Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mänguoskused (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Mänguoskused


    Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks.
    Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt:
    mäng – laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust
    mäng – täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid
    Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt .
    Otsene juhendamine – suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid.
    Kaudne juhendamine – aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine.
    Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike: õppemängud, liikumismängud, rolli- lavastus- ja loovmängud, lauamängud, ehitusmängud, liiva- ja veemängud jne.
    Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes- tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused.
    Lauamängude mängimine on tihedalt seotud matemaatika õppimisega, sest laps õpib esemeid loendama ning numbreid tundma. Peale selle kinnistub värvuste eristamise ja nimetamise oskus ning kujuneb vaatlemis-, võrdlemis- ja arvutamisoskus

    2.3. Mäng

    2.3.1. 3- aastased


    • Matkib nähtut ja kogetut (episoodid pereelust)
    • Tegevused suunatud mängijale endale
    • Põhiline lapse ja täiskasvanu koosmäng
    • Kooskõlastab erinevaid liigutusi muusikaga (ilmneb rütmitunne)
    • Tabab luuletuse intonatsiooni ja rütmi
    • On omandanud erinevaid liigutus -ja kõnemudeleid
    • Lükib rõngaid suuruse järjekorras paigale
    • Ehitab kuubikutest lihtsa hoone
    • Tegutseb sihikindlalt
    • Käteliigutused alluvad silmade kontrollile
    • Õpib esemetega tegutsedes tundma nende suurust, vormi ja värvust, neid üksteise sisse panema , mosaiiki laduma või paarispilte kokku seadma
    • Õpib esemeid tundma, tajudes neid mitme meelega
    • Leiab erinevate asjade hulgast samasuguse (valikute arv2-4)
    • Sõnalistes õppemängudes kõneleb esemetest ja mänguasjadest ning nende omadustest ja tunnustest

    2.3.2. 4- aastased

    • Seostab üksikuid argiolukordi väljamõeldud olukordadega ( muinasjutud )
    • Mäng põhineb tema isiklikul kogemusel , kannab igapäevaelus nähtut mängu üle
    • Võrdleb oma toiminguid mängus täiskasvanute omadega tegelikkuses
    • Mängib erinevate mängumaterjalidega (looduslik materjal, riidetükid jms)
    • Ei suuda mängu alustades selle kulgu ega lõppu ette näha
    • Seab esikohale tegevused mänguasjadega, mitte mängu eesmärgid
    • Jätab meelde huvitavaid tekste
    • Imiteerib kuuldud loo tegelaste häälitsusi ja käitumist, ütleb üksikuid kergemaid lauseid
    • Ehitab klotsidest erinevaid esemeid ja hooneid
    • Ühendab eri suuruse ja kujuga klotse
    • Ehitab liivakastis lihtsamaid onnikesi
    • Kasutab konstruktoreid
    • Õpib kirjeldama ja rääkima esemetest, mida ta ei taju vahetult, vaid meenutab mälu järgi
    • Kõneleb esemetest, mänguasjadest ning nende omadustest ja tunnustest
    • Mängib otsimis- ja peitmismänge

    2.3.3. 5- aastased

    • Võtab endale täiskasvanu teatud rolli ja hakkab tegutsema rollile vastavalt
    • Ei nimeta ennast rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib (varjatud roll)
    • Kujuneb huvi teatud mänguteemade vastu (kauplus jne.)
    • Räägib eri rolle mängides erineva hääletooni ja ilmekusega
    • Arutab enne mängu eelkõige mängu teemat ja vahendeid
    • Õpib mängima kõrvuti, segamata teisi, ning ühendama koosmängus oma mänguhuve teiste huvidega
    • Matkib kuuldud tegelaste käitumist, häälitsusi
    • Juhtmängija roll jääb enamasti täiskasvanu kanda
    • Mängib mõtestatud süžeega
    • Ehitab erinevatest materjalidest keerulisi ehitisi
    • Kühveldab, silub ja tambib lund
    • Mängib liiva ja veekeskuses
    • Õpib mängudes täitma juhtrolli
    • Mängib keerukamate reeglitega mänge
    • Püüab ennast mängus jälgida ja võrrelda oma käitumist teiste omadega
    • Tutvub erinevate esemetega, võrdleb nende tunnuseid, kirjeldab, loendab ja järjestab neid
    • Rakendab mängudes erinevaid meeli: haistmine, kuulmine ja nägemine

    2.3.4. 6- aastased

    • Oskab ühendada eri allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid
    • Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise (tegevused, kõne, intonatsioon, emotsionaalsus)
    • Mängib keerulise mängusüžee üle enne mängu lepib kokku rollide osas, loob mängukeskkonna, valib vahendid, vajaduse korral meisterdab puuduva mänguvahendi ning ehitab vajaliku ehitise
    • Matkib kuuldud tegelaste käitumist ja häälitsusi
    • Mängib juhtrolle
    • Jäljendab mängus täpsemalt täiskasvanute ehitustegevust, jagades ehitades omavahel ära kohustused
    • Ehitab lumeonne
    • Organiseerib ise mänge
    • Mängib kestvalt üheskoos
    • Õppemänge mängides seab ise eesmärke ja lõpetab mängu
    • Mängus seab esikohale täpsuse ja mängureeglite täitmise
    • Mängib kombineeritud õppemänge( viktoriin , sõna – ja lauamängud)

    2.3.5. 7- aastased

    • Suhtleb rollis olles
    • Režissöörimängus loob üha keerulisemaid ja mitmekesisemaid mängusituatsioone, kus rolle täidavad mänguasjad
    • Käitub mängudes kui lavastaja ja kui osatäitja
    • Mängides ühildab nii kujutlusi kui reaalsuse
    • Mängib kõigi rollide eest ning hindab toimuvat iga rolli kaudu
    • Leiab mänguteema, loob süžee ja jagab kaaslastega mängurollid
    • Kujuneb konfliktide lahendamise oskus
    • Mängib üksi kui teistega koos, valides mängukaaslasi nii sümpaatia alusel kui ka ühisest huvist mänguteema vastu
    • On lavastusmängu juhi rollis
    • Jätab meelde teksti ja väljendab ennast ladusalt ja selge sõnaga
    • Mängib tuttavaid lavastusmänge iseseisvalt, kusjuures kasvab nõudlikkus rolli täitmise suhtes
    • Tunneb huvi lavastusmängude eri liikide (näpu-, laua-, varjuteatri) vas
    • Ehitab keerulisi ehitisi erinevatest materjalidest, jälgides üldist plaani, sümmeetriat, arhitektuuri
    • Ehitab plaani järgi
    • Võrdleb esemeid mälu järgi
    • Märkab juba väiksemaid erinevusi
    • Näeb esemete vastastikuseid seoseid ja asendeid
    • Tunnetab ümbritseva maailma mitmekesisust
    • Oskab teha üldistusi ja leida esemetel ühist
    • Sõnalistes õppemängudes koostab lühikese jutukese
    • Mõtleb välja mänge ja mõistatusi

  • Mänguoskused #1 Mänguoskused #2 Mänguoskused #3 Mänguoskused #4 Mänguoskused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k2rtk1 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Mänguseltskondade moodustamine-üldoskuste areng koolieelses eas-mänguliigid
    4
    rtf

    Mänguseltskondade moodustamine, üldoskuste areng koolieelses eas, mänguliigid

    Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" ­ Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb

    Mäng
    Laps ja mäng
    8
    doc

    Laps ja mäng

    1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei

    Mäng kultuuri kontekstis
    MÄNGU ARENGU TREPP
    7
    docx

    MÄNGU ARENGU TREPP

    MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust ­ jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva

    Alusharidus
    Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas
    8
    docx

    Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas

    PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005).

    Alternatiivpedagoogika
    Mängu mõiste
    13
    doc

    Mängu mõiste

    reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes.

    Arengupsühholoogia
    Mäng ja lapse kognitiivne areng
    20
    docx

    Mäng ja lapse kognitiivne areng

    Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused.  Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel.  Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule

    Pedagoogika
    Mängud
    102
    doc

    Mängud

    ............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................

    Mäng
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    .........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160

    Arengupsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun