettevõtted töötavad plaanide järgi, riik paneb õigusliku regulatsiooni kaudu paika majanduse tegevuskeskkonna ja üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse-pakkumise tulemusel. Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks. RIIK MAJANDUSES võib olla.. .. tarbija, ostes tootjalt kaupa. ..Ta võib olla majandusüksus/omanik,kontrollides tootmisfaktoreid. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa. Ta võib reguleerida tarbijate-tootjate vahelisi suhteid ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist.Ta võib olla tööandja, Ta võib
Väärtustada töötajaid, kes loovad organisatsioonile lähtudes strateegilistest eesmärkidest ja tegevuskeskkonnast kõige suuremat väärtust. Talendijuhtimine on kompleksne protsess, mis hõlmab kompetentside määratlemist, töötajate hindamist, arenguvestlusi ja tasustamist. 33. Kuidas on talendijuhtimine seotud organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega? Talendijuhtimise eelduseks on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide määratlemine ja tegevuskeskkonna analüüs. 34. Mis on peamine karjääri planeerimise töövahend organisatsioonis? Arenguvestluste pidamine juhi ja töötaja vahel. 35. Mida tähendab see, et töötaja karjäärinõustamine organisatsioonis on kahepoolne protsess? Eeldatakse töötajalt soovi oma karjääri planeerida ja arendada.
kuidas vähendada või kontrolli all hoida oma nõrkusi, kuidas kasutada ära keskkonnaeeliseid ja võimalusi, millisel moel ennetada ohte. PEST-analüüs PEST-analüüs (tuleneb ingliskeelsest väljendist "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. PEST-analüüsi, mida on täiendatud seadusandluse analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina. Keskkonnaanalüüsi lisamise tulemusena on laiendatud analüüs tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. Tänapäeval on analüüsi veelgi täiendatud. STEEPLE ja STEEPLED analüüsides käsitletakse vastavalt haridusnäitajaid ning haridus- ja rahvastikunäitajad. Analüüs on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte
jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada. Näiteks, millised konkurendid meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki "Political, Economical, Social and Technological analysis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi isikus, firma, keskkond 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt
Tehnoloogilise konkurentsieelise saavutamine on muutunud oluliseks teguriks ettevõtete arendamises (3). Võimalused tehnoloogilise arendustegevuse rahastamise jaoks on andnud meile mitmed organisatsioonid, kellega oleme ühendust võtnud. Me vajame tehnoloogiastrateegiat praeguse ja eelkõige tulevase konkurentsivõime tagamiseks. Samuti on see oluline ettevõtte enda põhioskuste määratlemiseks ja suunamiseks. Tehnoloogiastrateegia annab vastuse küsimusele, kuidas firma reageerib tegevuskeskkonna muutustele ning kasutab ära uusi tehnoloogiaalaseid võimalusi. Samuti lisame rõhku arendustööde kuludele (töötajate koolitused), mis on alati vajalikud, sest tänu koolitustele tõuseb teenuste kvaliteet. 3. http://www.heival.ee Mikrokeskkonnaanalüüs Mikrokeskkonna tasandilt on tähtsad kliendid, kellega ettevõte soovib luua suhteid, mis kestaksid kaua. Arvestades rahvastiku enam muutumist mugavuse poole, siis meie
See koolkond aktsepteerib suuremat osa disaini koolkonna lähtekohti, kuid rõhutab eriliselt planeerimise rolli strateegia kujundamise protsessis. Antud koolkonna põhimõtteid järgiv strateegiline planeerimine sattus raskustesse 1980.aastate alguses, mil vastavat tegevust paljudes suurettevõtetes piirati. Autori hinnangul on väga raske arendada strateegiat sruktureeritud ja formaliseeritud protsessi kaudu ning raske ette näha tegevuskeskkonna muutumist. Juhtkonda ja juhtimist ei saa asendada süsteemiga ning ettevõtjalikku mõtteviisi ei saa luua formaalse protsessi abil. Koolkonna peamised kriitikud on väitnud, et strateegia väljatöötamise protsessi ei saa formaliseerida.(Tom Peters) Ette on heidetud ka seda, et erinevaid planeerimistehnikaid on mõnikord kasutatud otsustamise umbisikulisemaks muutmiseks. Otsuse vastuvõtmise protsess
15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni on suhteliselt dünamiliine, muutub väga sagedasti. 16. Selgitage PEST analüüsi olemust ja eesmärki. PEST-analüüs (ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. Analüüsi eesmärk on näidata, kuidas väliskeskkond mõjutab organisatsiooni tegevust. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhtide eetilise käitumise kujundavad tegurid on *Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon) *Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) *Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 18
Stress kiirendab vananemist.) Töötajaskonna vananemine toob endaga kaasa töötajate/personali nappuse -> kasvab vajadus uute (noorte) töötajate vastu. Vanemate ja staazikamate töötajate kasutamine. Vananemisega seotud sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid Vanema tööjõu vaimne ja füüsiline tervis. Keskkonna mõjud vananemisele ja käitumisele soodsa tegevuskeskkonna loomine. 35. Vanusejuhtimine Vanusejuhtimine: positiivne suhtumine inimese enda ja teiste vananemisse 36. Mis on stress? Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. 37. Stressi peamised allikad · Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt.
Teised riskid, nt: o reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, äripartnerite, omanike, investorite või järelvalve silmis ning võib avaldada mõju likviidsuse kaotamise ohule, kuna võib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist o äririsk risk, et ebaadekvaatsed äriotsused või nende puudulik elluviimine või tegevuskeskkonna ja klientide käitumise muutumisele või tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob kaasa kahju või vähendab tulusid o majandustsükli risk, mis tuleneb majandustsükli faasi muutumisest 8. Finantsriskide mõõtmiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid: VaR, tundlikkuse analüüs, stresstestid VaR riski mõju all olev väärtus näitab riskist tuleneva potentsiaalse maksimaalse
organisatsiooni mojutada.Keskkonna maaramatus tahendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mojurite kohta, et ennustada keskkkonna vajadusi ja muutusi. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni; kuidas koheldakse valjastpoolt sisenejaid. 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? · Ettevotete sotsiaalne vastutus tahendab seda, et ettevotted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmarkide saavutamiseks oma
nisatsiooni liikmete käitumist hoopis mingid sügavamad organisatsioonikultuuri tasemed - baa- sarusaamad. Need sügavad tasemed võivad olla ja võivad ka mitte olla kooskõlas väärtuste ja põhimõtetega, mis organisatsioon on omaks võtnud. Scheini hinnangul kujunevad väljendamata baasarusaamad organisatsiooni liidrite 13 uskumustest, arvamustest ja väärtustest. Kui liidrite väärtused ja uskumused on lahkuminevad organisatsiooni tegevuskeskkonna nõuetest, siis ku- kub kogu üritus läbi ja mingit kultuuri ei tekigi. Kui aga organisatsioon on edukas, muutuvad liidrite uskumused ja väärtused järkjärgult kogu kollektiivi uskumusteks ja väärtusteks. Neist saavad sõnadeta väljendamata arvamused selle kohta, missugune on maailm ja mida on vaja, et selles edukalt edasi elada. Teisisõnu on kultuuri sisuks üheskoos õpitud väärtused, uskumused,
NT: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutusele võtt, rahareform, sõjad 16. Organisatsiooni keerukuse määr: Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. Poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs, mis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte. Seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsimiseks. Ta aitab mõista muutusi turul, hinnata ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning selle abil on võimalik kavandada tegevusi. Rakendus sõltub sellest, mis tüüpi ettevõttega on tegu. Nt tarbijatele teenuseid pakkuvad ettevõtted on pigem huvitatud sotsiaalsetest teguritest, samas relvatööstus tahab pigem poliitilise analüüsi osa. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit.
Organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr- iseloomustab seda, kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkonnad on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. NT muudatused mis mõjutavad keskkonda: seadus, sõda, tehnoloogia, rahareform sõda jne. 17. Mis on PEST analüüsi olemus ja eesmärk PEST-analüüs- kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. o Poliitiline analüüs o Majanduslik analüüs o Sotsiaalne analüüs o Tehnoloogiline analüüs PEST-analüüsi eesmärgiks on kindlaks teha peamised positiivsed ja negatiivsed võtmetegurid, mis organisatsiooni mõjutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuselt organisatsiooni enda poolt mõjutatavad. NT seaduse muutus, sõda jne. 18. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit?
kohandada organisatsiooni vastavalt keskkkonna muutustele; mõjutada keskkonda nii, et see vastaks veel paremini organisatsiooni vajadustele) 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST analüüsi selgitus: PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima? 21. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? 22. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid. Sõnastage eluline/praktiline näide. 23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: mõju määr ja sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide. 24
pohimotetest, mille tulemusena voib tekkida kahju; •• teised riskid, nt reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, aripartnerite, omanike, investorite voi jarelevalve silmis ning voib avaldada moju likviidsuse kaotamise ohule, kuna voib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist; aririsk − risk, et ebaadekvaatsed ariotsused voi nende puudulik elluviimine voi tegevuskeskkonna ja klientide kaitumise muutumisele voi tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob kaasa kahju voi vahendab tulusid; majandustsukli risk, mis tuleneb majandustsukli faas muutumisest. 39. Finantsriskide mõõtmiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid: VaR, tundlikkuse analüüs, stresstestid VaR (Value at Risk) ehk riski moju all olev vaartus naitab riskiest tuleneva potentsiaalse maksimaalse kahjumi seost vastava
Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. Neiks on: hankijad, vahendajad: kaubandusettevõtted, logistiliste ja turundusteenuste osutajad, finantsvahendajad, tarbijad, konkurendid, sisemised ja välised huvigrupid: pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid ja lokaalsed huvigrupid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja
jõude, mis võivad org mõjutada Nt, millised konkurendid meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST analüüs (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) Kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi isiksus Firma keskkond 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks? Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. Rõhk org. tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. 20
n Poliitiline konkurents võimu pärast n Policy dominandiga tasandid n Avalik poliitika (public policy) tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses n Halduspoliitikad (administrative policies) teatud sektori eesmärgistatud korraldamisena n Valitsemise seisukohast on olulised kõik tasandid. Kuigi ennekõike ollakse suunatud tulemustele (policy), on hädavajalik kindlustada tegevuskeskkonna toetus ja see hõlmab palju politicsi Policy Policyt võib üldiselt nimetada tegevusjooneks. Policyt võib teha üksikisik, rühm või avalik võim. Policyt võib mõista sidemena kavatsuste, tegevuste ja tulemuste vahel. Policy väljendub: 1. Kavatsuste tasandil valitsuse seisukohana 2. Tegevuste tasandil valitsuse käitumisena 3. Tulemuste tasandil valitsuse tegevuse mõjuna ühiskonnale Riigi mõjutamisvahendid Kolm põhilist: 1. Ettekirjutused (regulatsioon) 2
Erinevused suurettevõttest: a) võimalused omandada teadmisi ja infot, mille abil teha juhtimistasandil otsuseid, on piiratud; b) juhi oskused on sageli rohkem tootmise ja tootekeskne, mitte turu tundmisele baseerunud; c) turuvõimaluste tundmisel on kasutatavad ressursid piiratud; d) uue äriidee ebaõnnestumine võib ettevõttele lõppeda katastroofiliselt. 24. Ettevõtte makrokeskkonna analüüs PEST analüüsi põhjal Iga ettevõte reageerib tegevuskeskkonna muutustele, sõltuvalt ettevõtte tegevusalast on talle olulisemate makrokeskkonna muutujate arv ja struktuur erinev. Poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste analüüsimine, nendega kohanemine, nende ennetamine või ärakasutamine, on iga ettevõtte strateegilise juhtimise protsessi lahutamatu osa. Konkreetne informatsioon, mida ettevõte muutuste analüüsiks vajab, sõltub ettevõtte tegevusalast ja arenguplaanidest ning uueneb pidevalt.
Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik arendamine 48. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms 2. kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 49. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
Seal kus näidise esitaja soovib leida tunnustust, seal soovib abituse näitaja saada sümpaatiat. 6) Tagasihoidlikuse ilmutamine - kui kohati vōivad need erinevad strateegiad kokku langeda, nt kui te lähete tööd otsima, siis te tahate üheaegselt meeldida ja samas tahate näidata end ka kompetentsena. 7) Enda kahjustamine (šelf handicapping) - järgi mõistetakse selle strateegia all “mis tahes tegevust või tegevuskeskkonna valikut, mis lisab võimalust seletada oma ebaõnnestumist väliste põhjustega ja oma õnnestumisi tulenevatena seesmistest põhjustest. Näiteks võidakse juua alkoholi selleks, et saada sobilikku põhjust oma ebaõnnestumisele
......................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid......................................................................................................................8 2.Tegevuskeskkonna analüüs...............................................................................................10 2.1Kaugkeskkonna analüüs..............................................................................................10 2.2Lähikeskkonna analüüs................................................................................................12 3.Turg ja toode......................................................................................................................15
teooriat. Harrison ja Handy muutsid ära ka osade kultuuritüüpide nimetused. Ülesandele orienteeritud muutus sooritusele orienteerituks ning isikule orienteeritus on muutunud toetusele orienteerituks. Handy andis mainitud kultuuritüüpidele Kreeka mütoloogiast laenatud jumalate nimed: 1. Zeus e võimule orienteeritud (kujundiks ämblikuvõrk) püüab domineerida oma tegevuskeskkonna üle, saada jagu igasugusest vastupanust, mitte alluda välisele survele, seadustele ja võimule. Org. sees omakord püüavad võimukandjad saavutada oma alluvate üle absoluutset kontrolli. Keskel on mõjuvõimas isik, kõik niidid viivad keskkohta ja head suhted mõjuka isikuga on olulisemad kui positsioon. Otsuseid tehakse eelkõige tipptasemel. Dokumentatsiooni ei armastata, vaid eelkõige räägitakse (eelistatult silmast-silma). Kultuuri
sõltutakse ühest või kahest tarnijast. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. PEST-analüüsi, mida on täiendatud seadusandluse analüüsi, aga ka keskkonnaanalüüsi lisamisega, on kui tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni;
juhtimine. Valdkonna tasand- keskastmejuht- suuremad osakonnad, üksused- taktikaline juhtmine Funktsiooni tasand- esmatasandi juht- väiksemad osakonnad/talitused, meeskonnad- operatiivjuhtimine 4. Kuidas mõjub organisatsioonile ja juhtimisele turbulentne keskkond ja kuidas seal hakkama saada (juhtimise uus paradigma)? Merili Mõju organisatsioonile: Kasvab sündmuste ja nähtuste uudsus, varasemast kogemusest on järjest vähem kasu. Kasvab tegevuskeskkonna muutumise kiirus, mis nõuab senisest kiiremat informatsiooni hankimist ja töötlemist. Kasvab keskkonna surve tervikuna, mis omakorda nõuab organisatsoonilt täiendavaid kulutusi rahas, tööjõus ja ajas. Mõju juhtimisele: Juht ei saa kätte vajalikku informatsiooni või isegi ei tea, millist informatsiooni tal just vaja oleks. Ei suuda mõtestada keskkonnast tulenevaid signaale, omistada neile tähendust.
tegevuste korrigeerimine riskide maandamise taktikad - riskide üleandmine (kindlustamine) i. Strateegilised riskid • On seotud organisatsiooni kõrgeima taseme eesmärkidega, mis toetavad ja on seotud missiooni, visiooni ja väärtustega. Strateegilise riski realiseerumisel on seatud ohtu asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamine. • Strateegilised riskid hõlmavad endas poliitilisi, seadusandlikke, välis- ja tegevuskeskkonna ning maine (reputatsiooni) riske. ii. Tegevusriskid (finantssektoris operatsiooniriskid- kõik, mis jääb üle finantsriskidest) • Tulenevad ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest asutuse sees. • Tegevusriskid hõlmavad endas üldjuhtimise, sisemiste protseduuride ja töötajate tegevuse, personalijuhtimise, põhitegevuse katkestamise, klientide ja partnerite teenindamisega seotud,
...............................................................................................12 Strateegia kontrollimine ja hindamine........................................................................................12 Strateegia väljatöötamine ja täiustamine....................................................................................13 Strateegia eripära väikeettevõtetes.............................................................................................13 Tegevuskeskkonna, haru- ja konkurentsianalüüs...........................................................................13 Makrokeskkonna analüüs...........................................................................................................14 PEST analüüs...........................................................................................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs...........................................................................
Vajaduste rahuldamine on tsükliline 71. Kirjeldage Herzbergi teooriat Kahe faktori teooria : hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 72. Millised on inimeste kui ressursi eripärad? · Organisatsioonilise tegevuskeskkonna ja juhtimispraktikate ning inimese tööalase käitumise vahel valitseb üldises plaanis põhjus-tagajärg seos. · Inimeste hoiakute, suhtumiste, käitumise kujundamine ja muutmine sisaldad endas inertsi : tulemused avalduvad olulise ajalise nihkega (2-3 a) · Inimeste juhtimisel on määramatuse osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrgem võrreldes finants- ja tehnoloogiliste ressurssidega 73. Mis on inimressursi juhtimine?
• Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. • Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. 47.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. (1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 48.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. (EAS) eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide,
- Majanduskasvu edendamine - Konkurentsivõime parandamine. - Piirkondlik/struktuurne arendamine Ettevõtluse tugisüsteem – 51) Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 52) EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine,
Heade tavade valik 2006.", milles tutvustatakse eri riikide huvipakkuvamaid projekte VKE-de toetamise valdkonnas. 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine
· Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks · Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud
Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine
) 10) jne. Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne hariduskorraldus, optimaalsed maksumäärad jne) on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt. See on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtjaskond. Soodsast keskkonnast aga alati ei piisa, see ei lahenda kõiki ettevõtluse arenguga seotud probleeme ega aita piisavalt mõjutada ettevõtteid tegema otsuseid,
mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontroll, suhted, juhtimine) ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu(saavutusvajadused, vastutus, enesearendamine, huvitav töö, tunnustus). Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 1. Millised on inimeste kui ressursi eripärad? Organisatsioonilise tegevuskeskkonna ja juhtimispraktikate ning inimese tööalase käitumise vahel valitseb üldises plaanis põhjus-tagajärg seos Inimeste hoiakute, suhtumiste, käitumise kujundamine ja muutmine sisaldab endas inertsi: tulemused avalduvad olulise ajalise nihkega (2 - 3 aastat) Inimeste juhtimisel on määramatuse osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrgem võrreldes finants- ja tehnoloogiliste ressurssidega 2. Mis on inimressursi juhtimine?
- plaanipärane tegutsemine kriisisituatsioonides (kriisijuhtimine, crises management) i. Strateegilised riskid On seotud organisatsiooni kõrgeima taseme eesmärkidega, mis toetavad ja on seotud missiooni, visiooni ja väärtustega. Strateegilise riski realiseerumisel on seatud ohtu asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamine. Strateegilised riskid hõlmavad endas poliitilisi, seadusandlikke, välis- ja tegevuskeskkonna ning maine (reputatsiooni) riske. ii. Tegevusriskid Tulenevad ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest asutuse sees. Tegevusriskid hõlmavad endas üldjuhtimise, sisemiste protseduuride ja töötajate tegevuse, personalijuhtimise, põhitegevuse katkestamise, klientide ja partnerite teenindamisega seotud, juriidilisi, varade säilimise, pettuste, infotehnoloogia ja infovahetuse
Võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks Soodustada ja toetada VKEsid, et nad saaksid kasu turgude kasvust 55.Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine
mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontroll, suhted, juhtimine) ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu(saavutusvajadused, vastutus, enesearendamine, huvitav töö, tunnustus). Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 1. Millised on inimeste kui ressursi eripärad? Organisatsioonilise tegevuskeskkonna ja juhtimispraktikate ning inimese tööalase käitumise vahel valitseb üldises plaanis põhjus-tagajärg seos Inimeste hoiakute, suhtumiste, käitumise kujundamine ja muutmine sisaldab endas inertsi: tulemused avalduvad olulise ajalise nihkega (2 - 3 aastat) Inimeste juhtimisel on määramatuse osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrgem võrreldes finants- ja tehnoloogiliste ressurssidega 2. Mis on inimressursi juhtimine?
53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. - Tööhõive suurendamine - Majanduskasvu edendamine - Konkurentsivõime parandamine. - Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 55. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades:
arv majandusaastal; 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid; 4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
tegemise soov, suhted muutuvad pos-ks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama 4. Performing toimimine a. Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud; kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok · · XII. loeng: INIMRESSURSI JUHTIMINE · 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? · Organisatsioonilise tegevuskeskkonna ja juhtimispraktikate ning inimese tööalase käitumise vahel valitseb üldises plaanis põhjus-tagajärg seos. · Inimeste hoiakute, suhtumiste, käitumise kujundamine ja muutmine sisaldab endas inertsi: tulemused avalduvad olulise ajalise nihkega (2 - 3 aastat). · Inimeste juhtimisel on määramatuse osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrgem võrreldes finants- ja tehnoloogiliste ressurssidega. · Inimesel on tunded
annaabi.ee 
