Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad Suhtumine kuulmislangusesse 3 Kokkuvõte Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis Üha enam lapsevanemaid kaaluvad oma kuulmislangusega last panna kuulmise erikooli asemel tavakooli. Tavakooli õpetajate valmisolek kuulmislangusega õpilasi oma klassis õpetada pole aga veel nii positiivne, kuna ettevalmistus selleks on vähene. Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis.
hoiakute kujundamine (õpetajad, õppijad, lapsevanemad). Tulles tagasi selle juurde, et lapsevanemal on seaduslikult õigus otsustada selle üle, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, tuleb kindlasti erilist tähelepanu pöörata sellele, mis on lapsele parem. Kuigi tavakool võib olla kodule lähemal ning toob endaga kaasa mitmeid plusse erivajadustega laste kooli ees, on ka tavakoolil negatiivseid külgi HEV õppurile. Tavakooli plussid: Tavakoole leidub igas riigis rohkem. Võimalik, et seal õppimine tähendab vanemale väiksemaid väljaminekuid. Suurem võimalus suhelda tavakooli õpilastega. Tavakooli miinused: Suurem tõenäosus, et HEV õppurit hakatakse kiusama, sest ta võib oma erinevuste tõttu rohkem välja paista. Suurem tõenäosus, et HEV õppur ei pruugi nii head haridust saada, kuna tavakooli õpetajatel ei
Peategelane Adam Põikpea on 12.aastane;Ta on selles koolis,sest tal olid kogu aeg kodused tööd tegemata ja lõpuks ajas ta mitmesse kohta tinti peale mis maha ei tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,,Vaeslaps ja pöialpoiss",,,Inetu pardipoeg"jne. 5
· + Kooli miljöö, sisekliima, õppe- ja koolivälise töö saab kujundada laste erivajadusele sobivaks. · + Kooli kaudu võib õpilastele pakkuda rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuseid. · - Erikool asub paratamatult osa perede jaoks kodukoolist kaugemal, selle tõttu tekib mure transpordiga või isegi vajadus elada nädala kaupa õpilaskodus. · - Erikoolis õppides puutub laps vähem kokku tavamaailmaga Tavakooli plussid ja miinused : · + Laps saab käia kodule lähimas koolis, mis teeb elu lihtsamaks ja normaalsemaks. · +Puudega laps tavakoolis suurendab sallivust. · - Erivajadustega laste hariduse kvaliteet võib sattuda löögi alla, kuna igase tavakooli ei pruugi jätkuda eripedagooge ja tugispetsialiste. · -Kui puuetega lapsi on tavakoolis vähe ja nende erivajadused on erisugused, on väga kulukas rakendada nende jaoks vajalikke tugiteenuseid.
Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada. Poisslapsed saadetakse range reziimiga kooli, mis on nagu vangla. Mingil määral see aitab, sest kui õpilane naaseb tavakooli, üritab end talitseda ja on tagasihoidlikum, sest teatavasti on erakoolides, kus õpivad raskestikasvatatavad lapsed, väga karm ja vilets elu. Koolivägivalla lahendamiseks saab midagi teha meist igaüks. Olen ka ise väiksemate poiste kaklustele vahele läinud. Abi sellest on olnud, sest kumbki neist ei saanud vigastada aga haiget, kuid nad on läinud vigaste nägudega minema. Ka õpetajad võiks rohkem püüelda vägivalla vähendamise suunas
Sotsiaalsete võimete arendamine haridussüsteemi kaudu saab olla efektiivne vaid siis, kui selle vajalikkus on poliitiliselt kokku lepitud. Sisuliselt on tegemist investeeringuga tulevikku, mille vilju kogume alles pikkade aastate pärast. Kui meenutame rahvareaktsioone kampaaniale ´Ära löö last`, siis tundub, et paljud kaasmaalased ei pruugi arugi saada, et sotsiaalsete võimete treenimist on vaja samavõrd, kui mälutreeningut või võõrkeelte õppimist. Kui toome tavakooli enam erivajadustega lapsi, siis nõuab see ettevalmistusi eri tasanditel: pedagoogide õpetamist ja motiveerimist, õppevara loomist ning kooli ja õppekeskkonna väärtustamist õppeprotsessi osana. Kahtlemata eeldab see kallimat haridust: nõudlikumat õpetajakoolitust, väiksemaid lastekollektiive ja konkurentsi tõusu hariduse tööturul. Majanduse üks põhireegleid kõlab, et õige investeerimise puhul kasum aja jooksul mitmekordistub
Andekus-kink või koorem ''Mõnikord tundub mulle, et mida suurem geenius sa kunstis oled, seda vähem kainet mõistust on sulle antud igapäevase eluga toimetulekuks.'' Agatha Christie Tahe olla edukas innustab meid kõiki,põhjustab kadedust,imetlust nendes,kes on andekad. Tüüpiline arvamus-neil õnnestub kõik paremini,elu on kergem,magusam.Nad on andekad,erilised.Kuid kas see nii ongi?Kas andekus on omadus,mida kadestada? On palju lapsevanemaid,kellel ei õnnestunud elu jooksul saavutada midagi märkimisväärset,olla milleski parim,mis sest,et nad püüdlesid selle poole.Saavutamata oma eesmärke,nähakse oma lapses teist võimalust ja kantakse täitmata jäänud eesmärgid oma lastele üle.Ehk neil veab?Äkki nad suudavad viia ellu vanemate täitmata jäetud unistused? Ja nii siis hakataksegi oma lapsi rõhuma,sundima.Pigistatakse neilt kõik välja. Minu tuttav,sõbranna,läks modelliks.Ta rääkis mulle,et ega tema ei...
Ta ei avaldanud erilisi vaimuandeid, ka polnud ta töökus selline, mis võimaldanuks tal näiteks selgeks õppida hindude püha keelt, sanskritti - asjaolu, mis talle hiljem sügavat hingepiina valmistas. India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteistkümneaastaselt paari; hiljem võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust, oma naisega elas ta aga surmani hästi. Peale tavakooli lõpetamist läks Gandhi Inglismaale ja lõpetas Londonis Ülikooli. Peale seda läks ta tagasi Indiasse ja tegi enda advokaadibüroo. Tal avanes minna advokaadina Lõuna-Aafrikasse, kus ta sattus rassilise diskrimineerimise ohvriks. Ta nägi, kuidas kannatasid valgete käe alla tavainimesed. Ta asus võitlema indialaste õiguste eest. Ta viibis Lõuna-Aafrikas pea 10 aastat ja tegi suuri samme diskrimineerimise lõpetamiseks. Peale seda läks ta tagasi Indiasse.
Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajaduse korral komplikatsioonidega tegeleda või neid lahendada. Et erivajadusega õppija saaks
Haridus kas kohustus või võimalus? Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui oled loll. George V.Higgins Teadmised on meie kõige suurem vara ja neid saab omandada läbi kooli, kas siis läbi tavakooli või ainult läbi elukooli, see on juba iga inimese enda valik. Kool kui haridusasutus on lihtsalt kergem võimalus omandada teadmisi. Istudes 45 minutit tunnis ja kuulata, mida õpetaja sulle räägib, ei tohiks olla ju väga suur katsumus, tunni lõpuks jääb sul midagi ikka meelde. Muidugi selleks, et omandada mingeid teadmisi, peab õpilane ka ise tahtma tunnis kuulata ja kaasa mõelda. Nagu ütleb Hiina vanasõna:"Õpetaja avab ukse, kuid sisse pead sa ise minema."
Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed oma lapsega tegelemisel, samuti spetsialistide kaasamine lapse õpetamisse. Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi. Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest. Viimases lõigus arutleb autor selle üle, et puudega noorel peaks olema võimalus kutse omandada peale põhikooli, ehk siis ilma kohustusliku keskhariduseta
seetõttu, et see õppeasutus asub üle õue ja mudilase pea tundub ka enam-vähem lahtine olevat. See, et jütsil oleks kooliteel võimalikult vähe rohke liiklusega teid ja tänavaid, on kahtlemata oluline. Väikeste laste etteõpetamisega piinamine ja mängud sissekirjutusega tunduvad aga lihtsalt tõusiklikud ja juhmid. Kuidas saab põhiharidus eliitkoolis olla nii eriline, kui igal aastal tuleb samade õppeasutuste 10. klassidesse rohkelt uusi õpilasi, kes suudavad tavakooli põhjal täpselt samalt tasemelt jätkata? Kuidas saab keskharidus eliitkoolides olla nii eriline, kui Eesti paremate ülikoolide menuerialadele saab ka arvestataval hulgal maakoolide ja paneellinnaosade koolide lõpetanuid? Rohkem kui eliitkoolide müstilisse kvaliteeti, mis ka maltsast roosi kasvatada võiks, usun ma sellesse, et neisse lihtsalt on kogutud ülikoolile orienteeritud inimesed. Samas kui nii-öelda
Andekusest ja andekatest lastest · Tavakooli õppekava ei stimuleeri piisavalt andekaid küllaldaselt. · Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · L...
juhul 10 000 sünni kohta. Meessoost isikutel esineb autismi 3-4 korda sagedamini kui naissoost isikutel. Autismiga inimesed erinevad üksteisest autismile omaste iseärasuste raskuse, vaimsete võimete ja kaasnevate haiguste poolest. Mõned neist saavad tänu headele vaimsetele võimetele ja vähestele autismile omastele käitumisjoontele täiskasvanuna iseseisvalt hakkama. Paljud jäävad pidevat abi vajavateks isikuteks. Autismiga lapsed ei tule enamasti ilma abita toime tavakooli programmiga ka siis, kui vaimsed võimed seda lubaksid. Autismiga inimesele on iseloomulik: - pilkkontakti vältimine ja kehalisest lähedusest hoidumine - eakohase kõne puudumine, kõne mittemõistmine või kõne puudumine - kõnekuulmise puudumine - ühetaoliste korduvate liigutuste tegemine jäsemete, keha või peaga - uutuste mittetalumine - omaette hoidumine või ebatavaline tegevus
töid ja tegemisi. Tähtsal kohal on ka käitumise analüüsimine. Põhjalikumate kirjalike hinnangute sagedus sõltub sellest, kui palju laste ja nende vanamatega jooksvalt suheldakse. Kui suhtlus on tihe ja mõlemapoolselt toimiv, siis pole põhjalikumaid kokkuvõtteid vaja teha kuigi tihti. Alates üheksandast klassist minnakse üle numbrilisele hindamisele. Hinnanguid antakse edasi kuni viimase kooliastme lõpuni. Numbriline hindamine on sarnane tavakooli hindamissüsteemile: hinded 1-5ni. Igale hindele annab õpetaja põhjaliku hinnangu, miks õpilane on oma hinde vääriline. Iga õppeaasta lõpus saadakse kirjakeelne tunnistus, kuhu iga aine õpetaja on midagi konkreetse õpilase kohta kirjutanud ning tema arengut iseloomustanud. kokkuvõte. Meie koolist ellu astuv noor inimene on loova mõtlemisega, utugeva enesetunnetsega, emotsionaalselt intelligentne, viisakas ,austav nii enda, kui teiste suhtes, hooliv,
Üleminekuteks valmistumine Elukestva õppe - õppimise armastamine Erivajadustega õpilaste kaasamine kooli on olnud viimasel kümnendil hariduse prioriteete. Erivajadustega inimeste eeldus ühiskonda integreerumisel on koolis omandatud teadmised, oskused, hoiakud ja valmisolekud. Viimasel ajal on kasvatusteaduses kasutuses termin "kaasav haridus" (inclusive education), mis tähendab eelkõige hariduse kättesaadavust kõigile, võimalikult kõigi laste kaasamist elukohale lähimasse tavakooli. Üldhariduskooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast kogu elu ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Eesti, Euroopa ja maailma tuleviku eest. Kooli õpetuseesmärgid kehtivad kõigile, kuid teed nende saavutamiseks on erinevad. Lapsed erinevad üksteisest kui indiviidid, mitte kui grupid. See kõik eeldab õppeprotsessi
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega
kohtlemise erinevaid liike võrreldes vanematepoolsete passiivset tegevust/tegevusetust märgistavate liikidega. Lisaks sellele on eelnevate uuringute (Chan, Elliott & olid valitud elukutsete prestiizi skaala kõikidest osadest (kõrge: alaealised õigusrikkujad kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste arstid, politseinikud; keskmine: õpetajad, tuletõrjujad, koolis (edaspidi erikoolis) ja nende vanemad ning tavakooli meditsiiniõed, pangatellerid; madal: töölised), suhtusid noorukid ja nende vanemad, siis ilmnes, et noorukite suhtumine kümnesse lapse väärkohtlemise liiki üldiselt taunivalt. Võrreldes (tavakool, erikool) lapse väärkohtlemise kümnesse erinevatesse erinevaid uuritavate gruppe omavahel, ilmnes, et kõige liiki oli liberaalsem võrreldes nende vanemate suhtumisega. Kõige
1.1 Mis on waldorfpedagoogika? Steiner koolides on õppetöö ühine nii poistele kui tüdrukutele. Alates esimesest klassist hakatakse õppima kahte võõrkeelt, loobutakse istumajätmisest, tunnistused on põhjalikult tekstipõhised, hindeid ei panda. Kogu selline seisukoht õppimises on olnud enesestmõistetav alates esimesest waldorfkooli loomisest ( 1919 a.) peale. Alles tunduvalt hiljem võeti üht-teist sellest üle ka tavakooli. Näiteks see, et pole ainult tüdrukute või poiste klasse, tütarlastekoole jms. Erinevalt paljudest tavakoolidest ei ole waldorfkoolis kasutusel tavapärased valmiskujul olemasolevaid õpikuid või töölehti, kus peaks ainult lünki täitma ning mis ei innustaks last ise asjade üle arutlema ja loomingulisust leidma. Nendes on enamasti tegu hoopis endakujundatud tsüklivihikutega. Lasteaias ühes rühmas on koos erinevate vanustega lapsed, mis on hea selleks, et lastel oleks kogu
4. KOKKUVÕTE Alaealiste komisjoni tulevad enamasti poisid, kuigi tütarlaste osakaal on ka juba tõusnud. Samas tütarlaste probleemid on tõsisemad. Komisjoni suunatud noorte vanus jääb põhiliselt vahemikku 12-16. Sagedamini satub nooruk komisjoni varavastaste süüdistustega, järgmiseks koolikohustuste mittetäitmise ning seejärel kehalise väärkohtlemisega seotud tegude tõttu. Enamik noori õpib tavakooli tavaklassis ning saab õppimisega rahuldavalt hakkama. Komisjoni satub vähemal määral ka abikooli ja sanatoorse kooli õpilasi. Komisjoni suunatud noort iseloomustab kool sagedamini negatiivselt, tihti puudub koolipoolne info noore peretausta ja vabaaja veetmise kohta. Alaealiste komisjoni suunatud noored veedavad enamasti aega sõprade seltsis, kuid on ka neid kes käivad trennis, huviringis või noortekeskuses.
Väärkohtlemise tagajärjeks on lapse häirunud sotsiaalne ja psühholoogiline toimimine. (Roomeldi 1997) Sellest järeldub asjaolu, et perekonnast hakkab ka lapse väärkohtlemine. Väärkohtlemine on aga üks peamiseid põhjuseid, mis probleeme nii lapse käitumises kui ka tema üldises arengus. Rääski (2002) uurimuse ,,Lapse väärkohtlemise liikide seos vanemate seotuse stiilidega käitumishälvikute erikooli ja tavakooli tütarlastel" näitab, et lapse väärkohtlemise liigid ja Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö emapoolne afektsioonideta kontroll (tõrjumine, ülekaitstus) on omavahel seotud. Seega on lapse väärkohtlemise erinevad liigid seotud emapoolse mitteefektiivse seotuse stiiliga: emapoolne tõrjumine ja ülekaitstus, mis näitavad afektsioonideta kontrolli nimelise seotuse stiili esinemist pere lähisuhetes.
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine,
4 · tähelepanu defitsiidi/hüperaltiivsuse sündroom, segatüüpi (Neuhaus 2001:14) Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid Hüperaktiivsetel lastel on vaja toimetulekuks palju rohkem energiat ja abi, kui teised lapsed. Väga tähtis on perekonna ja lähedaste inimeste suhtumine. Toon välja oluslisemad probleemid, mis haigusega kaasnevad: 1.Õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel, see tähendab, et tal on eeldused tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vaimsed võimed võivad olla ka keskmisest madalamad ning laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib aga olla eakohasest kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte
põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes. Et kõik lapsed, kes on haridusest kõrvalejäämise ohus, oleksid kaasatud õppetegevusse." (Pärismaa, 2013, 2.) HEV õppe koordineerimine on õpetajale lisaülesandeks või lisatööks, millega riigi poolt ei kaasne õpetajate palgafondi suurenemist, pigem peab koolijuht ise leidma võimalusi, et
. Mida EI peaks lapsevanem tegema? · Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama. · Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. · Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? · Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. · Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel?
kestis Maria ema surmani 1912. Maria lapsepõlvekodus ei olnud üksmeelt, isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsuti rahutoojaks. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Kui Maria oli väike, siis pidi ta iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, sest tundis suurt rõõmu vaeste aitamisest. Pere ainuke tütar pandi tavakooli ja juba esimestest koolikogemustest sööbisid Maria mällu näited selle kohta, missugune ei peaks kool olema. Eriti hämmastas Mariat lugupidamatus, mille osaliseks lapsed koolis said. Maria ei torganud küll silma eriliste võimetega, kuid ta jäi kõigile meelde oma väärika käitumisega ning sellega, et kohtles kõiki lugupidavalt ja ootas samasugust suhtumist ka iseenesesse ja kaasõpilastesse ka õpetajatelt. Kui Maria oli 12-
suulised selgitused. Verbaalset korraldust ei pruugi õpilane mõista, sest see võib ületada tema operatiivmälu mahu või ei kujune seosed sõna-tegevus või sõna-objekt. Eraldi harjutamist vajab kirjalike korralduste mõistmine ja täitmine. Tüüpiline on see, et arvestatakse ainult osa ülesande nõudmistest või orienteerutakse üksikutele sõnadele nende seost arvestamata. Samalaadsed raskused, kuigi vähemal määral, ilmnevad ka tavakooli õpiraskustega lastel. Pedagooge huvitab järgmine osafunktsioon — oma tegevuse verbaalne reguleerimine ja planeerimine. Sellest sõltub lapse võime iseseisvalt töötada (õppida). Nimetatud kõnefunktsiooni puudumisel suudab laps iseseisvalt teha ainult seda, mida ta on varem (harilikult imiteerimise teel) omandanud, uute teadmiste iseseisev omandamine pole võimalik. Sellises olukorras on näiteks vaimselt alaarenenud, samuti väiksemate õpiraskustega lapsed tavakooli algklassides
3 Mis on waldorfpedagoogika? Waldorfpedagoogika on ühine õppetöö poistele ja tüdrukutele, kaks võõrkeelt alates esimesest klassist, tsükliõpe, 12 klassi hõlmav ühiskool, istumajätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia - see kõik on olnud enesestmõistetav alates esimese waldorfkooli loomisest 1919. aastal. Alles tunduvalt hiljem võeti nendest üht-teist üle ka tavakooli praktikasse. Waldorfpedagoogika püüab arendada õpilaste loovjõude algusest peale. Selle asemel, et töötada valmis vormidega, kus suures osas tuleb vaid etteantud lünki täita, asendavad waldorfkoolis õpikuid enamasti endakujundatud tsüklivihikud. 3.1 Sotsiaalse pädevuse arendamine Sotsiaalse pädevuse omandamine võimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega õpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste võimetega õpilaste
töös või nende omavahelises koostöös. Sellepärast on hüperaktiivsel lapsel sageli samaaegselt hüperaktiivsusega ka teisi probleeme, kuigi mitte alati ja igaühel. Lapse toimetulekut mõjutab ka seegi, kuidas lähedased inimesed temasse suhtuvad. 3.1 Spetsiifilised õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel s.t. et vaimsed võimed on tasemel, mis võimaldaksid tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vahetevahel võivad vaimsed võimed olla ka madalamad, mistõttu laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel, mida rakendatakse erinevates koolitüüpides (tasandusklassid, abikoolid, kõnekoolid). Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib olla ka kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemises, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest
saame eeldada, et mõõtmistulemused on täpsed, s.t ei sisalda süstemaatilisi ega ka juhusest tingitud vigu, saame statistiliste meetodite abil oma andmed kokku võtta ja teha uuritud grupi kohta järeldusi, mille paikapidavuse kindluses ei ole vaja kahelda. Nii võime näiteks peale lastevanemate küsitluse tulemuste kokku võtmist väita, et küsitluses osalenud lastevanematest [täpselt] 135 (62%) nõustus sellega, et erivajadustega õpilased peaksid õppima erikoolis, mitte tavakooli klassides. Samas tuleb osata aru saada, et statistilise maailmavaate keskseks mõisteks on TÕENÄOSUS, s.t statistika ei anna meile alati 100% kindlust andmete põhjal tehtud järeldustes, vaid lubab määrata, kui suur on võimalus ühe või teise sündmuse toimumiseks, meie poolt tehtud järelduse paikapidavuseks, jms. Statistiline mõtteviis on mõistmine, et meie vaatlused (mõõtmised) ei ole
saame eeldada, et mõõtmistulemused on täpsed, s.t ei sisalda süstemaatilisi ega ka juhusest tingitud vigu, saame statistiliste meetodite abil oma andmed kokku võtta ja teha uuritud grupi kohta järeldusi, mille paikapidavuse kindluses ei ole vaja kahelda. Nii võime näiteks peale lastevanemate küsitluse tulemuste kokku võtmist väita, et küsitluses osalenud lastevanematest [täpselt] 135 (62%) nõustus sellega, et erivajadustega õpilased peaksid õppima erikoolis, mitte tavakooli klassides. Samas tuleb osata aru saada, et statistilise maailmavaate keskseks mõisteks on TÕENÄOSUS, s.t statistika ei anna meile alati 100% kindlust andmete põhjal tehtud järeldustes, vaid lubab määrata, kui suur on võimalus ühe või teise sündmuse toimumiseks, meie poolt tehtud järelduse paikapidavuseks, jms. Statistiline mõtteviis on mõistmine, et meie vaatlused (mõõtmised) ei ole
teemale. Arstiteaduse ja usuõpetuse üliõpilastele ning kodanikuõpetuse-, loodusloo-, ja tervishoiuõpetaja kutse taotlejatele olid instituudi tööplaani kohasel kõik loenguaineid kohustuslikud eksamiaineiks. Teistele tudengitele olid need valikained. Eugeenika instituudi rajamist toetas otseselt sotsiaalministeeriumi tervishoiu ja hoolekande valitsuse rahva juurdekasvu ja heaolu komisjon. (Kalling, ,,Karskustöö...") Väidetavalt taheti viia eugeenika ka tavakooli õppekavasse. Andmeid, kas seda ka tehti, ma kahjuks ei leidnud. MIDAGI HEAD KA - SUGUVÕSAUURINGUD Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts korraldas Kalle Kesküla andmetel ka suguvõsauuringuid. Näiteks redigeeris ja täiendas Aadu Lüüs 1932. a kirjastatud Martin Lipu uurimuse Karellide suguvõsast. Loodi ka sugukondade uurimise büroo, mille üks liige - keegi L. Pärtelpoeg hakkas tasu eest koostama Holstre valla (Viljandimaa) genealoogilist andmebaasi. 1939
saame statistiliste meetodite abil oma andmed kokku võtta ja teha uuritud grupi kohta järeldusi, mille paikapidavuse kindluses ei ole vaja kahelda. Nii võime näiteks peale lastevanemate küsitluse tulemuste 5 kokku võtmist väita, et küsitluses osalenud lastevanematest [täpselt] 135 (62%) nõustus sellega, et erivajadustega õpilased peaksid õppima erikoolis, mitte tavakooli klassides. Samas tuleb osata aru saada, et statistilise maailmavaate keskseks mõisteks on TÕENÄOSUS, s.t statistika ei anna meile alati 100% kindlust andmete põhjal tehtud järeldustes, vaid lubab määrata, kui suur on võimalus ühe või teise sündmuse toimumiseks, meie poolt tehtud järelduse paikapidavuseks, jms. Statistiline mõtteviis on mõistmine, et meie vaatlused (mõõtmised) ei ole alati täiesti täpsed ning,
põhjused peavad olema ülikaalukad. 1.2 Puudega laste probleemid 1 17 Puudega laste probleemid seonduvad eelkõige sellega, et mitte alati ei ole puudega lastele tehtud haridus kättesaadavaks. Eesti Vabariigi “Haridusseadus”, “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” ja nendega seonduvad aktid ei soodusta puuetega laste integratsiooni tavakooli. Seadused ja määrused on deklaratiivse iseloomuga ning neis ei ole näidatud, millistest vahenditest kantakse integreerimisega seotud kulud. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele (haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumi seadus) tagab kohalik omavalitsus keha-, kõne-, meele ja vaimupuudega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis. Nõutavate tingimuste puudumisel elukohajärgses koolis lasub riigil ja
Kui tüdruk oli 8- aastane, hukkus isa Pierre ning lapse eest kandsid hoolt ema ja vanaisa, doktor Curie. Ema oli sageli laboratooriumis ning seepärast saigi tema lapsepõlvemängude kaaslaseks ja esimeseks õpetajaks vanaisa, kes kasvatas Iréne'is vaimset tasakaalukust, optimismi ja vaieldamatut reaalsusearmastust. Doktor Curie õpetas teda loodust armastama ja vaimustus koos temaga kuulsatest kirjanikest. [9 ,10] Kuna ema ei tahtnud Iréne'i tavakooli panna, organiseeris ta ise kooli, kus andsid tunde lisaks temale ka teised Sorbonne'i professorid, kelle lapsed seal õppisid. Kool kestis kaks aastat, siis läks Iréne kolledžisse, mille jõudis lõpetada just enne sõja algust. Seejärel läks neiu oma emale appi, sõites temaga kaasa röntgenaparaate üles panema ja tutvustama. Sõja lõpul, kui instituuditöö taas elavnes, arvati Iréne laboratooriumi ametlikku koosseisu. 1920. aastal lõpetas neiu Sorbonne'i ülikooli. [1, 9]
Handbook (Alusastme Profiili Käsiraamat) annab üldised juhtnöörid õpetajale, kaasaarvatud nendele, kes vastutavad erinevate erivajadustega laste eest. Samuti on välja arendatud sari ,,ettevalmistavaid" tasemeid, mida tuntakse Preparatory Level ehk P skaalana, see on mõeldud hariduslike erivajadustega õpilastele, kelle edenemine on aeglasem ning kelle arengut ei oleks 6 tavakooli tasemetega võimalik üldse määratleda. P skaalaga on aga võimalik jõuda selliste õpilaste riikliku õppekava esimese taseme hindamiseni (nt sügava vaimupuudega õpilased). Connexions, noorte suunamisteenus, on vastutav 13-19-aastaste noorte kutse ja kõrghariduse eest, kuna on kohustatud läbi viima õpiraskustega noorte hindamise ja leidma neile sobiva kooli kus nad saaksid edasi õppida, peale kohustusliku kooli osa läbimist. Neid hinnanguid
a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda oli kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis; 1954. a. kirjastatakse eelnevatel aastatel koostatud kurtide aabits, mille üks eesmärke on kõne õpetamine. Kurtide aabits on muuseas veel poliitilisem kui tavakooli oma: tähtsal kohal on kolhoos, mänguasjad on sõjalise otstarbega (püss, punatähega kiiver), kuilapsed lähevad kalale, paistab eemalt punane lipp jne. 1958. aastal taasasutatakse klubide, raamatukogude, kõrgkoolide jne juurde esimesed rahvaülikoolid. Need alluvad Rahvaülikoolide Nõukogule, mis omakorda allub ENSV Rahvaülikoolide Nõukogule. Rahvaülikoolist saab populaarne enesetäiendamise ja seltskondliku suhtlemise vorm, mida lembivad eelkõige naised.
bioloogiat, füüsikat või infotehnoloogiat õppinud noored. "Kui keegi, keda huvitab tehnika, mõtleb sellele, et on olemas sellised asjad nagu kohleaarimplantatsioon, et pannakse elektroodid sisekõrva ja täiesti kurt inimene hakkab kuulma, siis see on päris wow," rääkis Uus. "Ma olen selles suhtes õnnelik inimene, et mind on ümbritsenud head inimesed, kelle abiga ma olen saanud liikuda vaegkuuljate koolist tavakooli. Arvan, et kunagi lapsepõlves oli see väga oluline samm," ütles audioloogia päeva patroon ja riigikogu liige Jüri Jaanson. Eesti elanikkond vananeb ja sellega sagenevad kuulmisprobleemid. Ka kaasasündinud kuulmispuuet on Eestis rohkem kui Euroopas, ütles Kai Uus. Kui seni on Eesti audioloogid end ise piiri taga koolitanud, siis Kai Uusi hinnangul võiks noortele luua spetsiaalse stipendiumi, et teha näiteks Manchesteri Ülikooli juures eriala magistrikraad.
erivajadustega lapse arengutaset hinnata vähemalt kord aastas ja iga hindamisperioodi järel koguneda ka arenguvestlusele ning edasist tegevust planeerima. See on ühtlasi aeg, mil tuleb üle vaadata ka senise eriabi tulemuslikkus ning vajadusel teha otsus rühmatüübi muutmiseks. Võib olla ka niipidi, et laps on eri- või sobitusrühmas saanud väga tõhusat abi ning suudab enne kooliminekut jätkata juba tavarühmas ja läheb õppima tavakooli. „Varajane sekkumine ja ennetav lähenemine on väga olulised mõjusa ja tõhusa poliitika väljatöötamisel, sest riiklikud kulud, mida on vaja laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tagajärgedega võitlemiseks, on üldiselt suuremad kui kulud, mida on vaja sekkumiseks väikeste laste puhul.” (Komisjoni soovitus, 2013) 3.Ülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost. Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil
hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. D. Tunnetusprotsesside areng õpiraskustega lastel. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist väliskeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!). Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega: LRÕK, RÖK ja täiskasvanud. Täiskasvanud tundsid ära 72%, tavakooli lapsed 57%, abikooli lapsed 0%. Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27% → Taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel). Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks.
Antonio Stoppani nõbu. Ema ja tütar olid väga lähedased. Isa rangus ja ema leebus tekitasid tihti tüli ning väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks
Ülesanne sooritatakse küll peast, kuid hargnenult. Operatsioonide tulemus fikseeritakse verbaalselt. Väga ilmekas näide on algaja lugeja "vaikne lugemine". Isegi kui puudub hääl, on suuliigutused täiesti jälgitavad. Häälimine on märgatav (ja ühtlasi vajalik) ka kirjutamisel. Katsed on näidanud, et artikuleerimise takistamine kirjutamise ajal (lapse suu lahti, midagi suus) põhjustab tavakooli I-II klassis kirjavigade mitmekordset kasvu. Abiõppelapsi iseloomustab oma tegevuse vähene verbaliseerimine (toimingute) õppimise ajal, mis ilmneb ka keeleülesandeid täites. Üleminek vaimsele tegevusele. Tüüpiliseks peetakse verbaliseerimise vähenemist, sosinkõnele tuginemist. Kuid sosinkõnele saab laps tugineda siis, kui ta varem suutis ülesannet väliskõnes lahendada. Vaimsele ja teadvustatud tegevusele üleminekuks
oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust. Lapsel ei ole sotsiaalseid oskusi. Kiusamise variandid: Õpilase kiusamine õpilase(t)e poolt Õpilase kiusamine õpetaja poolt Õpetaja kiusamine õpilas(t)e poolt. Sh õpetajate omavaheline kiusamine, juhtkonnavaheline kiusamine. Kiusamiskäitumine on seotud kolme osapoolega: OHVER, KIUSAJA, KÕRVALSEISJA. Väidetakse isegi, et tegemist on grupi ja kellegi individuaalse suhtega. Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid. Tuleb tegeleda nii kiusaja, ohvri kui ka kõrvalseisjaga. Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima. Võib olla nii, et ka õpetajad ei tee koolis midagi. Kiusamise laineefekt: I Aste kiusamise juhtum, ohver tunneb end ebakindlana.
aga ehk enamgi rõõmu kui tavakoolis. Kuna 1990-ndate algusest surdopedagooge Eestis enam ei õpetata , on selle ala spetsialistidest suur puudus . Keskmiselt implanteeritakse aastas üheksa last. Algus oli üsna vaevaline , sest abivahendid paigaldati liiga hilja , kuid praeguseks on kasvanud peale põlvkond , kes on saanud abi õigel ajal . Hea vaimse võimekuse , koduse abi ning surdopedagoogi / logopeedi pideva tegevuse korral on sellisel lapsel võimalus pöörduda tavakooli . Hiljuti sai esimene laps kahepoolse implantaadi mõlema kõrva jaoks . See on väga oluline , sest ühepoolse aparaadiga ei taju laps , kustpoolt heli tuleb . Ta ei kuule ruumiliselt , vaid üksnes ühest suunast , mistõttu on näiteks autode liikumise suunda ja telefonihelina asukohta raske tajuda . Kui kuulmislangusega lapse intellekt on heal tasemel ning surdopedagoog , logopeed , kodu , lasteaed ja kool last toetavad , siis ei saa tulevikus arugi , et inimene ei kuule nii nagu teised
- Õpilase kiusamine õpetaja poolt - Õpetaja kiusamine õpilas(t)e poolt Kiusamine (Sullivan): Ohver käitumismustrite muutmine, enesehinnangu tõstmine, kindluse süstimine Kiusaja Kõrvalseisja 1) need kes tahaksid midagi teha, aga ei julge/ ei tea, mida teha; 2) need, kes ei taha midagi teha, naudivad vaatepilti. Hirm: kui ma midagi teen, satun ise ohvriks. Oluline ikkagi anda teada täiskasvanule. Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid (Kõiv,2000). Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima (Sullivan). Sullivan, 2000) kiusamise laineefekt: kivi visatakse lompi, ja lained hakkavad levima lombi äärde: 1. aste kiusamise juhtum: ohver tunneb end ebaturvaliselt 2. aste vanemad ja perekond: viha kiusamise suhtes, empaatia ohvri
lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid. 3.3.3. Mida EI peaks lapsevanem tegema? Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama. Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.. 3.3.4. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles
mida teeb tema ja mis tasemel. Protokollimine: paned kirja kõik selle, mida õpetaja täpselt ütles ja mida lapsed ütlesid. Protokoll on selleks, et praktikant, kes tundi annab, saaks ka pärast oma vigu lugeda. Protokollimise oskus tuleb ka tulevikus väga palju kasuks, sest olles kunagi ise juhendaja pead samuti seda tegema. Protokollist kujuneb lõpuks välja hinnang su kolleegi tööle. 12. Matemaatika õpetamise meetodite klassifikatsioon. Õpetamise meetodid ei erine tavakooli omadest aga asjade rakendus on erinev. LÕ lastel on kõigi teadmiste omandamise protsess väga keeruline. Omandamise protsessis eristatakse nelja astet: a. Esialgne tutvumine uue materjaliga ja läbi töötamine (uue materjali tund) b. Oskuste ja teadmiste omandamine harjutamise teel (harjutamine) c. Teadmiste ja oskuste säilitamine kordamise teel (kordamine) d. Teadmiste ja oskuste rakendamine praktikas (kinnistamine) e
bioloogiline küpsemine Noorukiiga on stresside periood. Tihti on selle tulemuseks hälbiv käitumine. Statistika näitab, et hälbiv käitumine on enamlevinud linnades. 6.6.2. Käitumishäired. Käitumisgeneetika. "Rasked" lapsed. Ebaefektiivsel kasvatuspraktikal 4 põhilist joont: 1. puudujäägid järelvalves 2. puudujäägid vanemate distsipliininõuetes laste järele (jäigad või vastuolulised nõuded). 3. laste julm kohtlemine 4. vähene seotus lapse eluga Probleemset tavakooli õpilast iseloomustavad: 1. antidistsiplinaarne käitumine kehtestatud distsipliini ja reeglite rikkumisena 2. antisotsiaalne käitumine- hulkumine, valetamine, kaklemine, popitegemine, väljakutsuv käitumine, klassikurususe kordamine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine. 3. delinkventne käitumine-varastamine. Lisaks käitumisprobleemidele mitmed negatiivsed isiksuse probleemid- laiskus, kangekaelsus, rahutus, endasetõmbumine, depressioon.
koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? • Õpiraskusted - laps ei suuda omandada oskusi, mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis (nt lugemine, kirjutamine, arvutamine). • Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk… • Vähemalt 10%-l lastest õpiraskused, nendest omakorda rasked 5% (ei sobi tavakooli). % varieerub, sest dgn-l kriteeriumiks ka 2- aastane mahajäämus ja oleneb abiprogrammide rahastusest… • Verbaalsed (ca 90%) ja mitteverbaalsed õpiraskused • Õpiraskused, mis mõjutavad lugemist (düsleksia) ja arvutamist • Mitteverbaalsed – ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs (cerebral palsy), hüdrotseefalus e vesipea (hydrocephalus) • Vanusega nõrgeneb, kuigi ka täiskasvanuna nö jääknähud
ka väiksemat pingutust, ei ole stabiilne. 3. Tunnetusprotsesside erisused üldiste õpiraskuste korral. Taju iseärasused. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist välikeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!) Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega LRÕK, RÖK ja täiskasvanud. Täiskasvanud tundsid ära 72%, tavakooli lapsed 57%, abikooli lapsed 0%. Katsest võiks järeldada, et abikooli laste nägemistaju on poole võrra aeglasem. Kas taju on arendatav? Lisakatse 3kl lastega: tavakooli lastel 100% äratundmine, abikooli lastel 27%. taju on arendatav küll (mitte küll tajuprotsesside kiirus ehk vaid tagasiside mälust on kiirem eseme äratundmisel) Sellest tulenevalt: abikooli lapsed vajavad rohkem aega uue omandamiseks.
annaabi.ee 
