Vastus leiad õppematerjalist: Internetikohviku äriplaan

Internetikohviku äriplaan (21)

Kutsekool - Majandus - Majandus

4 HEA

Esitatud küsimused

Kes on hankijad?

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

MAJANDUSARVESTUS
Kätlin Muru

Internetikohvik

Äriplaan

Juhendaja : Ille Kukk

Pärnu 2009

Sisukord Lk.

Noorte internetikohviku äriplaan 3
2.1 Turg 4
2.2 SWOT analüüs 5
2.3 Tulevikuplaanid 6
2.4 Majanduskeskkond 7
2.5 Tootmisprotsess 8
2.6 Tootmistegevus 8
2.7 Internetikohviku sisseseade 9
2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12
2.9 Teenuse kvaliteet 13
2.10 Turustamine 13
2.11 Hinnakujundus 13
2.12 Tasuvusarvestus 14
3. Kokkuvõte 14
4. Kasutatud kirjandus 28
Lisad

Lisa 1 Toiduseadus 14

Lisa 2 Alkohoiliseadus 17
Lisa 3 Tubakaseadus 25
Lisa 4 OÜ asutamise andmed 27
1. Noorte internetikohviku äriplaan.
Projekti eesmärgiks on pakkuda nii kohalikele, kui ka turistidele vaba aja veetmise kohta. Põhiline sihtgrupp oleks 12-20 aastased noored.
Põhilised teenused :

Internetikasutuse pakkumine
Kergemate suupistete ja jookide pakkumine
Vaba aja veetmise võimalused ( piljard , mängukaardid, lauamängud)

Koht on kohvik -klubi tüüpi. Pakutakse külma sööki ja jooke , sealhulgas ka alkoholi. Seejuures alkohol ei ole kättesaadav päeva ajal.
Koht on mõeldud noorte päevaseks vaba aja veetmiseks ja õhtusteks-päevasteks üritusteks. Kohapeal on klientidel võimalus kasutada mängukaarte ja lauamänge. Kasutada arvuteid, surfata internetis ja mängida piljardit.
Kohvik-klubis on välja ehitatud eraldi, väga hea ventilatsiooniga, suitsetajatele mõeldud tuba.
Olemas on väike lava esinevate muusikute tarvis. Ruum(id) võimaldab pidada väiksemaid kontserte, tantsuõhtuid. Kord nädalas on kavas karaoke õhtu.
Ettevõte on avatud iga päev vähemalt kella 23-ni.
Alates 18. 00 saadaval kerged õlled ja kangemad ( kokteilid ) joogid alates 18 aastastele kodanikele.
Äripind asub renditud ruumides, külastajate mahutuvus 50- 80 inimest.
Iseloomustavateks sõnadeks on retro ja futuur . Natuke mõlemast.
Eelised
Külastajad peaks valima just selle koha, sest see on täiesti omanäoline ja teisi selliseid Pärnus ei ole. Lähimat konkurentsi pakuvad kohalikud bubid-baarid, mis aga on rohkem vanematele inimestele mõeldud ja ilma arvutikasutamise võimaluseta. Ka sisseseade on teistest tuntavalt erinev.
Juriidile vorm ja kapital
Juriidiliseks vormiks on osaühing omakapitaliga 40000EEK.
Stardikapital 120 000 EEK on kavas saada Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse kaudu.
Osaühingu omanikke on üks, kelle osa suurus moodustab osaühingu osakapitalist 100%
Ettevõtte oodatav suurus.
Kogu internetikohviku personal koosneb kahest inimesest, kes mõlemad tegelevad külastajate teenendamisega, kauba tellimisega ja koristamisega. Koormuse tõusuga on plaanis palgata ka kolmas inimene.
2.1 Turg
Toitlustuse ja vaba aja veetmise teenuse turu areng on Pärnus olnud suhteliselt kiire. Siiski puudub Pärnus veel internetikohvik. Põhiklientuuri, teismelisi noori, on Pärnus palju. Eriti õppeperioodi ajal, kui Pärnu koolides käib palju ka maalapsi.
2002. aasta linnaelanike küsitlusest on näha, et nad ei ole rahul vaba aja veetmise võimalustega lastele ja noortele, 10 pallisel skaalal peeti võimalusi vaid 3 punkti vääriliseks. (allikas: www. parnu .ee)
2.2 SWOT analüüs
Tugevused

Hea juurdepääs ja silmapaistvus.

Konkurentsi puudumine.

Selge erinevus ja omanäolisus.

Orienteeritus tarbijale.

Nõrkused

Turu hinnad on ebastabiilsed.

Rahavoog sõltub hooajast.

Madal krediidivõime.

Võimalused

Konkurentide vähesus annab võimaluse ise turgu kujundada.

Uudse lahenduse populariseerimine.

Uute klientide leidmine.

Ohud

Võimalik nõudluse vähesus.

Teenindus ja toitlustussektori ülekülvamine sarnaste kohtadega .

Koduarvutite ja internetiühenduse laiem levik.

Traadita interneti ( wifi ) laialdasem levimine.

Turu nõudluse vähenemine.

2.3 Tulevikuplaanid
Lühiajalised plaanid

Ettevõte tutvustamine ja reklaamimine.

Teenuste kohandamine vastavalt nõudlusele.

Kindla positsiooni saavutamine turul.

Pikaajalised plaanid

Kvaliteedi tõstmine.

Hinna korrigeerimine vastavalt kvaliteedile ja turu arengule.

Olemasolevate klientide ja koostööpartnerite säilitamine ning uute leidmine.

Võimalik laienemine.

2.4 Majanduskeskkond
Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus
Toitlustusettevõte tuleb vastavalt majandusettevõtetele esitatavate kohustuslikele nõuetele tunnustada. (Lisa 1;2;3)
Ettevõtlust reguleerib kohalik linnavalitsus , mis väljastab toitlustusteenuse tegevusloa .
Linnavalitsusega tuleb kooskõlastada ka reklaami paigaldamine.
Ressursside olemasolu

Vesi

Veevarude kättesaadavuse organiseerimine ei tõsta toodangu omahinda. Omahinda mõjutab vee tarbimise hulk.

Kanalisatsioon

Renditavas ruumis on väljaehitatud kanalisatsioonisüsteemid.

Elekter

Lisainvesteeringud seoses elektrienergia kättesaamise ja pingega teha ei tule.

Tööjõud

Tööjõu hankimine probleeme ei tekita, sest alustatakse ainult kahe töötajaga, kellest üks on omanik.
Konsultantide kasutamine
Vajadusel konsulteeritakse vastava eriala spetsialistidega
(nt. ettevõtlus-, teenindus-, turunduskonsultandid)
2.5 Tootmisprotsess
Missugust toorainet, allhanget vajatakse
Toiduained

Lihtsamad salatid , võileivad, kuivtoiduained (krõpsud, pähklid jne.)

Karastusjoogid (limonaad, mahl , vesi)

Alkohoolsed joogid

Kes on hankijad ?

Hankijateks on kohalikud hulgimüügifirmad, toitlustusasutused.

Hankijate asukoht, usaldusväärsus.
Hulgimüügifirmad asuvad 3 kilomeetri raadiuses. Kuna tegu on suurte ja tunnustatud hulgimüüjatega on nad kindlasti usaldusväärsed.
Kulutused tarnetele.
Laokulud puuduvad, ka kauba transport on üldjuhul hankija kulul.
2.6 Tootmistegevus
Tootmistegevuse korraldus.

Teenuse väljatöötamine.

Teenuse arendamine, finantseerimine ja reklaamimine.

Kliendile teenuse pakkumine.

Teenuse edasiarendamine ja reklaamimine.
2.7 Internetikohviku sisseseade.

Baarilett.

Lauad, toolid ja baaripukid.

Klaasuksega külmkapp.

Köögis: mikrolaineahi , külmkapp

Klaasid , taldrikud

Sisseseade ostetakse järgnevas mahus.

Teler Schneider 21M301 2 tk 2990.00 EEK

Muusikakeskus SONY MHC-RG33 3990.00 EEK

Mikrolaineahi BOMANN CB1258 995.00 EEK

Siemens Euroset 802 lauatelefon 190.- EEK

Kassaaparaat JCM GOLD 355 7500 .- EEK
Klaasuksega külmik Bomann KSG8245 4890 EEK

Külmik WHIRLPOOL ARC 5420 3990 EEK

Baaripukk AMIGO (roheline) 2 eksemplari 2x 680 EEK

Arvutikomplekt 5 eksemplari 5 x 6090.-

Protsessor AMD Duron 1600MHz, emaplaat DFI KM400-MLV, USB2.0, operatiivmälu 256MB DDR, kõvaketas 40GB 7200rpm, int. videokaart , vaba AGP 8X siin, 52x32x52 CD-kirjutaja, disketiseade, helikaart , 10/100 LAN, korpus ATX 300W, klaviatuur, rullikuga hiir, hiirematt, 17" monitor.
Raudkapp 2600.-
Raha ja dokumendiseif GT1265 murdvargakindlusklassiga C2F VDMA 24990 RAL-RG626/2 normatiivi kohaselt.
(Kaitse sissemurdmise eest mehaaniliste ja termiliste vahenditega)
2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad
Esialgsed kulud
Tehnika
54 995.-
Palgaraha (3 kuud)
30 000.-
Ruumide rent
15 000.-
Sisustus / söögi-ja jooginõud
55 000.-
Ruumide remont
10 000.-
Esialgsed jooksvad kulud
6000.-
KOKKU
170 995.-
Tulu
Omakapital
55 000.-
EAS-i stardikapital
120 000.-
Tuluprognoos (1 päeva kohta)
1000.-
2.9 Teenuse kvaliteet
Korraldame küsitlusi klientide ja linnakodanike seas, et saada tagasisidet ning mõista kliendi ootusi ja vajadusi.
Teenuse kvaliteedi kontrolli teostab Tervisekaitse ispektsioon, Tarbijakaitseamet ja Pärnu Linnavalitsus.
2.10 Turustamine
Turunduse juhtimine hõlmab turundusotsuste analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Need tegevused on suunatud sihtturu vajaduste ja soovide rahuldamisele.
Turundustöö ülesanded

Määratleda teenuse pakkumise viisid

Reklaamitöö korraldamine

Hinna kujundamine

Müügi edendamine

2.11 Hinnakujundus
Hinna kujundamisel arvestatakse teenuse osutamise omahinnaga, konkurendihindadega üldise teeninduse ja kvaliteeditasemega, asukohaga jne.
Prognoositavad teenuste hinnad

Karastusjoogid, mahlad 0.25 l 15.-

Gaseeritud vesi 0.3 l 10.-

Pirukad / saiakesed 6-10.-

Lihtsamad salatid (100 g) 25.-

Internetikasutus 0.5h / 1h 10.- / 15.-

Kangema alkoholiga kokteilid 30.- / 40.-

Õlu, siider 0.25/0.5 l 18.- / 25.-

Piljard (1 mäng) 15.-

Lauamängud ja mängukaardid on klientidele tasuta

2.12 Tasuvusarvestus
Alghindadele on juurde arvestatud oma juurdehindlus , mis olenemata tootest on 50 %
Tabelis on arvestatud rahavooga 40 EEK inimese kohta, seejuures külastatavus ühes päevas vähemalt 50 inimest.
Inimesi
Tulu (EEK)
Kokku (EEK)
Käive (1 päev)
50
40
2000
Puhastulu
50
20
1000
Arvestades rahavoo kõikumist hooajati (tabel tipphooaja kohta) hakkab asutus kasumit tootma 1.5 aastaga.
Peale jooksvate kulude on kavas tuluga katta ka reklaamikulud. Seda 10% ulatuses kogukasumist ühes kuus.
3. Kokkuvõte.
Uurimuse käigus tehtud küsitlus näitas, et Pärnus on noorte vaba aja veetmise võimalused vähesed ja ühekülgsed. Noorte reaktsioon internetikohvikule oli väga positiivne. Idee oli meeltmööda ka lapsevanematele, keda küsitlesin. Leidus inimesi, kes suhtusid avalikesse internetipunktidesse eelarvamusega ja keda selline koht jätab ükskõikseks. Selgus, et hubasemas kohas e-maile lugeda ja sõpradega suhelda on parem ja vastuvõetavam.
Lisa 1

Toiduseadus

§ 22. Käitleja kohustused käitlemisel
(1) Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.
(2) Käitleja peab järgima toidutoorme ja toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidutoorme tootja, esmane töötleja, toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu.
(4) Loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud.
(5) Kui käitleja teab või kui tal on põhjust arvata, et tema poolt tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tehtud toidutoore või toit ei ole nõuetekohane, võtab ta viivitamata meetmeid nimetatud toidutoorme või toidu turult kõrvaldamiseks ning teatab sellest asjaomasele järelevalveasutusele.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toit võib olla jõudnud tarbijani, annab käitleja tarbijale teavet toidu turult kõrvaldamise põhjuste kohta ning, kui muud meetmed ei ole inimese tervist ohustavate asjaolude kõrvaldamiseks piisavad, korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise.
(7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme või toidu tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tegemisega, on kohustatud vajaduse korral abistama turult kõrvaldamise ja tarbijalt tagasinõudmise meetmeid võtnud käitlejat nimetatud toidutoorme ja toidu turult kõrvaldamisel ja toidu tarbijalt tagasinõudmisel.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 1. 05. 2004]
§ 26. Toiduhügieen
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid, mida käitleja rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks.
(2) Käitlemisettevõte, selle territoorium , hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering , samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded.
(3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa.
§ 27. Käitlemisettevõtte töötaja
(1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.
(2) Toidutooret või toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.
(3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.
(4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.
§ 28. Töötaja tööle lubamine
(1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend.
(2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuvalt töötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.
(3) Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või tema esindajat oma tervisehäirest, haigusest, kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis võivad põhjustada toidu saastumise.
(4) Töötajat, kellel puudub kehtiv tervisetõend, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit puudutavad nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 1. 01. 2002]
§ 30. Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje
(1) Käitleja peab käitlemisettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis - ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile
§ 31. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed
(1) Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.
(2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 531. Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemine
(1) Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemise, samuti tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste , töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidutoorme või toidu käitlemise alustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§ 532. Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine
(1) Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§ 533. Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumine
(1) Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§ 534. Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumine
(1) Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§ 535. Teabe esitamise nõuete rikkumine
(1) Toidutoorme ja toidu kohta märgistusel ja muul viisil antava teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2004, 27, 177 - jõust. 1. 05. 2004]
§ 536. Toidutoorme või toidu kohta valeandmete esitamine
(1) Toidutoorme või toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
Lisa 2
Alkoholiseadus .
1 Alkoholiseadus
(1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
(2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
(3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
(4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.
(5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.
(6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
(7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
(8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.
§3. Alkoholi käitlemine
(1) Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud :
1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine);
2) import alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 10 tähenduses (edaspidi import);
3) eksport alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport);
4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük);
5) müügiks pakkumine või müük tarbijale (edaspidi jaemüük );
6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana.
[RT I 2004, 13, 86 - jõust. 15. 04. 2004]
§4. Käitlemiseks lubatud alkohol
(1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele:
1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele;
2) olema kantud Riiklikku alkoholiregistrisse;
3) vastama Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootjapoolses vastavusdeklaratsioonis märgitud näitajatele;
4) vastama Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele;
5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele.
(2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Vastavusdeklaratsioonis ja katseprotokollis sisalduvate kohustuslike andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatu ei laiene:
1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi;
2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 osundatud tolliprotseduuridest erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel;
3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale alkoholile.
§5. Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistuse erandid
(1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki .
(2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.
(3) Kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga.
§6. Käitlemiseks mittelubatud alkohol
(1) Keelatud on käidelda:
1) alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt;
3) piiritust , mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga;
4) tarbijapakendis alkohoolset jooki, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi;
5) puskarit;
6) piquette-i.
(2) Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.
(3) Piquette on lahja alkohoolne jook, mis saadakse vees leotatud töötlemata viinamarjade pressimisjäätmete kääritamisel või kääritatud viinamarjade pressimisjäätmete ekstraheerimisel veega.
(4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
(5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära.
(6) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi või puskariaparaadi konfiskeerimine on kohustuslik.
[RT I 2003, 2, 17 - jõust. 1. 04. 2003]
§30. Alkohoolse joogi jaemüügi õigus
(1) Alkohoolse joogi jaemüügi õigus on registris jaemüügi kohta tehtud registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke olemasolu korral järgmistel isikutel ja asutustel:
1) äriregistrisse kantud ettevõtja;
2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud alkohoolse joogi jaemüüki;
3) etendusasutus, rahvamaja või muuseum, kui alkohoolse joogi jaemüüki teostatakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks .
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata alkohoolse joogi jaemüügil täitemenetluse käigus.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]
§31. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatav taotlus
(1) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse saamiseks esitatakse valla- või linnavalitsusele taotlus, milles peavad sisalduma vähemalt:
1) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
2) taotleja nimi, registrikood ja vastava registri nimi, taotleja aadress ja muud sidevahendite andmed;
3) tegevuskoha määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 40 lõikele 1 ja ettevõtte nimi (selle olemasolu korral);
4) tegevuskoha asukoht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave;
5) müügikohtade asupaigad rändkaupluse puhul;
6) toiduseaduse tähenduses tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev ja otsuse teinud asutuse nimi;
7) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri ;
8) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja sidevahendite andmed.
(2) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks rändkaupluses, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongi restoranvagunis märgitakse taotluses tegevuskoha asukoha asemel seda sõidukit identifitseeriv tunnus (seadusega sätestatud korras registreeritud sõiduki registreerimisnumber).
(3) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel märgitakse tegevuskoha asukoha asemel avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg, toimumispaik ja selle ettevõtja müügikohtade arv.
(4) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks avalikul üritusel esitatakse koos taotlusega selle avaliku ürituse korraldaja kirjalik nõusolek.
(5) Taotluse esitamisel alkohoolse joogi jaemüügiks rändkauplusest, mille müügikohad paiknevad teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, esitatakse koos taotlusega nende müügikohtade järgse valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]
§36. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine
(1) Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni:
1) Vabariigi Valitsus - riigis tervikuna ;
2) maavanem - maakonnas tervikuna;
3) valla- või linnavalitsus - oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.
(2) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu.
(3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas edastatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavale isikule viivitamata sellekohane teade.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]
§40. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil
(1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud:
1) kaupluses ;
2) toitlustusettevõttes;
3) majutusettevõttes;
4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil;
5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis;
6) reisirongi restoranvagunis;
7) rändkaupluses;
8) avalikul üritusel;
9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast;
10) algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus;
11) täitemenetluse käigus.
(2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 ja 8-10 osundatud müügikohas.
(3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks.
§42. Kohaliku omavalitsuse pädevus alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimisel
(1) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil:
1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused;
2) piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega.
(2) Valla- või linnavalitsus võib alkohoolse joogi jaemüügi kohta märke tegemisel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel tingimusi alkohoolse joogi jaemüügile.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]
§43. Alkohoolse joogi müügihind
(1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud.
(2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt , et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind.
(3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud:
1) alkohoolse joogi liik ja nimi;
2) õlle puhul värvus;
3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus - alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks.
§44. Kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue
Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]
§45. Meetmed korra ja turvalisuse tagamiseks
(1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobnud olekus isikule.
(2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobnud olekus isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.
(3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist .
§46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.
§47. Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu tagamiseks
(1) Alaealisel on keelatud omandada alkohoolset jooki.
(2) Keelatud on võõrandada alkohoolset jooki alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib müüja nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi müümisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral.
(3) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega.
(4) Täisealisel on keelatud osta, pakkuda või üle anda alaealisele alkohoolset jooki.
(5) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.
(6) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutajal on keelatud see üle anda alaealisele. Nimetatud keelu järgimiseks võib teenindaja nõuda tellijalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral.
(7) Alaealine ei oma õigust saata või saada alkohoolset jooki postisaadetisena.
§48. Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas
Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud:
1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas;
2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul.
§49. Järelevalve teostajad
Käesoleva seadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
1) Maksu- ja Tolliameti ametnikud;
2) piirivalveametnikud;
3) politseiametnikud (välja arvatud kaitsepolitseiametnikud);
4) tarbijakaitseametnikud;
5) tervisekaitseametnikud;
6) [ kehtetu - RT I 2003, 88, 591 - jõust. 1. 01. 2004];
7) Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud;
8) valla- või linnavalitsuse ametnikud. [RT I 2003, 88, 591 - jõust. 1. 01. 2004]
VASTUTUS
§53. Alkoholi käitlemise korra rikkumine
(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, samuti käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine
(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
(2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§58. Saatedokumendi puudumine
(1) Nõuetekohase saatedokumendita alkoholi ekspordi, hulgimüügi, jaemüügi või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§61. Sularahata arveldamise nõude järgimata jätmine
(1) Alkoholi omandamisel või müügil käesoleva seadusega sätestatud sularahata arveldamise nõude järgimata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§62. Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu fikseerimata jätmine
(1) Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu kassaaparaadis fikseerimata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§63. Teabe avaldamata jätmine alkohoolse joogi müügihinna kohta
(1) Alkohoolse joogi jaemüügil alkohoolse joogi müügihinna kohta teabe avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
§65. Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumine
(1) Alkohoolse joogi jaemüügi eest ilma loata või ajal, mil alkohoolse joogi jaemüük ei olnud lubatud, samuti muude alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§67. Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumine
(1) Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§68. Alkohoolse joogi müümine joobnud olekus isikule
(1) Alkohoolse joogi müümise eest joobnud olekus isikule - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
Lisa 3
Tubakaseadus.
§16. Tubakatoote jaemüük
(1) Tubakatoote jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registris jaemüügi kohta tehtud registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta.
(2) Tubakatoote jaemüügi õiguse saamiseks esitatakse valla- või linnavalitsusele, tema poolt volitatud valla- või linnavalitsuse asutusele või valla- või linnavalitsuse struktuuriüksusele taotlus, milles peavad sisalduma vähemalt:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi, ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed ;
2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
3) ettevõtte nimi (selle olemasolu korral);
4) tegevuskoha aadress või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave;
5) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
6) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(3) Kui esitatakse taotlus tubakatoote jaemüügiks avalikul üritusel, märgitakse taotluses tegevuskoha aadressi asemel selle avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg, toimumispaik ja selle ettevõtja müügikohtade arv. Koos taotlusega esitatakse avaliku ürituse korraldaja kirjalik nõusolek.
(4) Registreerimismenetlusele kohaldatakse kaubandustegevuse seaduses (RT I 2004, 12, 78) ja majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(5) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule keeldutakse tubakatoote jaemüügi õiguse andmisest, kui tubakatoote jaemüügi õigust taotlev ettevõtja soovib teostada tubakatoote jaemüüki kohas, kus see käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt ei ole lubatud.
(6) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule kustutatakse registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta, kui kalendriaasta jooksul on korduvalt müügiks pakutud , müüdud või müügikohas hoitud nõuetekohaselt märgistamata tubakatooteid või eiratud käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]
§ 17. Tubakatoote käitlemise nõuded ja piirangud
(1) Tubakatoote müük on keelatud:
1) alla 18- aastasele füüsilisele isikule (edaspidi alaealisele ), kusjuures müüjal on sellekohase kahtluse korral kohustus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest eelnimetatud dokumendi mitteesitamisel;
2) alaealise poolt;
3) kui tubakatoote kohta puudub selle tootepartii numbrit või tootmise kuupäeva ja kaubadeklaratsiooni numbrit sisaldav saatedokument;
4) müügiautomaadist;
5) ruumides ja territooriumil, kus asuvad tervishoiu-, õppe- ja spordiasutused või -rajatised;
6) sigarettide puhul väiksemas koguses kui 20 sigaretti mahutavas müügipakendis;
7) tükikaupa (välja arvatud sigarid), lahtiselt kaalu järgi või avatud müügipakendist;
8) kui müügi tingimuseks seatakse mis tahes teise kauba ostmine.
(2) Alaealisele on keelatud tubakatoote mis tahes viisil pakkumine.
(3) Tubakatoote tegevusloa alusel sisse- või väljaveo, samuti hulgimüügi korral tasutakse selle tubakatoote eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arvelduse korras.
(4) Suitsuvaba tubakatoote, välja arvatud närimistubaka käitlemine on keelatud.
(5) Tubakatoote tootmiseks kasutatavad ruumid ja tehnilised vahendid peavad olema tubakatoote tootja ainukasutuses.
(6) Keelatud on sisse vedada tubakatooteid, mille müügipakendilt on eemaldatud või rikutud algne tootjapoolne kile- või tsellofaanümbris.
(7) Tubakatoodet tohib müügile võtta vaid kehtivat tegevusluba omavalt ettevõtjalt.
(8) Tubakatoote sisse- või väljaveo kohta koostatavas kaubadeklaratsioonis peab olema lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele märgitud selle tubakatoote tootepartii number või tootmise kuupäev, samuti tubakatoote nimetus.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§ 19. Eraldatud suitsetamisruumile ja - alale esitatavad nõuded
(1) Suitsetamisruum peab olema alarõhuline. Õhu väljatõmme peab olema ruumis vähemalt 8,4 l/s ruutmeetri kohta. Ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest.
(2) Suitsetamisruumi õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem peab olema iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbesüsteemidega eraldi püstiku abil.
(3) Suitsetamisala eraldamine on lubatud ventilatsioonisüsteemiga varustatud siseruumides. Ala ventilatsioonisüsteem peab tagama õhu liikumise mittesuitsetamisalalt tähistatud suitsetamisalale ja sealt otse väliskeskkonda.
Lisa 4
OÜ asutamise andmed.
OÜ nimi: @tmosphare
Aadress: Metsa 1 Pärnu 80024
Asutaja: Kätlin Muru ( isikukood : 48109210304)
Kontakt: GSM 52 91 655
e-mail [email protected]
Põhilised teenused:

Vaba aja sisustusvõimalused (piljard, mängukaardid, lauamängud)
Interneti kasutamine
Kergemate suupistete pakkumine (salatid, pirukad)

Osaühingu osakapitali suurus asutamisel on 55.000 (viiskümmend viis tuhat ) krooni.
100% osakapitalist tasutakse rahalise sissemaksena.
Osaühingu majandusaasta on 1. jaanuarist kuni 31.detsembrini.
4. Kasutatud kirjandus

www. riigiteataja .ee
2. www.eas.ee
3. Juhan Teder, Kurmet Ojamaa "Ettevõtluse alused" 1998
28

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 792 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

792 laadimist Kokku alla laetud

21 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katlinmuru Õppematerjali autor

Interneti kohviku asutamine

äriplaan

Kasutatud allikad

https://www.eas.ee

Sarnased õppematerjalid

docx

Alkoholiseadus 2012

Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 m

Toitumisõpetus

ppt

Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid

29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käitleja enesekontrollisüs

Õigus

docx

Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil

§ 40. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud: 1) kaupluses; 2) toitlustusettevõttes; 21) väljaspool ettevõtja tegevuskohta, kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb alkohoolset jooki toitlustamise käigus; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) majutusettevõttes; 4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil; 5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis; 6) reisirongi restoranvagunis; 7) rändkaupluses; 8) avalikul üritusel; 9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast; 10) põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus; [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010] 11) täitemenetluse käigus; 12) e-kaubanduse korras ettevõtjale kuuluva kaupluse või toitlustus

Tööseadusandluse alused

doc

"Noored"

Järva-Jaani Gümnaasium Noored ja alkohol Uurimustöö Koostaja: ***** Juhendaja:***** Tallinn 2012 Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mis on alkohol? 5. Alkohol seadustes 6. Alkohol ja tervis 7. Uurimus 14-18aastaste noorte seas 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 2 Selles uurimustöös tutvustan teile, mis on alkohol, millised on seadused alkoholi osas ning kuidas mõjutab alkohol tervist. Uurisin ka vanuses 14-18 kümne tüdruku ning kaheksa poisi suhet alkoholiga. 3 Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena t

Eesti keel

docx

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja pi

Sissejuhatus eraõigusse

rtf

Sõltuvused, alkohol ja tubakas, turvalisus

Turvalisus nt-s Turvalisus, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu elukeskkond. Oht on olukord, mis võib põhjustada kahju inimestele,varustusele. Objektiivsed ohud- looduslikud varingud. Füüsilised ohud-ebapiisav varustus, loomad, taimestik. Riske aitavad vähendada: õigeaegselt jagatud juhised ja reeglid, noorte eelnev tundmaõppimine, noorte teavitamine ohtudest. Alkoholist ja tubakast Alkoholiseadus: alkoholi moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Kange alkohoolne jook on etanoolisisaldusega üle 22 mahu%, lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22 mahu%, vähese etanoolisisaldusega jooks on kuni 6 mahu%. Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki; alkohoolse joogi pakkumine või üleandmine on alaealisele keelatud; alkoholi tarbimine on lubatud, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui on omandatud selles müügikohas

Isiksusepsühholoogia

doc

ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE

MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis......................

Ühiskond

docx

Tööleht toiduseadusest

Tööleht toiduseadusest 1.Ühendage mõiste ja definitsioon sobivalt 1. Toit ALooduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel 1. B lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Tavaliselt ei kasutata seda iseseisva toiduna. 2.Lisaaine B…nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või 2. A töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 3. Toidulisand CPõllumajanduses või selle allharus toodetud 3. D saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode

Tööohutus

Rohkem sarnaseid