Sissejuhatus õigusesse KT (0)

Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism- esindus -organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik-Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile . Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima töösuhteid ja -tingimusi. põhiõigused ja vabadused -on PS-s loetletud ja on võrdselt nii Eeesti kodanikel, kui ka Eesti viibivatelvälisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, laienevad ka juriidilistele isikutele niivõrd kui see on kooskülas nende üldiste eesmärkidega. Riigikogu-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi Valitsus- teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel ja teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.
Rahvas-Kõrgeima riigivõimu teostaja hääleõiguslike kodanike kaudu: riigikoguvalimised, rahvahääletused. Vabariigi President -Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus-riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Riiklik ja teenistuslik järelevalv-on asutuste ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises teiste ametisasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavaga subordinatsioonivahekorras, see pädevus tuleneb vastavalt valdkonnaseadusest nt. PPVS liiklusjärelvalve. Teenistusliku järelvalve on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse:kontrollitakse haldustoimingute vastavust kehtivale õiguskorra nõuetele ning otstarbekuse suhtes. Avalik haldus-on asjade korraldamine üldsuse huvides ja hüvanguks. Sisaldab järgmisi aspekte :organisatsioonilisus, formaalsus ja materiaalsus. Tegutsemisvormid: Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Halduskandja-Erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine (riik avalik-halduslik juriidiline isik). Haldusorgan -Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Kodanike kontroll halduse üle-Märgukiri on isiku pöördumine millega ta teeb adressaadile ettepaneku asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks Annab adressaadile teavet. Selgitustaotlus on isiku pöördumine milles taotletakse adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik selle teabe analüüs või lisateabe kogumine, või milles isik taotleb sätestatud õigusalase selgituse andmist Õigusabi. Tebenõue on teabenõudija kas suuline või kirjalik taotlus avaliku teabe saamiseks. Õiguskaitse süsteem-meil kohtud. Kolm astet: maakohus -arutab tsiviil, krim. Ja väärteoasju (1 astme halduskohus ), krmhoole, kinnistu ja registri osakond . Asju lahendatakse ainuisikuliselt. Ringkonnakohus -vaatab apellatsiooni korras läbi maa ja halduskohtu lahendeid kollegiaalselt (enamasti 3 isikut). Riigikohus-kõrgeim põhiseaduslikkuse järelvalve kohus, mis vaatab läbi lahendeid kassatsiooni korras. Prokuratuur -juhib kohtueelset krim.men. Ja tagab selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust. Haldusülesannete täitmine-ülesannete täitmist ei pea üldjuhul teostama riik või kohalikud omavalitsused ise, vaid nad võivad need üle anda ka eraõiguslikele isikutele, tagades samal ajal nende täitmise. Volituste alused-seadusega, haldusaktiga, halduslepinguga. Kaalutlused-kas ei halvene ülesande täitmis kvaliteet ja kas ei kahjusta isikute huve, õigusi. Ametiabi -Antkse teise organi palvel , kui tegu ei ole alluvussuhtega. era- ja avalik õiguslik juriidiline isik-on erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik, mille liigid on äriseadustikus ja teiste seadustes määrastletud kui äriühingud. AÕJi on riik, KOV´i loodud üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. füüsilise ja juriidilise isiku teovõime-võime teha kehtivaid tehinguid , Eestis 18 aastane, kes annab aru oma tegevustele. Juriidiline isik vajab oma teovõime teostamiseks tahet, mis toimiks juriidilise isiku huvides, ilma inimeseta, kellel on tahe sünniga kaasas jur.isiku teovõime ei toimi. füüsilise isiku otsustusvõime-täieliku teovõimega isikul võib ajutistest asjaoludest tingituna esinede otsustusvõimetus, mis väljendub võimetuses õigesti hinnata seda, milline on tehingu tagajärg. Otsustusvõime taastudes tuleb hinnata otsustusvõimetuse seisundis tehtud tehinguid ning need kas heaks kiita või tühistada. füüsilise ja juriidilise isiku õigusvõime-on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal inimesel on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. JiÕ-Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Esindusõigus- Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, Esindusõiguse võib anda tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest. Seadusejärgne esindusõigus on ära toodut TsüS-is. Lepinguline füs.isik nt. Kohtus advokaat , jur.isikul nt pankrotimenetluses vastav asutus mis viib asjad lõpule. Kohustused-on seadusest ja lepingust tulenevalt mõlemale osapoolele täitmiseks. Kohustuste rikkumine seisneb selles kui üks osapooltest ei täida lepingulisi tingimusi ja on vastutav rikkumise eest ning selle kaitseks on seaduslikud või lepingulised tagalad, kus ühel poolel on võimalus olenevalt seaduses taganeda lepingust, nõuda kohustuste täitmist või keelduda kohustuste täitmisest, nõuda hüvitist.