Hea klienditeeninduse põhitõed Milline on hea klienditeenindus? Koostas: Kadri Sigur, Kristina Toome 204RS Hea klienditeenindus Teenindus peab jätma kliendile positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi. Kliendil peab tekkima ettekujutus firma usaldusväärsusest ja abivalmidusest. Teenindaja, kellega kokku puututakse, kujundab firma maine. Kliendi mugavus (1) Info kättesaadavus: kodulehekülg veebis, kus on telefoni numbrid, lahtiolekuaeg, teenused, reklaam jne) Kergesti leitav asukoht (või vajadusel teeviidad jms) Sissepääs hoonesse: peab olema kerge leida, uksel info lahtiolekuaegade kohta Kliendi mugavus (2) Ruum: atmosfäär, valgus, lõhn ja helitaust peavad olema meeldivad. Mööbel: sobivus, mugavus (nt toolide asetus nii, et selja taga kaitstuse tunne) Teenindaja: korrektne riietus, nimesilt, sõbralikkus,...
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö sisuks on teenindusettevõtete ja teeninduse jälgimine, hindamine ja analüüsimine. Külastasin viite kaubandusettevõtet ja ka viite sotsiaalteeninduse ettevõtet: Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus 1 3.10.08 17.50 Hesburger Viisakas teenindus 2 3.10.08 22.30 Jõujaam Viisakas, hea ja kiire teenindus 3 14.10.08 19.15 Türi Grossi kauplus uimane teenindaja 4 17.10.08 14.30 Paide Maxima viisakas ja hea teenindus 5 16.10.08 16.15 Kadri Tare ebaviisakas, uimane, külm teenindus 6 1.10.08 13.55 Türi Apteek viisakas ja hea teenindus 7 4.10.08 14.20 Tallina rong Viisakas teenindus 8 3.10.08 13.35 Perearst Ükskõikne teenindus 9 4.10.08 15.15...
Positiivne klienditeenindus Teeninduse alused tööd alustavale klienditeenindajale Merle Vilson Võrumaa Kutsehariduskeskus tel: 785 0818; e-post: [email protected] 1 Sisukord Sissejuhatud Kliendisõbralikkus Esmamulje Teenindussituatsioonid Hea klienditeenindaja iseloomuomadused Klientideta pole tööd! Kliendi ootused Kliendi 10 esmast vajadust Teeninduslubadus Murtud lubaduste heastamine Emaotsionaalses olukorras käitumine Pahas tujus kliendiga käitumine Klienditeenindaja väljendusoskus Teenindusoskused Enesetest Merle Vilson 2 Positiivne teenindus Teenindus peab jätma kliendile kauakestva positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi; Teenindajast sõltub firma maine; Kliendil tekkib ettekujutus firma usaldusväärsusest, abivalmidusest ja t...
Põltsamaa Ametikool Õpilase nimi Gr. PRAKTIKA ARUANNE Õpetaja/Juhendaja: I Ees- ja perekonnanimi 2 Kaarlimõisa 2009 Sisukord Vajalike dokumentide loetelu* Tiitelleht Sisukord 1.Leping 2.Praktika programm 3. Hindamisleht 4. Sissejuhatus 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesande põhjal 6. Praktika sisu 7. Enesehinnang 8. Kokkuvõte * - kõik sinisega kirjutatud juhtnöörid ja suunavad märkused tuleb kustutada enne lõplikku salvestust ja väljaprintimist 1. Leping.........................................................................................................................3 ........................................................................................................................................3 2. Praktika programm..........
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Evelina Karpova TH1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminari eeltöö Dr Heli Tooman Pärnu 2018 SISUKORD 1.Teeninduskeele olulisus...........................................................................................................3 1.1.Hea teeninduskeele tunnused...........................................................................................3 1.2.Tüüpilised teeninduskeele vead........................................................................................5 2.Iseenda teeninduskeele analüüs...............................................................................................6 1.3.Kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele.............................................................6 1.4.Ettepanekud i...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 KLIENDITEENINDUSE ALUSED Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sisukord 1.Teeninduskultuur.........................................................................3 1.1Teeninduse kvaliteet Eestis....................................................3 1.2Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb?...............................4 2.Teeninduslik mõttekultuur...........................................................5 2.1Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused..........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ......................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST..........................................................................................................5 2.1 Teenindusvormid ja teenindajate arv..................................................................................................................5 2.2 Teenindajate kohustused ja tööjaotus teiste struktuuriüksustega....................................................................... 5 2.3 Teenindajate tööaeg ja töögraafik..................................................
Tallinna Teeninduskool Anna Popova HT13-KE KLIENDITEENINDAJA KÄSIRAAMAT Juhendaja: Helna Karu- Baher Tallinn 2014 Teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas teenindajapoolne isiklik faktor – teenindaja isikuomadused, hoiakud, suhtumine, oskused ja käitumine. Hea teenindus põhineb spontaansel ausal teenindusvalmidusel ning selle saab kergesti saavutada klientide soovidega kooskõlas oleva lihtsa sõbralikkuse, loomuliku viisakuse ja valmisolekuga. Hea teeninduse määrab nii sise- kui ka välisklient. Järgnevalt on välja toodud punktid, millele tuleks klienditeenindajal tähelepanu pöörata, et tagada parim teenindus ja rahulolu klientide hulgas. Minu kohustused ja vastutus teenindajana: 1. Tervitan klienti tema s...
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Reelika Vihvelin Anna Popova MEHHIKO Kursusetöö I Õpetaja : Regine Soodla, Reelika Eerik Tallinn 2014 1 SISUKORD LISA 1 Kantiini interjöör 2 SISSEJUHATUS Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Ürit...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisal...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima. Vaatasime ka...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin ...
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid.................................................................................................................
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine...
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.....................................................................
KUTSEEETIKA EETIKA - 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. EETIKAKOODEKS - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suht...
Teen personalialase riskianalüüsi, milles kasutan hüpoteetilisi töötajate poolt tulenevaid riske ettevõttele ning selle mainele, kuna ma tööle ei käi ja olen kodune, siis puudub mul võimalus tuua välja riske mingis kindlas ettevõttes. Riskidena toon välja need personalipoolt tehtavad väärteod, millest me tegelikult tihti kuuleme meedias, millega puutume kokku oma igapäevaelus ning mis tegelikkuses ongi koguaeg meie ümber, kuid mille tunnistamisega ei taha keegi just silma paista. Pärast pikka kaalumist milliseid riske välja tuua ja lootes mitte liialt äärmuslikuks oma töös minna valisin välja mõned riski, mille puhul tundsin, et on võimalik analüüsida seda, mil moel need riskid ettevõtteid mõjutavad ja kuidas selliseid riske ennetada ning lahendada. Kuna erinevatel erialadel võib tulla ette ka erisuguseid probleeme seoses töötajate ning nende lojaalsusega oma tööandja suhtes, siis usun, et üheks suurimaks personalist tulenevaks riskiks ...
CV põhitüübid Ei ole olemas ühte kindlat CV kirjutamise tüüpi, mis kõlbaks igas olukorras. On olemas siiski üldiselt aksepteeritud reeglid informatsiooni esile toomiseks ja organiseerimiseks kõige paremal võimalikul moel. On olemas kolm CV põhitüüpi. › Kronoloogiline › Funktsionaalne › Segavariant kahest eelmisest Kahel esimesel on mõlemal oma eelised ja vead. Kolmas e. segavariant on viimastel aastatel muutunud kõige kasutatavamaks ja populaarsemaks. Anname Teile iga erineva tüübi jaoks iseloomustuse, et otsustada, missugune CV variant sobiks kõige paremini Teie profiiliga. Kronoloogiline CV Kõige sagedamini kasutatakse just kronoloogilist CV-d. Sobib neile, kelle teenistuskäik on olnud stabiilne ja areng ühtlane. Töölesoovija töökogemus on paigutatud suunal viimane töökoht esimesel kohal kuni esimese töökohani, lugedes üles kuupäevad, töökogemuse, ettevõtted ja ülesanded. Kasutage seda tüüpi CV-d siis, kui Te jätkate samas vald...
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Aine "Turunduse juhtimine" (MJJV.02.083) kordamisküsimused 1. Turunduse olemus ja areng. Tänapäevase turunduse eesmärk. Turunduse definitsioone on palju: · on juhtimisfilosoofia, kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega. · on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi ra...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe..................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hin...
,,Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem" Projekt aines ,,Infosüsteemi strateegiline analüüs" Sisukord 1 Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................................8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus..........................................................................................................................8 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade.......................................................................................8 2.1 Terviksüsteemi üldvaade...................................................................................................8 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmär...
1 ISIKU POOLT VORMISTATAVAD DOKUMENDID 1) Elulookirjeldus ehk Curriculum Vitae (CV); 2) Motivatsioonikiri; 3) Avaldus; 4) Kaaskiri 5) Soovituskiri 1. ABIKS CV KOOSTAMISEL Vabale töökohale kandideerimisel esitatakse tööandjale CV ja avaldus töökohale kandideerimiseks. Mõnikord on võimalik CV saata läbi mõne töövahendusportaali internetis. Selleks tuleb CV sisestada portaali andmebaasi, mille kaudu tööandjad ka ise endale sobivat tööjõudu otsivad. CV on lühend ladinakeelsest terminist curriculum vitae, mis tähendab tõlkes elulugu. Kuna lühend CV tuleneb ladina keelest, siis on lühendit korrektne hääldada [tseevee], mitte inglisepäraselt [tsiivii]. Eesti keeles võib dokumendi nimetuseks olla ka elulookirjeldus. CV eesmärk on anda tööandjale teada teie sobivusest pakutavale vabale töök...
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õ...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.......................................................................................
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puh...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries. ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vaba...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes per...
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: ...
TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segment...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool II Ä KÕ Nastasja Musienko TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab Kultuurikeskuses toimuvaid kultuurisündmusi, seminare, õppepäevi eelisjärjekorras. Tavapäevael on kohvik avatud kõikidele klientidele. Kuna praktika teema on ,,Töökorralduse praktika", siis pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Kõige rohkem tähelepanu pean pöörama töökorraldusele: üldpõhimõtted ja eesmärgid, töökorraldusliku suhtl...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet ...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtlus õppetool Mirell Põllumäe HOSTEL MULK Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Viljandi 2013 Sisukord Hostel Mulk 1. ÜLDOSA 1.1 Äriplaani kirjeldus Hostel on ühiselamulaadne madalama teenindustasemega majutusettevõtte. Hosteli eesmärk on pakkuda võimalikult odavat öömaja. Odavuse tõttu eelistavad hostelit eeskätt noored. Hostel paikneb on Abja-Paluojal, Sarja teel, Veskimäe külas. Majas on kolm kahe, kaks kolme ja kaks nelja voodikohaga tuba. Seega on majas kokku 20 voodikohta. Majas on kolm WC ja kaks pesemisruumi, mis on kasutamiseks kõigile külalistele. Terve hosteli peale on vabaks kasutuseks köök. Köögis on külalistele kasutamiseks elektrip...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
annaabi.ee 
