Kontrolltöö: Avalik õigus ja Haldusõigus (1)

....................................
....................................
....................................
....................................
....................................
....................................
KONTROLLTÖÖ
Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A
Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090)
Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse lahendamisel tutvu tähelepanelikult küsimusega ning vasta täpselt küsimusele. Võrreldavate ja ausate tulemuste tagamiseks on igasugune koostöö ja abistamine keelatud. Kontrolltöö küsimustele vastamisel ei ole materjalide kasutamine lubatud. Teiselt üliõpilaselt nõu küsimine või teisele üliõpilasele nõu andmine, kontrolltööde või muude materjalide vahetamine või muu abistamine on keelatud ning keelu rikkumise või põhjendatud kahtluse korral kõrvaldatakse üliõpilased kontrolltöölt. Kui on küsimusi, siis peab ta küsima kontrolltööd korraldava isiku käest.

Selgita järgnevalt kolme mõistet. Iga mõiste juures hinda, kas toodud näites on tegemist küsitud mõistega või selgita mõistet küsimuses toodud näite varal . Legaaldefinitsiooni olemasolu korral viita korrektselt õigusakti sättele või kohtulahendile – ära kirjuta sätte teksti ümber. Vasta oma sõnadega ning demonstreeri oskust seostada mõistet teiste mõistete või instituudiga.
   1) Kalev Suur õpib vanglaametnikuks ning on võetud ettevalmistusteenistusse. Pärast 5. semestri läbimist läheb ta Tartu Vanglasse haldusmenetluse praktikale. Vangla nimetab ta 2 kuuks koosseisuvälise teenistujana inspektor -kontaktisiku ametikohale. Käskkiri allkirjastatakse 10.10.2010 ning ametisse astumise kuupäevaks on käskkirja märgitud 01.11.2010. Tegelikult läheb Kalev vanglasse kohale ja võtab töökoha vastu juba 29.10.2010.
ülesanne: Selgita mõistet koosseisuväline teenistuja .
Koosseisuväline teenistuja on ajutiselt teenistusse võetud ametnik või abiteenistuja. Kalev Suur võeti teenistusse inspektor-kontaktisiku ametikohal praktika läbimise ajaks, seega ajutiselt. Järelikult on tegemist koosseisuvälise teenistujaga.
   2)  Sisekaitse valdkonna ametnike väljaõppe korraldamiseks on loodud Siseministeeriumi valitsemisalas Sisekaitseakadeemia. Kui varemalt allusid Politseiametile, Piirivalveametile ja Päästeametile vastavad kutseõppe koolid Paikusel, Murastes ja Väike-Maarjas, siis nüüd on need liidetud Sisekaitseakadeemiaga ja on selle struktuuriüksused. Samas omavad vastavad ametid otsustusõigust eriala väljaõppe kujundamisel vastavate kolledžite nõukogude kaudu.
ülesanne: Selgita mõisteid valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus .
Valitsusasutus on täidesaatva riigivõimu teostamiseks loodud, riigieelarvest rahastatav riigiasutus. Näites nimetatutest on valitusasutused Siseministeerium , Politseiamet, Piirivalveamet, Päästeamet.
Valitsusasutuse hallatav riigiasutus on riigiasutus, mida rahastatakse riigieelarvest, aga mille peamiseks ülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine (hariduse andmine, tervishoiuteenuse osutamine, hoolekandeteenuste osutamine jne). Näites on hallatavateks riigiasutusteks Sisekaitseakadeemia ning enne ühendamist Päästekool Väike-Maarjas, Politseikool Paikusel ja Piirivalvekool Murastes.
   3) Põhiseaduses on reguleeritud olulisimad riigi institutsioonid – nö põhiseaduslikud institutsioonid. Erinevalt teistest põhiseaduslikest institutsioonidest on Eesti Pank ja kohalikud omavalitsused haldusõiguses määratletud, kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kuigi põhiseaduse mõttes on tegemist osaga riigist, on nad õiguslikult riigist lahutatud eraldiseisvateks juriidilisteks isikuteks.
ülesanne: Selgita, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik ning millistel põhjustel kujundatakse mõni riiklik institutsioon riigist eraldiseisva juriidilise isikuna?
Avalik-õiguslik juriidiline isik on seadusega või seaduse alusel avalikes huvides loodud juriidiline isik. Näites nimetatutest on avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks Eesti Pank ja kohaliku omavalitsuse üksused.
Eesti Pank moodustati eraldi juriidilise isikuna selleks, et kaitsta tema vara valitsuse võimalike päevapoliitiliste otsuste eest ja võimalikult asjatundlikult (mitte poliitiliselt) tagada krooni stabiilsust.
KOV moodustatakse selleks, et otsuste tegemisel arvestada paremini kohalikke olusid.

Valikvastustega testis märgi õiged vastused "+" ja valed vastused "-" või vastavalt konkreetse küsimuse juures nõutule. Õiged võivad olla üks või mitu vastuse varianti . Vale vastusevariandi õigeks ja vastupidi õige variandi valeks märkimine on viga, samuti on viga vastusvariandi märkimata jätmine ja see võrdsustatakse vale variandiga . Igal küsimusel on vähemalt üks õige vastus.
   1) Millised järgnevalt loetletutest on avalik-õiguslikud ühingud?
A
Eesti Pank
B
Haigekassa
C
Tartu linn
D
Eesti Advokatuur
E
Eesti Rahvusraamatukogu
   2) Millistel järgnevalt kirjeldatud juhtudel võib ametnik jätte temale ülemuse poolt antud korralduse täitmata?
A
Ametnikule antud korraldus eeldab selgelt kuriteo või väärteo koosseisule vastava teo toimepanemist ja puudub norm, mis lubaks sellist tegu teha.
B
Ametniku hinnangul on antud korraldus õigusvastane (seaduse vale tõlgendus või valesti kaalutud), kuid korraldus korratakse kirjalikult.
C
Ametnikule antud korraldus tähendaks järelevalve teostamist tema enda ettevõtluse või teise tööandja üle või kätkeb huvide konflikti.
D
Ametnik viibib puhkusel ja korraldus antakse puhkuse ajal. Ülemus nõuab, et korraldus täidetaks, kuid ametnikku puhkuselt tagasi ei kutsuta.
E
Ülesande täitmine eeldab eraldi kutsetunnistust või sellise koolituse läbimist, mida ametniku teenistusülesanded ei eelda ja väljaõpe ei hõlma.
   3) Millised järgnevatest tegevustest ja asutustest kuuluvad Siseministeeriumi valitsemisalasse?
A
riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirirežiimi tagamine,
B
riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangete alane tegevus
C
Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja maavalitsused.
D
kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaal­arengu kavandamine, ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine
E
kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine ning perekonnaseisualased küsimused

Hinda väiteid ning too selgelt välja, mis on väites valesti või puudu ja kuidas on õige. Selguse mõttes võib lisaks väidete hindamisele sõnastada ka õige väite või täienda/paranda väidet. Kui on võimalik, siis viita õigusnormidele, milles väites käsitletav on reguleeritud.
   1) Haldusülesannete täitmise volitamiseks tuleb alati hinnata pakkuja usaldusväärsust ja viia läbi riigihanke menetlus. Alles pärast riigihanke tulemuste kinnitamist võib sõlmida eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isikuga tsiviilõigusliku või halduslepingu.
õige
   2) Valitsusasutused on Riigikogu kantseleid, Riigikantselei , õiguskantsleri kantselei , Riigikontroll , ministeeriumid , maavalitsused ning ametid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused (nt Tallinna Haridusamet või munitsipaalpolitsei).
Väide on vale. Riigikogu kantselei, õiguskantsleri kantselei, Riigikontroll, Tallinna Haridusamet ega munitsipaalpolitsei ei ole valitsusasutused.
   3) Ohuga on tegemist siis, kui mingi tegevus või tegevusetus võib kunagi tulevikus viia kahju tekkimise või rikkumise toimepanemisele; nt ainuüksi see, et isik on kinnipeetav, tähendab põgenemisohtu.
Väide on vale. Ohuga on tegemist siis, kui kahju või rikkumine võib leida aset ettenähtavas tulevikus. Ainuüksi see, et isik on kinnipeetav, et pruugi tähendada veel põgenemisohtu, vaid peavad olema veel mingid andmed, mis põgenemisele viitavad .

Joonista ülevaatlik skeem selle kohta, kuidas on omavahel seotud valitsusasutused, hallatavad riigiasutused , kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused ja nende struktuuriüksused (FS090 MTA ja KS090 vangla näitel). Skeemil ei pea viitama konkreetsetele seaduse sätetele, kuid üldjoontes peab selguma, kes kellele allub ja kuidas on organisatsiooniliselt seotud.
..............................................
……......................................
KONTROLLTÖÖ
Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1B
Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090)
Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse lahendamisel tutvu tähelepanelikult küsimusega ning vasta täpselt küsimusele. Võrreldavate ja ausate tulemuste tagamiseks on igasugune koostöö ja abistamine keelatud. Kontrolltöö küsimustele vastamisel ei ole materjalide kasutamine lubatud. Teiselt üliõpilaselt nõu küsimine või teisele üliõpilasele nõu andmine, kontrolltööde või muude materjalide vahetamine või muu abistamine on keelatud ning keelu rikkumise või põhjendatud kahtluse korral kõrvaldatakse üliõpilased kontrolltöölt. Kui on küsimusi, siis peab ta küsima kontrolltööd korraldava isiku käest.

Selgita järgnevalt kolme mõistet. Iga mõiste juures hinda, kas toodud näites on tegemist küsitud mõistega või selgita mõistet küsimuses toodud näite varal. Legaaldefinitsiooni olemasolu korral viita korrektselt õigusakti sättele või kohtulahendile – ära kirjuta sätte teksti ümber. Vasta oma sõnadega ning demonstreeri oskust seostada mõistet teiste mõistete või instituudiga.
   1) Kalle läheb oma 5-aastase sõbraliku ja kurvasilmse buldogi Trolliga jalutama. Nad kõnnivad Pirita rannas ning Kadrioru pargis. Kuna Troll sikutab rihma ja tahab jooksma minna, siis võtab Kalle koeralt suukorvi ja kaelarihma ära, kuigi linna avaliku korra eeskirja kohaselt peab koeral olema suukorv ja kaelarihm. Järsku märkab buldog Troll mänguväljakul kilkavaid lapsi, jookseb nende juurde, hüppab käppadega laste peale ja lakub nägu. Paanikas lapsevanemad tormavad lapsi päästma ja üks isa lööb koerale kiviga vastu pead. Troll on alati lastega mänginud ja talle meeldivad lapsed – kunagi pole ta lapsi hammustanud.
ülesanne: Selgita mõisteid vahetu oht ja näiv oht.
Vahetu oht on see, kui korrarikkumine on juba alanud või seisab vahetult ees. Korrarikkumine algas sellest, kui koeralt võeti ära suukorv ja rihm. Vahetu ohuga oli tegemist ka siis (vahetu oht jätkus), kui koer jooksis laste poole ja hüppas nende peale.
Näiv oht on see, kui olukord tundub ohtlik, aga tegelikult ei ole mingi oht võimalik. Antud näites ei ole tegemist näiva ohuga, sest buldog võib lapsi hammustada sõltumata sellest, kas see konkreetne koer armastab lapsi või mitte.
   2) Kuni juunini 2008 olid kriminaalhooldusosakonnad maakohtute struktuuriüksused. 01.06.2008 KrHS § 5 lg 1 muudeti ja sätestati: " Vanglas on kriminaalhooldusosakond , mis võib jaguneda talitusteks." KrHS § 5 lg 4 sätestatakse: "Teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad vangla direktor ja justiitsminister." Sellega tagati , et kogu karistuse täideviimise menetlus on vanglate kui täidesaatva riigivõimu asutuse pädevusse ning on paremini tagatud võimude lahusus .
ülesanne: Selgita mõisteid valitsusasutus ja struktuuri­üksus.
Valitsusasutus on riigieelarvest finantseeritav täidesaatva riigivõimu teostamiseks moodustatud riigiasutus. Näites on valitsusasutuseks vangla.
Struktuuriüksus on asutuse väiksem osa, millel ei ole omaette eelarvet , ei ole organisatsiooniliselt iseseisev. Näites on struktuuriüksuseks kriminaalhooldusosakond.
   3) Vastavalt KOKS § 10 on kohaliku omavalitsuse üksused - vallad ja linnad – korraldatud avalik-õiguslike juriidiliste isikutena. Valdade ja linnade kaudu teostub kohalik omavalitsus kui kohalike võimuorganite õigus ja pädevus iseseisvalt ja omal vastutusel seaduse alusel kohaliku elu küsimusi ning osutatakse kohalikke teenuseid. Kohalikel omavalitsustel on ka omaette eelarve ning neil on õigus koguda makse ja panna peale koormisi.
ülesanne: Selgita, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik ning millistel põhjustel kujundatakse mõni põhiseaduslik institutsioon riigist eraldiseisva juriidilise isikuna?
Avalik-õiguslik juriidiline isik on seaduse alusel või seadusega avalikes huvides loodud juriidiline isik. Näites on avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks kohalik omavalitsus (vald või linn). KOV on iseseisev juriidiline isik selleks, et teha iseseisvalt ja keskvalitsusest sõltumatult otsuseid, mis puudutavad kohalikku elu.

Valikvastustega testis märgi õiged vastused "+" ja valed vastused "-" või vastavalt konkreetse küsimuse juures nõutule. Õiged võivad olla üks või mitu vastuse varianti. Vale vastusevariandi õigeks ja vastupidi õige variandi valeks märkimine on viga, samuti on viga vastusvariandi märkimata jätmine ja see võrdsustatakse vale variandiga. Igal küsimusel on vähemalt üks õige vastus.
   1) Millised järgnevalt loetletutest on haldusorganid (kõik loetelus nimetatud)?
A
Justiitsministeerium ja vanglad vangistuse täideviimise küsimustes ning vangla direktor vaiete lahendamisel vanglateenistuse otsuste peale.
B
Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude kogumisel ning valla- ja linnavalitsused kohalike maksude kogumisel maksuhalduritena.
C
Valla- või linnavolikogud ja –valitsused, vallavanem või linnapea , ehitusjärelevalve ametnik, samuti kohaliku omavalitsuse koolid, lasteaiad.
D
Politseiametnik, päästeametnik või kohaliku omavalitsuse korrakaitse ametnik väärteomenetluse läbiviimisel ning väärteootsuse tegemisel.
E
Halduskohus , ringkonnakohtu halduskolleegium ja Riigikohtu halduskolleegium on haldusorganid haldusasja lahendamisel.
   2) Millistel järgnevalt kirjeldatud juhtudel on õigesti määratletud koosseisuvälise teenistuja mõiste?
A
Koosseisuväline teenistuja on isik, kes töötab riigiasutuses töölepingu alusel ning teeb lihttöid või täidab abistavaid funktsioone.
B
Koosseisuväline teenistuja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse tööle võetud abiteenistuja, kes ei kuulu asutuse ametnike hulka.
C
Koosseisuväline teenistuja on tähtajaliselt ametniku teenistuskohale nimetatud või abiteenistuja kohale tööle võetud ajutine teenistuja.
D
Koosseisuväline teenistuja on teenistuja, kes ei vasta kõigile ametikohale esitatavatele nõuetele, kuid töötab kuni konkursi korraldamiseni.
E
Koosseisuväline teenistuja on praktika ajaks tähtajaliselt praktikandi ametikohale nimetatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilane.
   3) Millised järgnevatest juhtumitest on haldusülesannete täitmiseks volitamine?
A
Seadusega volitatakse notareid teostama täidesaatvat riigivõimu (tegema notariaaltoiminguid) iseseisvalt ja omal vastutusel.
B
Halduslepinguga lepivad riigiasutused omavahel kokku ülesannete jaotuse ja abi andmise ühises pädevuses oleva ülesande lahendamisel.
C
Riigihanke korras sõlmitud lepingu alusel osutab eraõiguslik ettevõtja riigiasutusele isikute veo teenust (nt veab bussiga kannatanud haiglasse).
D
Riigiasutuse ja mittetulundusühingu vahel sõlmitakse leping, mille alusel mittetulundusühing otsustab ja osutab sotsiaalhoolekande teenust.
E
Seaduse alusel annab korrakaitseorgani ametnik kõrvalisele isikule korralduse vedada raskes seisundis kannatanu õnnetuskohalt haiglasse.

Hinda väiteid ning too selgelt välja, mis on väites valesti või puudu ja kuidas on õige. Selguse mõttes võib lisaks väidete hindamisele sõnastada ka õige väite või täienda/paranda väidet. Kui on võimalik, siis viita õigusnormidele, milles väites käsitletav on reguleeritud.
   1) Kõrgendatud ohuga on tegemist siis, kui on suur tõenäosus, et kohe põhjustatakse kahju või rikkumine või õiguse rikkumine on alanud ja kestab. Kui tagantjärgi selgub , et tegelikult ohtu ei olnudki, oli tegemist kahtlusega.
Väide on vale. Kõrgendatud ohuga on tegemist siis, kui ohus on inimelu, tervis, kehaline puutumatus , suur varaline hüve või oluline keskkonnakahju. Väites on tegemist vahetu ohu mõistega. Teises lauses on tegemist näiliku ohuga.
   2) Ametniku teenistuskohustus on pühenduda täielikult teenistusülesannete täitmisele – ta ei tohi üldse tegeleda ettevõtlusega, kuuluda äriühingute ja ühistute juhatusse ega töötada teise tööandja juures, v.a teaduslik ja pedagoogiline töö.
Väide on vale. Ametnik on küll kohustatud pühenduma teenistuskohustuste täitmisele, kuid nende kõrval võib ta teenistusse nimetama õigustatud isiku või vahetu juhi loal tegeleda ka ettevõtlusega, töötada teise tööandja juures, kui see ei kahjusta teenistuskohustuste täitmist ja asutuse mainet.
   3) Ametnik on kohustatud täitma talle ülemuse poolt antud ükskõik millise korralduse. Kui korralduse täitmine seisneb kuriteo või väärteo toimepanemises, siis ametnik selle eest ei vastuta ja 100% vastust langeb korralduse andjale .
Väide on vale. Kui ametnik kahtleb talle antud korralduse seaduslikkuses, siis pidi ametnik teavitama sellest korralduse andjat ja tema ülemust ning korralduse kirjalikul kordamisel pidi täitma. Kui korralduse täitmine tähendab süüteo toimepanemist, siis ei ole lubatud korraldust täita ning ametniku teenistuskohustus on sellest teavitada ülemust või uurimisasutust. Ametnik vastutab täideviijana süüteo toimepanemise eest. Ülemus vastutab kuriteole kihutamise eest.

Joonista ülevaatlik skeem selle kohta, kuidas on omavahel seotud riigiasutused, kohalikud omavalitsused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja lepingu alusel haldusülesandeid täitvad isikud. Skeemil ei pea viitama konkreetsetele seaduse sätetele, kuid üldjoontes peab selguma, kes kellele allub ja kuidas on organisatsiooniliselt seotud.
..............................................
……......................................
KONTROLLTÖÖ
Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1C
Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090)
Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse lahendamisel tutvu tähelepanelikult küsimusega ning vasta täpselt küsimusele. Võrreldavate ja ausate tulemuste tagamiseks on igasugune koostöö ja abistamine keelatud. Kontrolltöö küsimustele vastamisel ei ole materjalide kasutamine lubatud. Teiselt üliõpilaselt nõu küsimine või teisele üliõpilasele nõu andmine, kontrolltööde või muude materjalide vahetamine või muu abistamine on keelatud ning keelu rikkumise või põhjendatud kahtluse korral kõrvaldatakse üliõpilased kontrolltöölt. Kui on küsimusi, siis peab ta küsima kontrolltööd korraldava isiku käest.

Selgita järgnevalt kolme mõistet. Iga mõiste juures hinda, kas toodud näites on tegemist küsitud mõistega või selgita mõistet küsimuses toodud näite varal. Legaaldefinitsiooni olemasolu korral viita korrektselt õigusakti sättele või kohtulahendile – ära kirjuta sätte teksti ümber. Vasta oma sõnadega ning demonstreeri oskust seostada mõistet teiste mõistete või instituudiga.
   1) Kuni 2001.a olid päästeteenistused maavalitsuse hallatavad asutused, kuid siis reorganiseeriti nad ümber Päästeameti alluvusse. Mõned aastad hiljem koondati igas maakonnas olev päästeteenistus nelja piirkondlikku päästekeskusesse. Päästeamet korraldab päästekeskuste üle teenistuslikku järelevalvet, lahendab päästekeskuste otsuste peale esitatud vaideid ning juhib päästekeskuste tegevust. Organisatsiooniliselt on iga päästekeskus siiski suhteliselt iseseisev. Mitmes vallas ja linnas on täiendavalt moodustatud ka kohalikud päästekomandod, kes osalevad päästetöödel, teostavad järelevalvet ja teevad ennetustööd.
ülesanne: Selgita mõisteid valitsusasutuse hallatav asutus ja kohalik täidesaatva riigivõimu asutus.
Valitsusasutuse hallatav asutus on riigieelarvest finantseeritav riigiasutus, mille põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Näites on valitsusasutuse hallatavaks riigiasutuseks maavalitsuste hallatavad päästeteenistused.
Kohalik täidesaatva riigivõimu asutus on eraldiseisev valitsusasutus, millele on kindlaksmääratud teeninduspiirkonda. Näites on kohalikuks täidesaatva riigivõimu asutuseks päästekeskused.
   2) Tiit on lõpetanud 2006.a korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppe ning töötanud kolm aastat inspektor-kontaktisikuna. 2010.a kandideeris ta vangla üksuse juhiks ning nimetati käskkirjaga üksuse juhi ametikohale. Tema ametijuhendi järgi on ta ülesanneteks üksuse töö juhtimine, tulemuspalga jaotamine alluvate vahel, kinnipeetavatele distsiplinaarkaristuste määramine, elektroonikaseadme kasutamise loa andmine, märgukirjadele ja selgitustaotlusele vastamine jt.
ülesanne: Selgita mõisteid ametikoht ja ametiseisund.
Ametikoht on koht asutuse struktuuris. Näites on ametikohaks inspektor-kontaktisik üksuse juht.
Ametiseisund on ametikohast tulenevad volitused juhtimiseks, riigivara käsutamine ja kolmandate isikute jaoks siduvate otsuste tegemine. Näites on ametiseisundiks kinnipeetavatele distsiplinaarkaristuste määramine, elektroonikaseadme kasutamiseks loa andmine, tulemuspalga jaotamine.
   3)  Notar on füüsilisest isikust ettevõtja, kes seaduse alusel iseseisvalt ja omal vastutusel täidab avaliku võimu ülesandeid tehes notariaaltoiminguid. Notarid on koondunud Notarite Kotta, mille ülesanne on korraldada notarite tegevust ja täiendõpet, teostada järelevalvet notarite tegevuse üle ja esindada notarite huvisid suhetes riigi- ja omavalitsusasutustega.
ülesanne: Selgita, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik ja eraõiguslik võimuteostaja ning millistel põhjustel kujundatakse mõni põhiseaduslik institutsioon riigist eraldiseisva juriidilise isikuna või antakse üle füüsilisele isikule iseseisvaks täitmiseks?
Avalik-õiguslik juriidiline isik seadusega või seaduse alusel avalikes huvides moodustatud juriidiline isik. Näites on avalik-õiguslik juriidiline isik Notarite Koda.
Eraõiguslik võimuteostaja on füüsiline isik, kes täidab seaduse alusel iseseisvalt ja omal vastutusel avaliku halduse ülesandeid ja teostab avalikku võimu. Notar ei ole riigiametnik .

Valikvastustega testis märgi õiged vastused "+" ja valed vastused "-" või vastavalt konkreetse küsimuse juures nõutule. Õiged võivad olla üks või mitu vastuse varianti. Vale vastusevariandi õigeks ja vastupidi õige variandi valeks märkimine on viga, samuti on viga vastusvariandi märkimata jätmine ja see võrdsustatakse vale variandiga. Igal küsimusel on vähemalt üks õige vastus.
   1) Millised järgnevalt loetletud tegevused ja otsustused kuuluvad teenistusliku järelevalve valdkonda?
A
Üks riigi- või omavalitsusasutus kontrollib oma pädevuse piires ohutusnõuete ja muude normide järgimist isiku või teise asutuse tegevust.
B
Asutus loob ise endale kontrollmeetmete süsteemi, mis tagaks õigusaktide järgmise ja rahaliste vahendite eesmärgipärase kasutamise.
C
Ülemus annab alluvatele korralduse vaadata juba tehtud otsus üle ja teha asjas uus otsus, kuna algne otsusega raisati liigselt asutuse vahendeid.
D
Kõrgemalseisev asutus teostab süsteemset kontrolli alluva üle, viies läbi pistelist dokumendikontrolli ning vesteldes asutuse teenistujatega.
E
Sõltumatu hindaja annab asutuse juhtkonnale hinnangu selle kohta, kas asutus on toiminud õiguspäraselt ja otstarbekalt ning soovitab muutusi.
   2) Millistel järgnevatest kirjeldustest on õiged teenistusalase korralduse kohta?
A
Teenistusalane korraldus on haldusakt , millega määratakse üksikjuhtumil kindlaks ametniku kohustuste tekkimine, muutmine või lõpetamine.
B
Teenistusalane korraldus on mistahes käskkiri, millega määratakse konkreetsel juhul või üldiselt kindlaks ametniku ülesanded ja kohustused.
C
Teenistusalane korraldus on haldusakt, millega määratakse üldiste tunnuste alusel kindlaks isikute käitumine asutuses, õigused ja kohustused.
D
Teenistusalane korraldus on konkreetsel juhul ametnikule antav käsk või muu ülesanne seoses teenistuskohustuste täitmisega.
E
Teenistusalane korraldus on ülemuse tehtud ametniku distsiplinaarvastutuse otsus või ettepanek ametniku tekitatud kahju hüvitamiseks.
   3) Millised järgnevatest juhtumitest on ametiabi osutamine?
A
Ametiabi andmisega on tegemist siis, kui üks organ taotleb teiselt organilt haldusakti andmist või toimingu sooritamist enda ülesande täitmiseks.
B
Ametiabi andmisega on tegemist siis, kui üks haldusorgan kaasab teise haldusorgani oma ülesannete täitmisesse.
C
Ametiabiga on tegemist siis, kui mitu haldusorganit tegutsevad juhtumi lahendamisel igaüks oma pädevuse ja volituste piires teist toetades.
D
Ametiabiga on tegemist siis, kui mitu haldusorganit on ühiselt pädevad tegutsema, kuid üks haldusorgan lahendab juhtumi tervikuna .
E
Ametiabiga on tegemist siis, kui üks ametnik aitab teisel ametnikul tema ülesandeid täita, annab talle nõu või toetab teda.

Hinda väiteid ning too selgelt välja, mis on väites valesti või puudu ja kuidas on õige. Selguse mõttes võib lisaks väidete hindamisele sõnastada ka õige väite või täienda/paranda väidet. Kui on võimalik, siis viita õigusnormidele, milles väites käsitletav on reguleeritud.
   1) Kahtlusega on tegemist siis, kui on ajaloolise kogemuse või teaduslike teadmiste põhjal teada, et mingi tegevus või asja seisund võib viia kahju tekkimisele või õiguste rikkumisele. Kahtlus annab aluse ohutusnõuete jms inimeste käitumist piiravate õigusnormide kehtestamiseks.
Väide on vale. Esimeses lauses kirjeldatakse ohu mõistet. Teises lauses mõeldakse abstraktset ohtu.
   2) Riiklik järelevalve on ühe riigiasutuse poolt teostatav kontroll teise riigiasutuse üle. Riikliku järelevalve liigid on teenistuslik järelevalve, sisekontroll ja – audit .
Väide on vale. Esimene lause on õige. Oluline on see, et asutuste vahel pole teenistuslikku alluvust. Teine lause on vale. Teenistuslik järelevalve, sisekontroll ega –audit ei ole riikliku järelevalve liigid.
   3) Ülemuse korraldusel on ametnik kohustatud täitma tööülesandeid ka puhkuse ajal. Kui tööülesande täitmine takistab ametnikul puhkuse kasutamist, on ametnik kohustatud sellest ülemust kirjalikult teavitama ja korralduse kordamisel tuleb korraldus täita.
Väide on vale. Puhkuse ajal ei pea ega tohigi teenistuskohustusi täita, sest puhkuse ajaks on teenistussuhe peatatud. Kui seadus seda võimaldab, siis peab asutuse juht käskkirjaga enne puhkuse peatama ja siis saab ülemus anda kohustusliku teenistusalase korralduse.

Joonista ülevaatlik skeem selle kohta, kuidas toimub ametiabi taotlemine , andmine ja kulude hüvitamine, kui a) FS090 - MTA vajab andmeid ettevõtja tulude määramiseks hindamise teel kohalikult omavalitsuselt; b) KS090 – vangla vajab kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks andmeid kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt. Skeemil ei pea viitama konkreetsetele seaduse sätetele, kuid üldjoontes peab selguma, kes kellele allub ja kuidas on organisatsiooniliselt seotud.