KVALITEEDIJUHTIMINE PÕLTSAMAA FELIXIS (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä12 KÕ
Kadi Kalajas
KVALITEEDIJUHTIMINE PÕLTSAMAA FELIXIS
Analüüs
Õppejõud: Eda Vahero , MA
Mõdriku
2014
AS Põltsamaa Felix kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Orkla. Tänu sellele, et grupi toiduetevõtted asuvad lisaks Skandinaavia - ja Baltimaadele, Austrias , Venemaal ning Indias, moodustab eksport umbes 30 protsenti Põltsamaa Felixi müügist. Põltsamaa Felixis on 170 töötajat ning ta on üks Jõgevamaa suuremaid tööandjaid. Nimetan mõned tooted mida Põltsamaa Felix impordib Eestisse, nendeks on näiteks Abba,- Mülleri ja RisiFrutti tooted. Antud nimetatud tooted lähevad Rimisse, Maxima (xx:xxx) ja Selverisse.
Antud ettevõttes on suur osatähtsus kvaliteedil, välja kujunenud arusaamine, et peamiseks teguriks , miks ettevõtte on edukas, on tema toodete ja teenuste kvaliteet, mis taotleb kliendi vajaduste või nõuete rahuldamist. Kvaliteet ise ei teki, teda peab juhtima. See peab hõlmama protessi kõiki osapooli ja seda tuleb rakendada läbi kogu organisatsiooni. Kvaliteedijuhtimise aluseks on süstemaatiline planeerimine , mis on osa pidevast süsteemi ülevaatusest ja parendamisest. Kvaliteedi planeerimise aluseks on selgelt defineeritud klientide ootustel põhinev kvaliteedipoliitika ja nägemused Põltsamaa Felixi eesmärkidest ning nende teostamiseks vajaminevatest ressurssidest Põltsamaa Felixis on põhiliseks protesessiks toodete kvaliteetne valmistamine ja selle pakkumine tarbjale/ kliendile. Kuna Norra kontsern Orkla liitis kahe oma gruppi kuuluva Eesti juhtiva toiduainetööstuse , AS-i Kalev ja AS-i Põltsamaa Felix juhtimise, siis muutusid ka nende ettevõtete eesmärgid sarnasteks.
Organiseerimine  on eesmärkide saavutamise strateegia kavandamine – st, et tuleb leida teed, kuidas jõuda seatud eesmärkideni. Organiseerimise käigus kavandab juht vajalikud töökohad ja kujundab organisatsiooni struktuuri, mis toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist. Strateegiliste eesmärkide täitmiseks kavandatakse lühemaajalised plaanid, kus määratletakse konkreetsed tegevused, mille elluviimiseks on planeeritud vajalikud ressursid ja ajaline mõõde (lähiaastateks, lähikuudeks). Strateegiline planeerimine on pidev protsess. Strateegilise plaani elluviimiseks kaasab ettevõtte juht vajalikke osapooli ning võtab vastu otsuseid, mis on  kooskõlas strateegilise plaaniga. Ettevõtte põhiväärtuste väljatöötamisel piirdutakse tavaliselt 4-8 põhiväärtusega, mis moodustavad kokkuvõttes ühtse terviku ning toetavad ettevõtte missiooni, visiooni, strateegiat ning tegutsemispraktikat.
Põltsamaa Felixi jaoks on tooraineturg strateegilise tähtsusega. Sel eesmärgil on panustatud teadlikult nt Eesti kurgikasvatuse arendamisse. Täna kontrollitakse kurgitoodete valmistamisel kogu tarneahelat, jaotades partneritest kurgikasvatajatele seemneid ja pistes õiged kurgid ise purki . See aitab hoida kvaliteeti ja mahtusid, mis on nii kurgikasvatajate kui ka Põltsamaa Felixi huvides. Seejuures on lepinguliste partnerite hulk ajapikku stabiliseerunud – partnereid on vähem, aga neil on suurem võimekus kasvatada häid kurke vajalikus mahus. Kodumaise tooraine kasutamist rõhutatakse ka turunduses , kaasates talunike ja arvamusliidrite nägusid reklaamidesse. Seega väärtustab Põltsamaa Felix lokaalsust väga kõrgelt, kuigi firma taust on rahvusvaheline.
Põltsamaa Felix on toiduainetööstusettevõte, mis on oma peaeesmärgiks sedanud pikaajalise väärtusloome. Soovitakse olla klientidele ja tarbjatele hea partner ning toota maitsvaid ja tervislikke tooteid, olla töötajatele jätkusuutlik, turvaline, arenev ja tasuv töökoht, omanikele tulus investeering ningühiskonna suhtes vastutustundlik ja keskkonnasäästlik. Säästliku mõtteviisi kajastavad ka ettevõtte väärtushinnangud , mille seas on pikaajaline ja aktiivne vaateviis ning ühtsusest erisustest lugupidamine.
Iga ressursi efektiivne rakendamine eeldab kindlasti kolme asja.
Esiteks, juhitavat ressurssi tuleb hästi tunda; teiseks tuleb määratleda, mida me sellelt ressursilt ootame ja kolmandaks , seda ressurssi tuleb juhtida adekvaatsete, ressursile sobilike meetoditega. Sama põhimõte kehtib ka inimese kui ressursi juhtimisel. Inimene on ainus loov ressurss. Ainult inimene suudab välja mõelda ja luua midagi täiesti uut ning õppida. Inimesel on tunded. Just tunded määravad suuresti ära inimese tegevuse suuna ja intensiivsuse, üldise energia, mida inimene oma tegevusse paneb. Tunded on motivatsiooni aluseks. Enamasti on inimese tunnetel objektiivsed põhjused. Inimene on ainus organisatsiooni kasutuses olev aktiivne ressurss. Inimesel on oma tahe , eesmärgid, vajadused. Inimest ei saa otseselt ja vahetult juhtida, inimene juhib ennast ise. Kuid inimene on siiski juhitav. Inimest saab juhtida tema tegevuskeskkonna kaudu. Keskkonna ja inimese käitumise vahel valitseb üldises plaanis põhjus-tagajärg seos.. Paremate tulemuste saavutamise nimel vaja juhtida eelkõige hoiakuid ja motivatsiooni. Inimest saab juhtida keskkonna kaudu. Inimeste juhtimine on tegelikult keskkonna kujundamise ja juhtimise protsess. Ettevõtte saab nii positiivset kui ka negatiivset tagasidet. Paljud kliendid helistavad, kui soovivad oma arvamust mingi toote peal väljendada, mõned jälle kirjutavad ettevõttessse ning esitavad oma küsimuse, millele saab klient kindlalt vastuse ja samuti saab meili teel tagasisidet. Ning need tooted mille kohta saame negatiivset tagaside proovime omalpoolselt kompentseerida. Huvipooled, kes tellivad kaupa suuremas koguses sisse, saavad halva kvaliteedi puhul kauba tagasi saata ning riigid kes soovivad meie toodangut sisse tellida , saadame neile näidised ennem ja siis ootame vastust, et kas nad soovivad meie kaupa või mitte. Viimane riik kes soovis meie toodangut oli Ažerbjiatsan ning nüüd nad tarnivad meie käest 32 alust kaupa.
Strateegilised dokumendid arhiveeritakse ning vajadusel neid kasutatakse. Iga aasta alguses vaadatakse üle strateegiline plaan.