Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas peaks riik muuseume toetama?
Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus
Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni.
Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks
Igas organisatsioonis töötavad teenindajad , igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine , kas siis suuline, kirjalik või žestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga
Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid , raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology ) võimalusi. Erisugused näitused võimaldavad kultuuriliselt mitmekülgsele kohalikule kogukonnale ligipääsu teenustele ja ressurssidele, mis üldiselt ei ole kättesaadavad. Kultuurilise mitmekülgsuse toetamine suurendab haridus -, majandus- ja sotsiaalalast tulu, panustab elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse hälvamisse ja majanduslikku taastamisse ning mängib võtmeosa kogukonna ühtekuuluvuse edendamisel .
Näitus on traditsiooniliselt ruum, kus objektid (kõige üldisemas mõistes siia alla kuuluvad kunst , raamatud , kultuuri- ja ajalooväärtused jne) on välja pandud vaatamiseks (ka müümiseks näit. messid ja näitusmüügid) publikule.
Näiteks muuseumides oleks näituse tutvustaja e giid - infoteenindajaks-töötajaks, kelle poole saab külastaja pöörduda. Kuid lisaks sellele on eksponaatide kõrval põhjalikud seinatekstid ja külastajatele jagati kõrvaklapid, kust selgitusi sai kuulda soovitud keeles. Uuem aeg võimaldas liikuvat videopilti ja hoolitseti publikatsioonide eest ning korraldati teaduskonverentse.
Tänapäeva muuseumid näevad vaeva selleks, et külastajad sinna tee leiaksid. Iga näitus või väljapanek peab tundma oma külastajat, et osata pakkuda oma sihtgrupi jaoks parimat .
Muuseumide külastatavust mõjutavad erinevad tegurid. Asukoht, kasutuses olevate hoonete-paikade atraktiivsus, tegevuskeskkonna vastavus tänastele nõuetele, muuseumi tegevusvaldkonna atraktiivsus jmt. Iga muuseum peab määrama konkreetsetest võimalustest ja eeldustest lähtuvalt oma tegevuseesmärgid ja sihtgrupi(d), kellele nende tegevused on suunatud.
Oluline koht on heal teeninduskeelel ka näitustel: Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine , viisakate väljendite kasutmine, optimism , kliendiga arvestamine , soovitamised, tagasiside küsimine, lahkumisel viisakalt head päeva soovimine .
Määrav on reklaam ja teavitus. Hea näide on KUMU , kes alustas turundusega enne avamist , edastades raadiouudiseid ja reklaami. KUMU`l ilmub oma ajaleht ja tekitatakse pidevalt väikseid uudiseid, mis kutsub inimesi külastama KUMU`T.
Ekspositsioon (näitus), millega puutub kokku iga muuseumikülastaja, mis on sündinud hea teadusliku töö tulemusena oleks aluseks heale haridustööle. Siit järeldub et muuseum on haridusasutus hea hariduse andmise asutus. See on meie arvates selle teenindusviisi antud näite puhul üks parimatest omadustest.
Virtuaalne näituste süsteem (VNS) on erinevate organisatsioonide ja ettevõtete (EV Kultuurimisteeriumi, MindBridge OÜ ja Ennistuskoda KANUTi ) koostöös valminud lahendus muuseumitele.
VNS pakub muuseumitele turvalist ja lihtsasti hallatavat keskkonda, kus on võimalus piiramatult esitada nii muuseumi kogusid, kollektsioone kui loomulikult ka näituseid, andes samas muuseumikülastajale uue juurdepääsuvõimaluse muuseumite pildi- ja helimaterjalile. See on (veebi) lahendus esitlemaks sisu, mis on juba kuskil olemas(nt. exceli /SQL-i), mida importides (millised väljad täpsemalt, otsustab iga muuseum iseseisvalt) saab luua virtuaalnäituse.
Virtuaalnäituse külastajatel on võimalik näitust sirvida ja teostada otsinguid. Otsingutulemused kuvatakse lühiloeteluna (milles kasutatavad väljad on võimalik adminstraatoril eelnevalt defineerida), päringu resultaadile vajutades avaneb detailse infoga vorm, kus toodud kõik välja näidatavad andmed ning kõik pildid , siis kogu andmestik koos kujutistega.
Näitust e. messi võib vaadelda kui ka reklaami, otsepostitust, PR ja otsemüüki, strateegilise müügi ja turustamise vahendina.Tänapäeval kasutatakse seda osana turundusstrateegiast.
Siin on klient pigem ostja rollis, kus ta saab antud toodet näha, maitsta, puudutada ise. Toimub nõnda nn. näost - näkku suhe, kõige veenvam klienditeenindus .
Teeninduskeel edastab iga ettevõtte kultuuri. Selle järgi saame aru, mis organisatsiooniga on tegu ja kas me ise tahame sinna siseneda, olles klient. Tihtipeale piisab ainult ühest teenindajast e näituse tutvustajast, kelle teeninduskeel erineb teistest ja mitte heal moel, et muuta kogu organisatsiooni mulje niivõrd, et klient ei soovi seda asutust enam kunagi külastada.
Kasutatud materjal:
Postimees 28.03.2006 Külastajateta muuseumi pole kellelegi vaja
Postimees 28.03.2006 Kas ja kuidas peaks riik muuseume toetama ?
Postimees 04.04.2006 Muuseum pole ainult turistide meelitamiseks
http://www.virtuaalmuuseum.ee/
http://iva.e-uni.ee/IVA/IVA/courses/2670/gf/gf2
http://www.reedexpo.com/images/100266/documents/TopTips%20download.pdf
The exhibit is universally understood to be for some temporary period unless, as is rarely true, it is stated to be a "permanent exhibition".
Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus #1 Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus #2 Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Daiga Daiga Õppematerjali autor
Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology) võimalusi. Erisugused näitused võimaldavad kultuuriliselt mitmekülgsele kohalikule kogukonnale ligipääsu teenustele ja ressurssidele, mis üldiselt ei ole kättesaadavad.

Sarnased õppematerjalid

POPkunst forever
3
doc

POPkunst forever!

" on jagatud neljaks osaks : · ,,Rõõmus pop" ­ selles osas leidub väga palju erksavärvilisi guassmaale. · ,,Union-pop" ­ esitab kahe rühmituse - ,,Visarid" ja ,,SOUP 69" kunstnike loomingut. · ,,Linnautoopia" ­ see osa räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. · ,,Avant-pop" ­ seal võib kohata Kiwa näituseks valminud maalisarja ­ vildikamaalid. 1969. aasta detsembris toimus Tallinnas kohvikus 'Pegasus' näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki. Sealt pärines ka näituse nimi ,,SOUP-69." Sedasama plakatit oli võimalik näha ka Kumu näitusel. Rühmitus ,,SOUP- 69" jättis endast maha väga tugeva märgi, teostadest otsustava pöörde ,,soojast" ja ,,hingestatud" kunstist ,,külma" ja ,,tehnitsistliku" mentaliteedi suunas. Rühmitus või endaga kaasa veidi hilinenult popkunsti-vaimustuse.

Kunstiajalugu
John Constable näituse arvustus
2
docx

John Constable näituse arvustus

John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J.Constable kuulsad teosed. Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' mis teeb näituse veelgi erilisemaks. Pärast 23.jaanuarit 2011 läheb näitus edasi Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Näitus koosneb suures osas natuurist maalitud eskiisidest ja visanditest,mida hinnatakse pärast kunstniku surma enam kui lõpetatud teoseid.Väljasolevadest maalidest jäi silma kõige rohkem täismõõtmetes eskiis maalil "Heinavanker" .See on maalitud 1821.aastal ning üks tema kuulsamaid maale.Maal kujutab endast igapäeva tegevusi ja võitlusi eluolude parandamiseks.Nägin ka Constable teist kuulsat maali "Hüppav hobune" mis on maalitud 1825 aastal

Kunstiajalugu
VÄRVIDE DIRIGENDID-MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS
8
docx

VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS

" Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate.

Kunstiajalugu
Muuseumid Narvas-Eestis ja Venemaal
18
pptx

Muuseumid Narvas, Eestis ja Venemaal

Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale.  • 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. Tretjakovi galerii Muuseumi ajalugu algas 1856. aastal, kui vene kaupmees ja kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi maal "Kiusatus". Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend Sergei. Testamendiga pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli testamendis kirjas, et

Kultuur
Loodusloomuuseumi külastus
3
doc

Loodusloomuuseumi külastus

Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisike, oli väga oskuslikult välja toodud iga mandri kõige tuntumad isendid, ning paigutatud nad näiliselt nende loomulikku elukeskkonda. Kuigi tegu on Eesti loodusmuuseumiga, siis on meeldiv, et siiski killuke maailmast on ka meieni püütud tuua. Edasi liikusin näituse osa juurde ,,Sood"

Bioloogia
Näitus-Alar Kotli – sümbolite arhitekt
54
docx

Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“

Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis KOKKUVÕTE LISAD RESÜMEE KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS

Kultuur
Muuseum - kas vanakraami ladu või avatud õpikeskkond
7
doc

Muuseum - kas vanakraami ladu või avatud õpikeskkond

MUUSEUM ­ KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................7 1. MUUSEUM 1.1. Muuseum k

Meedia
KUMU- Ilmne paratamatus
4
docx

KUMU: „Ilmne paratamatus“

Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino, kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid, mille üle olen väga õnnelik, sest näituse mõtted vajasid arusaamiseks veidi seletamist ning need olid väga filosoofilised. Kuna Farkas tahtis oma karjääri algul saada arhitektiks, siis oli näitusel väga palju mõjutusi just arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti all, seal ei olnud. Näituse osa, mis mulle enim meeldis ning meelde jäi, oli nimega „film“.

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun