Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keskkonnaergonoomika?
  • Mis on kognitiivne ergonoomika?
  • Mis on makroergonoomika?
Kordamisküsimused
  • Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal
  • Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks
  • Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara
  • Riskide muutumine ajaloo vältel-
  • Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat.
  • Riskimaatriks Riskimaatriks on risttabel , kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused. Projekti kõik riskid kantakse tabeli sobivasse veergu ja sobivasse ritta. Selle abil saadakse hõlbsalt teada, milliste riskidega tegelemine on esmajärguline
  • Infootsing internetis ja andmebaasid - Nüüdisajal saab leida enamikku vajaminevast materjalist internetis olevates andmebaasidest -korrastatud info kogumist- kus info on tihti ka uuem , kui paberkandjal
  • Info tõesuse kindlakstegemine -kontrollida tuleb erinevate organisatsioonide ametlikelt kodulehtedelt (ti.ee jne)
  • Scirus-  Laiahaardeline ja ulatuslik teadusalase informatsiooni otsingumootor. Informatsiooni otsitakse ülikoolide, uurijate ja teadlaste kodulehekülgede hulgast, ka lehekülgedelt mida teised otsimootorid ei indekseeri.
  • PubMed- tasuta andmebaas tsitaatidest, täisartiklitest elu teadusest ja biomeditsiinlistest teemadest
  • HSE- health and safety excecutive,tema töö on ära hoida inimeste surmad, vigastused ja haigused töökohal
  • OHSA - Occupational Safety and Health Administration -kutse ohutus ja tervise administratsioon, tema ülesanne on tagada ohutu töökeskond
  • ETUI- European Trade Union Institute- ametiühingute instituut
  • Ohuala mõiste
    Iga ala ohuallika sees ja/või selle ümber, kus viibival inimesel on vigastuse või tervisekahjustuse oht.
  • Töölise roll ohutuse kindlustamisel
    Iga 10 töötaja kohta 1 töökeskkonnavolinik. Töötaja on kohustatud:
    1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
    2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
    3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
    4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
    5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
    6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
    7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse;
    8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
    9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
  • Tööandja roll ohutuse kindlustamisel
    Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ja analüüsitakse neid.
  • Riigi roll ohutuse kindlustamisel
    Töötervishoiuteenistus. Riiklikku järelevalvet teostab põhiliselt Tööinspektsioon, kuid eriti ohtlike tööde puhul või spetsiifilistel aladel teevad seda veel Tehnilise Järelevalve Inspektsioon,
    Tervisekaitseinspektsioon, Päästeametile alluvad asutused jt. On kolm kontrolli liiki: üldkontrollimine, sihtkontrollimine, järelkontrollimine.
  • Tööinspektsioon
    Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus , mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab Tööinspektsioon riiki.
  • Tehnilise järelevalve inspektsioon, surve- ja tõsteseadmete ohutus
    Surveseade tuleb kavandada, projekteerida, valmistada, ladustada, paigaldada, täita ja ümber ehitada ning seda tuleb remontida, hooldada , vedada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Registreerimine ja regulaarne kontroll.
  • Päästeamet, tuleohutus
    Päästeamet korraldab riiklikku tuleohutusjärelvalvet: ohutu elukeskkonna loomine, inimeste teadlikkuse suurendamine , tuleohutusnõuete täitmise kontrollimine ja -rikkumiste menetlemine .
  • Riigi roll ohutuse kindlustamisel
    Töötervishoiuteenistus. Riiklikku järelevalvet teostab põhiliselt Tööinspektsioon, kuid eriti ohtlike tööde puhul või spetsiifilistel aladel teevad seda veel Tehnilise Järelevalve Inspektsioon,
    Tervisekaitseinspektsioon, Päästeametile alluvad asutused jt. On kolm kontrolli liiki: üldkontrollimine, sihtkontrollimine, järelkontrollimine.
  • Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
    OHSA. Peamine eesmärk on anda panus Euroopa Liidu tööelu parandamisse.
    • Teeb koostööd valitsuste, tööandjate ja töövõtjatega, et edendada riskide ennetamise kultuuri.
    • Analüüsib uusi teadustöö tulemusi ja statistikat töökohtadel esinevate riskide kohta.
    • Prognoosib uusi ja tekkivaid riske oma Euroopa Riskiseirekeskuses.
    • Jagab teavet, head tava ja nõuandeid mitmete huvirühmadega, nagu sotsiaalpartnerid – tööandjate ühendused ja ametiühingud.
  • Elektriohutus ja tooteohutus
    Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus on mõeldud mitte otseselt seadmete vaid inimese kaitseks. Kogu ettevõtte elektripaigaldus peab olema ehitatud nii, et inimesed erinevates olukordades ja kokkupuutel seadmetega ellu jääksid. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota ja ümber ehitada ning seda katsetada, remontida ja hooldada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, kodulooma, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel. Märgistus.
  • Ergonoomika definitsioon
    Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast. Egonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja –keskkonnast.
  • Ergonoomika harud
    • süsteemiergonoomika;
    • arvutitöö ergonoomika;
    • rakendusergonoomika;
    • füüsikaline ergonoomikaa
    • töökoha ergonoomika;
    • nägemise ergonoomika;
    • keskkonna ergonoomika;
    • käsitsitööergonoomika;
    • tarbekaupade ergonoomika;
    • tööstusergonoomika;
    • kõrgkooliergonoomika;
    • kognitiivne ergonoomika;
    • osalusergonoomika ;
    • makroergonoomika ;
    • mikroergonoomika ;
    • koduse töö ergonoomika;
    • tervise ergonoomika;
    • haigla ergonoomika;
    • kirurgi ergonoomika;
  • Mis on keskkonnaergonoomika? Keskkonnateguritega tegelev ergonoomikaharu, sh füüsikalise keskkonna ergonoomika. Aktuaalsed on õnnetusjuhtumite vältimine tarbekaupade käsitlemisel. Suure osa hõlmab tööstusergonoomika, mis käsitleb ergonoomilise probleeme tööstusettevõttes.
  • REACH -
    Registration, Evaluation and Authorisation of CHemicals. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist eesmärgiga tõhustada tervise- ja keskkonnakaitset , ohjates tõhusamalt kemikaalide tootmise, importimise ja kasutamisega kaasnevaid tervise- ja keskkonnariske.
  • Mis on kognitiivne ergonoomika? 
    Kognitiivne ergonoomika tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala .
  • Mis on makroergonoomika?
    Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja
    parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstusharus või kogu riigis.
  • Antropomeetriline printsiip -
    Ergonoomiliste standardite aluseks on inimkeha, selle mõõtmed, mõõtmete suuruse varieerumine.
  • Püstiasendi ebasoodne mõju - 
    • Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ja ligamentidele (sidemetele) ebasoodne
    staatiline koormus, pehmete kudede kompressioon lihaste poolt, vedelike, sealhulgas
    venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse.
    • Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. Rohkem
    koormatud südame kudedes kumuleeruvad kergemini ealised muutused, mistõttu lüheneb
    inimese eluiga.
    • Liikumatult seismine on seotud pideva närvisüsteemi ja tugiliikumisaparaadi tööga, et
    saavutada keha stabiilsus ja tasakaal. See koormab neid süsteeme täiendavalt.
  • Isteasendi ebasoodne mõju - 
    Isteasendi sobiva kõrguse valikul  ei arvestata traditsiooniliselt kahjuks südame ja vereringesüsteemi koormusega. Mida madalam on iste, seda väiksem on
    hüdrostaatiline rõhk alajäsemete veenides ja väiksem venoosse vere valgumine sinna.
  • Optimaalse kehalise koormuse suurus
    Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea . Eeskätt tuleb arvesse võtta
    tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab
    teatud suurusega füüsilist koormust.
    Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse. Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad
    jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed. Kahjuks on vähe teada, millised
    on optimaalse koormuse parameetrid. Nii näiteks on soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10
    000 sammu ööpäevas. Seejuures peaks saavutama ülepäeviti mitmekülgse kehalise koormusega
    südame löögisageduse 60% maksimaalsest.
  • Töötajaskonna vananemise probleemid
    (Töölise vananemist võib käsitleda kaheastmelisena: bioloogilise ja kutsetööga seotud vananemisena
    Stress kiirendab vananemist.)
    Töötajaskonna vananemine toob endaga kaasa töötajate/personali nappuse -> kasvab vajadus uute (noorte) töötajate vastu.
    Vanemate ja staazikamate töötajate kasutamine.
    Vananemisega seotud sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid
    Vanema tööjõu vaimne ja füüsiline tervis.
    Keskkonna mõjud vananemisele ja käitumisele – soodsa tegevuskeskkonna loomine.
  • Vanusejuhtimine
    Vanusejuhtimine: positiivne suhtumine inimese enda ja teiste vananemisse
  • Mis on stress?
    Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas
    lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja
    kohanemistegevusega.
  • Stressi peamised allikad
    • Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada
    eesmärkide konflikt.
    • Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja
    puudumine sõbralt või pereliikme haigus.
    • Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või
    tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike .
    Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid.
    • Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked.
    • Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse
    puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht.
    • Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda
    sobimatust.
    • Vastutustunne.
  •  Stressi vältimise printsiibid
    Probleemi teadvustamine ; oma tegevuste ja taotluste ümberhindamine;
    Stabiilne ja tervislik eluviis, õiges proportsioonis une-ärkveloleku tsükkel, tasakaalustatud toitumine, mõõdukas füüsiline koormus
  •  Töövägivald ja töökiusamine
    Psüühiline vägivald on kolleegide ja klientide inimväärikuse alandamine ja nõrgestamine sõnadega. inimväärikuse alandamine on solvamine,
    ähvardamine, info salastamine, halvustavate repliikide tegemine, ebareaalsete ja mõttetute tööülesannete andmine, pidev kritiseerimine,
    ignoreerimine, avalik alandamine, karjumine inimese peale, pahatahtlike kuulujuttude levitamine, naeruvääristamine, mõnitamine, asjade
    äravõtmine jne. Psüühilise vägivalla tekkimise eeldus võib olla tööiseloom, töökeskkond, isikuomadused , tööülesannete täitmise võimalused,
    viis, kuidas töötajad üksteisega suhtlevad jne. Põhiline rõhk jääb ikkagi inimese isiksusele ja võimele oma emotsioonidega toime tulla ning
    neid kontrollida. juhid on sageli psüühilise vägivalla tekitajad . Vägivalla tagajärg on tervisehäired ja suitsiidirisk.
  •  Naiste ja meeste ebavõrdsus turul
    mehed on hõivatute seas väheses ülekaalus võrreldes naistega. Meestel on ülekaal tippjuhtide seas. Tippspetsialistide, keskastme spetsialistide, ametnike, teenindus-ja
    müügitöötajate seas on aga naised ülekaalus. Ka lihttööliste hulgas domineerivad naised. Meeste tuntav ülekaal on aga oskustööliste seas.
    Seega kuuluvad naistele paljuski vähem vastutust nõudvad ja vähem mainekad juhtivad kohad, tööliste grupis on naised koondunud lihttööliste
    rühma. Teades ametite jaotus meeste – naiste vahel (mehi on suhteliselt palju kõrgeimatel ametikohtadel ning suhteliselt vähe lihttööliste hulgas), võib arvata, et meestöötajad on üldlõikes kõrgemalt haritud kui naised. Eesti tööturul hõivatud naised ei ole halvemini haritud kui mehed, pigem vastupidi. Mõttelaad, mille kohaselt on naistöötaja näiteks vähem ambitsioonikam, palga suhtes vähenõudlikum ning nõrgema pingetaluvusega kui meestöötaja, on eeldatavasti märkimisväärne ka otsuste
    tegemisel töövaldkonnas.
  •  Mis on mikrokliima
    Mikrokliima on tööruumi füüsikalised ohutegurid: temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, õhu liikumine, soojavahetus inimese ja keskkonna vahel.
  • Mikrokliima optimaalsed väärtused
    Temperatuur: 22+- 2 ;
    Suhteline niiskus: 30-70%
    Õhu liikumine: 0,1-0,4 m/s, istuval tööl 0,1-0,15 m/s külmal aastaajal ning 0,25 m/s soojal aastaajal
  •  Müra põhilised mõisted
    helisagedus-helilainete sagedus
    helirõhk-akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk pinnale
    helitugevus-energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna
    helitugevuse nivoo-helitugevuse suurus kuuldeläve suhtes
  •  Müra vähendamise teed
    1.mürataseme vähendamine vahetult müraallika juures
    2.mürataseme vähendamine müraallika ja kaitstava töökoha vahel
    3.neelduvate materjalide kasutmine tööruumi kattepindadel
    4.isikukaitsevahendite kasutamine
  •  Vibratsiooni vältimine
    1.töömeetodid, millega puudub või on väiksem kokkupuude vibratsiooniga
    2.piirata vibratsiooniga kokkupuute  kestvust ja intensiivsust
    3.muuta töökohtade paigutust ja kujundust
    4.töötaja juhendamine ja teavitamine riskidest
    5.vibratsiooni vähendavate  abivahendite kasutamine
  •  Valgustuse põhilised mõisted
    valgusvoog -energiahulk, mis läbib ajaühikus mingit pinda
    valgustugevus-valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas , ühes steradiaanis
    valgustatus-on pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe
    heledus-valgusvoog, mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt
  •  Valgustuse soovitused
    - valgustus peab olema küllaldane ja vastame tehtava töö iseloomule
    -valgustus peab olema ühtlane
    -objekti ja fooni vahel peab olema kontrast
    - valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist
    -valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust
    soovituslikud valgustatused erinevates kohtades: kirjutamine & lugemine 500 lx; söökla 200-300 lx;
    trepid 150 lx; joonestamine 750 lx;  spordisaalid 300 lx;
  •  Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid
    -koormatud ainult teatud lihasgrupid
    -silmade pinge
    -halb mikrokliima
    -ebaratsionaalne valgustatus
  •  Õnnetusjuhtumite kulud
    Õnnetused ja kutsehaigused võivad põhjustada ettevõtetele suuri kulusid .
    -Kohustused :Töötajad või kindlustusfirmad saavad sisse nõuda tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahjusid
    -Seaduslikud mõjutusvahendid, trahvid : Tööinspektsioon saab määrata rahalisi karistusi, nõuda tingimuste parandamist või ajutiselt tootmise
     seisata
    -Kindlustusmaksete erinevus: Kindlustusfirmad või riiklikud vahendid kohandavad kindlustusmakseid vastavalt
     õnnetuste, töökohal saadud vigastuste ja kutsehaiguste riski suurenemisele
    -Ajutise töövõimetushüvitise maksed: Kohustus (osaliselt) maksta palka haigestumise või püsiva töövõimetuse perioodil
    -Tururegulatsioon: Atraktiivsus uutele töötajatele, eelised riigihangete saamisel. Õnnetuste määra paranemine allhankijate jaoks
    enampakkumise korral
    Tööõnnetuste, töövigastuste ja kutsehaiguste ennetamine ei vähenda mitte ainult kulusid, vaid aitab kaasa ka ettevõtte tegevuse
    parandamisele.
  • Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused #1 Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused #2 Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused #3 Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused #4 Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 315 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor holger5 Õppematerjali autor
    Riski- ja ohutusõpetuse arvestustöö kordamisküsimuste vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Riski- ja ohutusõpetuse teooria
    6
    doc

    Riski- ja ohutusõpetuse teooria

    1. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus ­ ettevõtte töötingimuste tagamine Õpetatakse välja spetsialiste, kes tagavad ohutuse töökohtadel. Ollakse teadlik, kuidas ning milliseid nõudeid tuleb täita. Õppeaine on oluline, et tööõnnetuste hulk jääks aina väiksemaks ja et töötamine erinevatel töökohtadel oleks ohutu ning ei kujutaks erilist ohtu inimeste tervisele. 2. Riski- ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega ­ keemia, füüsika Keemia - arvestatakse ja uuritakse erinevate ainete mürgisust ning mõju inimesele. Füüsika - arvestatakse füüsikaseadustega tagamaks inimeste ohutust töökohal. 3. Riski termin ­ ohu tõenäosus. Tõenäosus, et kahjustus tekib kasutamistingimuste ja/või kokkupuute tõttu, ja kahjustuse võimalik ulatus. 4. Riskide muutumine ajaloo vältel ­ riskid on teisenenud, erinevad aspektid (IT, autod jne)

    Riski- ja ohuõpetus
    Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015
    30
    docx

    Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015

    põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused 12. Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid Risk on sündmuse, tõenäosuse ja tagajärje kombinatsioon. Riskikriteerumid on võrdlustingimused , mille järgi kaalutletakse riski olulisust. 14. Nimeta riskijuhtimise lähteprintsiibid Teaduslikkuse printsiip – riskide hindamine ja juhtimine peab lähtuma tänapäeva tehn.ja teadustulemuste rakendamise praktikast. Kokkuhoiu printsiip – vähemate kulutuste võimalused

    Töökeskkond ja ergonoomika
    Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused
    7
    doc

    Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused

    töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300. Töökaitse peaspetsialist on tööandja täieõiguslik esindaja töökaitse alal, kes on pädev ettevõtte töökaitseküsimustes, kellel on nõutud ettevalmistus ja kellele on loodud piisavad eeldused selleks tegevuseks. 3. Riski- ohutusõpetuse tähtsus. Riski- ohuõpetus on väga tähtis iga inimese elus. Eelkõige erinevate tööõnnetuste ja riskide vältimiseks peab teadma, kuidas teha tööd ohutult. Samas kui peaks midagi juhtuma, siis milline on esmane tegutsemisviis. 4. Riski- ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega. 5. Riski termin. Tänapäevasele lähedases tähenduses võeti riski mõiste kasutusele 16-17 sajandi kaubalaevanduses.

    Tööohutus ja tervishoid
    ergonoomika-kokkuvõtte eksamiks
    4
    docx

    ergonoomika-kokkuvõtte eksamiks

     töö- ja pereelu ühitamist,  töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi,  sissetulekut,  sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel,  töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs – meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja:  Kui suure ohuga on tegemist

    Töökeskkond ja ergonoomika
    Kaasaegse ergonoomika alused
    49
    doc

    Kaasaegse ergonoomika alused

    Soovitatakse näiteks "adekvaatset valgustust", "säilitada head tööasendit" jm konkreetsemalt valgustust ja tööasendit täpsustamata. Sellised üldised soovitused ei tekita austust ergonoomika kui teaduse vastu. · Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit ergonoomika. See on levinud eriti endistes sotsialismimaades, kus sõna ohutus ei olnud populaarne formaalse suhtumise tõttu ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse. · On ka häid ergonoomikaartikleid ja ­raamatuid, kus peaaegu ei kohta sõna ergonoomika ja kus autor pole kursis terminiga ergonoomika (nt Hunter, 1992). (Ka toiduainete poes ei kohta alati sõna "toit".) Ergonoomika vanus on ligikaudu 50 aastat, kuigi sellealased ideed tekkisid rohkem kui 1000 aasta eest

    Ergonoomika
    Ergonoomika kokkuvõte
    5
    docx

    Ergonoomika kokkuvõte

    · töö- ja pereelu ühitamist, · töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi, · sissetulekut, · sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel, · töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht ­ võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk ­ võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs ­ meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: · Kui suure ohuga on tegemist

    Ergonoomika
    Kaasaegse ergonoomika alused
    12
    odt

    Kaasaegse ergonoomika alused

    tuleb arvutispetsialistil tegeleda tarkvara probleemidega, sisuliselt kognitiivse ja makroergonoomikaga. Sel juhul on uuring suunatud arvutisüsteemi kasulikkuse suurendamisele, kättesaadavusele, kasutatavusele, suutlikkusele, ohutusele. · Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. · Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. · Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. · Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Tarkvara ergonoomikaga tegelevad intensiivselt juhtivad arvutifirmad. Viimastel aastatel on kogunenud veebi märkimisväärne hulk ergonoomilisi soovitusi. Kognitiivne ergonoomika Tehnoloogia areng nüüdisajal on muutnud tööde iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete

    Ergonoomika
    TÖÖOHUTUS
    74
    docx

    TÖÖOHUTUS

    TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)  lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus  põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on:  oht inimese tervisele  nakkusohu tõenäosus elanikkonnale  tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe

    Ergonoomika




    Kommentaarid (1)

    signe91 profiilipilt
    kollane koer: väga kena
    15:49 08-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun