Valitsemine (0)

Valitsemine ja haldamine:
Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi:
1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal
2.kuidas valitsetakse ?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest
3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus.
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine:
Demokraatia on piiratud põhiseadusega.
Need piirangud on:
- sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet.
-protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament .
Presidentaalne võim:
levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile.
RAHVAS valib PARLAMENDI ja PRESIDENDI ning PRESIDENT nimetab ametisse, tagandab VALITSUSE.
Parlament ja president on suhteliselt iseseisvad. Presidendil on õigus kasutada vetot parlamendi mingi probleemi arutamise juures. Samal ajal parlament saab presidenti pigistada rahaliselt (kui näiteks ei suudeta saavutada kokkulepet)
Poolpresidentaalne võim:
on levinud ka Euroopas, nt Soome ja Prantsusmaa. Võimu jagavad peaminister ja president.
Suhetes parlamendiga on presidendi mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda. Tal on õigus panna seaduseelnõule veto ; presidendi seidukohta seaduseelnõu osad enam ei arutata. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta.
Parlamentarism :
Presidendil sisuline võim puudub. Ta esindab riiki. Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse või tagandab valitsuse. Valitsus annab parlamendile aru.
Seadusandliku võimu ülesehitus:
Ühe-ja kahekojalised parlamendid. Reeglina on unitaarriikidel(üks ühtne riik) ühekojalised parlamendid, föderatiivsetel (osariikide, liidumaadega jm.) riikidel kahekojalised parlamendid. Kui on kahekojaline parlament, siis tavaliselt alamkoda komplekteeritakse üldvalimiste teel.Ülemkodade puhul eksisteerib aga kaks erinevat põhimõtet:
1.ülemkoda kui seadusandlik esinduskogu – Suurbritannia – niisuguses olukorras ülemkoda ei kinnita riigieelarvet ning ei lahenda teisi majandusküsimusi.
2.ülemkoda komplekteeritakse valimiste teel ning ta kaitseb (esindab) regionaalseid huve. Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti:
1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia)
2.ülemkoja saadikud delegeeritakse regionaalüksuste pool (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa)
Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega.
Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse , kus tehakse parlamendi sisuline töö.
Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus. Struktuuriosad on fraktsioon(ühe erakonna liikme parlamendis)
Koalitsioon (valitsusliit)
Opositsioon (vastasliit)
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus: Parlamendil on aastas 2 istungjärku. Sügisistungjärk ja kevadistungjärk. Kui riigis tekib olukord, et parlament on erandkorras vaja kokku kutsuda istungjärkude vahel, siis seda saab teha kas president, parlamendi juhatus või 1/3 parlamendi liikmeist.
Riigikogu ülesanded:
Võtab vastu seaduseid ja otsuseid; valib Vabariigi presidendi ja nimetab ametisse kõrged riigiametnikud ; annab peaministrikandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle; kinnitab välislepingud
Parafeerima – lepingu esialgne allkirjastamine
Ratifitseerimine – rahvusvahelise lepingu kinnitamine kas parlamendis või valitsuses
Denonsseerima – rahvuvahelise lepingu tühistamine
Parlamendi järelevalve korraldamine:
Otsene kontroll valitsuse üle:
Parlamendi õigus avaldada umbusaldust minstritele; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest; „rahakoti võim“,parlament eraldab valitsuse tegevuseks raha; õigus kutsuda ministreid parlamenti esinema
Kaudne kontroll valitsuse üle:
Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt; ministrid , kes on olnud varem parlamendis toovad valitsusse parlamenditöö stiili
Lobism ehk kuluaaripoliitika
Vastavalt EV põhiseadusele saadetakse Riigikogu erakorraliselt laiali juhul kui:
Ei suudeta kinnitada vabariigi valitsust; ei suudeta vastu võtta riigieelarvet, kui rahvahääletusele pannakse küsimus, millele rahvas ütleb “ei“.
Täidesaatev võim valitsus:
Parlamentaarses riigis sõltub valitsus parlamendist. Vastavalt põhiseadusele määrb vabariigi president 14 päeva jooksul vabariigi valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse perspektiividest, siis Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi poolt või vastu. Riigikogult volitused saanuna esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile.
Valitsus koosenb peaministrist ja portfelliga ja portfellita (ministeeriumita) ministritest.
Kuna minister on sidepidaja valitsuse ja oma ministeeriumi vahel, siis ministeeriumi igapäeva tööd juhib ja organiseerib kantsler . Poliitiline praktika tunneb enamus-ja vähemusvalitsusi. Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses . Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast.
Avalik haldus ja bürokraatia:
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õigus võtta ära isikupuutumatus mõnelt kõrgelt riigiametnikult, et teda kohtu alla anda. Peab kord aastas andma aru Riigikogu ees. Õiguskantslet nimetatakse ametisse Vabariigi presidendi poolt Riigikogu heakskiidul 7 aastaks.
Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostab riigiorgan .
Riigikontroll kontrollib: riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; riigi vara kasutamist ja säilimist; kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
Eraettevõtlust kontrollib maksuamet .
Bürokraatia ülesanded: poliitika elluviimine , süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik, iseenda(st ametnikkonna) taastootmine, arendamine ja inimressursside juhtimine.
Riigibürokraatia kontrollimise võimalused:
Formaalsed kontrollimisvõimalused
Mitteformaalsed kontrollimisvõimalused
Poliitiline järelevalve,
Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle,
Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle
Ametkondlik järelevalve,
Kutseala standardid ,
Oodatav käitumine
Kolleegide arvamus,
ametnikueetika
Juriidiline järelevalve’
Halduskohus
Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole)
Administratiivne järelevalve
Teenistuslik järelevalve
Varaline kontroll (auditeerimine)
Avalik järelevalve
Massiteabevahendid
Avalik arvamus
survegrupid
Kohtuvõim:
Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu.
Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal - ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline .
Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus – kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus.
Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus. Kohtus toimub vaidlus, osapoolteks on süüdistaja(prokurör) ja kaitsja(advokaat). Tavaliselt on kohtuistungid avalikud. Eestis teevad otsuse kohtunik ja kaks kaasistujat. Notar on jurist kelle ülesandeks on koostada ja kinnitada ametlikke dokumente nt. testamendid, ost-müük jm.
Regionaalpoliitika ja kohalik valitsemine – regionaalpoliitika on riigi erinevate piirkondade valitsemine. Regionaalpoliitikat on riigis vaja, et ükski piirkond ei ääremaastuks.Kohalik omavalitsemine on EV kahetasandiline – riiklik ja kohalik tasand.
Esindusorgan
Täidesaatve organ
Riiklik tasand
Riik-keskvõik
Maakond – regionaalvõim
Riigikogu
EV valitsus nimetab maavanema, kes juhib maavalitsust, mis korraldab ja koordineerib riiklikku haldust maakonnas
Kohalik tasand
Linn
Vald
Omavalitsus
Volikogu (iga 4a tagant)
Linnaosa halduskogu
Linna/ vallavalitsus
Linnaosavalitsus