100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Agnes Kaasik
Õppematerjali autor
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras pädevus, sest ta kasutab o
pädevus ministeeriumi juhtimisel. Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel Ministri pädevus: juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved
Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire? 7-8 küsimust ja vastata 5 (20punkti) 39. Mida kujutab endast diskretsiooni ületamine? Kui ametiasutus valib õigusliku tagajärje, mis ei ole enam diskretsiooninormi raames. Valikvastustega küsimused (10punkti) Kui haldusorgan arvab, et tal on kaalutlusõigus, kuigi tegemist on jäiga õigusega. Küsimus tuleb tagurpidi. Nt: ,,haldusakti õiguspärasus eeldab ..." Haldusorgani tegevusetus, kui seaduse järgi on tal kohustus tegevuseks.
notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja 9 konkurentsijärelevalve korraldamine, andmekaitsealased küsimused ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome. Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: o Andmekaitse Inspektsioon o Konkurentsiamet o Patendiamet 3) Kaitseministeerium: Riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. O
andmisele ka väärteomenetlust ja mõistavad karistusi, mis on sisuliselt jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamine. Samuti annavad ministrid määrusi, mis on õigusloome teostamine. Avalik haldus materiaalses mõttes – avaliku halduse ülesande täitmine sõltumata sellest, milline organ seda teeb (kas organ, kelle põhiülesandeks on õigusloome, õigusemõistmine või täidesaatev tegevus). Nt ka kohtud ja Riigikogu peavad täitma haldusülesandeid. II Haldusõiguse mõiste ja olemus 1. Haldusõigus kui avaliku õiguse osa Haldusõigus on osaks avalikust õigusest. Avaliku ja eraõiguse omavaheline eristamine (tuleta meelde õppeainet sissejuhatus õigusteadusesse) ei ole pelgalt teoreetiline probleem. Sellel on väga praktiline väljendus, sest sellest ripub nii küsimus, millist seadust konkreetsel juhul kohaldada, kui ka küsimus, millisele kohtule alluvad võimalikud vaidlused (maakohtule või halduskohtule).
.................................... .................................... KONTROLLTÖÖ Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioon
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid