Mahatma Gandhi (1)

Mahatma Gandhi
Mohandas Karamchand Gandhi (2. oktoober 1869 – 30. jaanuar 1948), tuntud ka kui Mahatma Gandhi, oli India poliitik , kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias.
Mohandas Karamchand Gandhi sündis 2. oktoobril 1869. aastal Porbandaris, Kathiavari poolsaarel, India maanurgas, mida asustavad gudžaratid, suuruselt keskmisi India rahvaid (praegu umbes 20 miljonit). Ta vanaisa ja isa olid olnud peaminstriteks kohalikes vürstiriigikestes.
Lapsepõlves ja noorukieas ei olevat Gandhi millegi poolest silma paistnud. Ta ei avaldanud erilisi vaimuandeid, ka polnud ta töökus selline, mis võimaldanuks tal näiteks selgeks õppida hindude püha keelt, sanskritti - asjaolu, mis talle hiljem sügavat hingepiina valmistas.
India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteistkümneaastaselt paari; hiljem võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust, oma naisega elas ta aga surmani hästi.
Peale tavakooli lõpetamist läks Gandhi Inglismaale ja lõpetas Londonis Ülikooli. Peale seda läks ta tagasi Indiasse ja tegi enda advokaadibüroo. Tal avanes minna advokaadina Lõuna-Aafrikasse, kus ta sattus rassilise diskrimineerimise ohvriks. Ta nägi, kuidas kannatasid valgete käe alla tavainimesed. Ta asus võitlema indialaste õiguste eest.
Ta viibis Lõuna-Aafrikas pea 10 aastat ja tegi suuri samme diskrimineerimise lõpetamiseks. Peale seda läks ta tagasi Indiasse.
Selle sajandi India uuendajatest ja õpetajatest tuntuim ja suurima mõjuga on olnud Mahatma Gandhi. Mahatma Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada India Suurbritannia ülemvõimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui kogu impeeriumi püssid ja pommid . Lühike, kuivetunud, prillidega mees vabastas oma kodumaa ilma ühegi kuulita!
Võideldes indialaste õiguste eest algul Lõuna- Aafrika ja hiljem Indiat valitsenud Briti valitsuse vastu, arendas Gandhi välja oma õpetuse
vägivallatust vastupanust. Selle õpetuse allikaiks olid hinduistlik-džainistlik ahimsa põhimõte, Gandhi leidis, et vägivalda vältides peab
järjekindlalt pürgima õiglaste eesmärkide poole. Nõrgad ja rõhutud peavad ilma vihata mõjutama valitsejate südametunnistusi. Ta nõudis endalt ja oma pooldajatelt eneseohverdust tõe nimel. Selle põhimõtte järgimine eeldab kõigutamatut usku armastuse ja halastuse tugevusse ning selle lõplikku võitu. Gandhi võitles vägivalda kasutamata India sõltumatuse eest ja parandas ulemusrikkalt ka kastitute olukorda. Ta nimetas kastituid "Jumala rahvaks", haridžaanideks, ja viis neid templitesse ja muudesse kohtadesse , kuhu neil varem oli keelatud minna. Gandhit austati sügavalt ja teda hakati pidama mahatmaks, pühaks meheks (mahatma= suur hing). Temast sai hindude vaieldamatu rahvajuht. Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947.
 
Gandhi pärand.
 
Kuigi Gandhi avaldas sallivaid mõtteid teiste religioonide kohta, oli ta teadlik hindu. Gandhi ise on öelnud: "Ma pean oma religiooni tähtsamaks kui oma kodumaad , eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane."Mahatma Gandhi oli kindlasti sünkretist, India suurte müstikute, nagu Kabiri järglane. Sellepärast fanaatiline hinduist tema ka tappis. Osalemine poliitikas ja ühiskondlik tegevus oli Gandhi jaoks usu rakendamine praktikas. Ta uuendas hinduismi, nõudes kastisüsteemi kõrvaldamist ja loomaohvrite keelamist. Gandhi uuendamispüüdlused ning vägivalla eitamine hindude ja muhameedlaste vaheliste konfliktide lahendamisel äratas vanameelsetes ringkondades umbusaldust. Oletatavasti nende kahtlustuste tõttu lasi üks fanaatiline hindunoormees Gandhi 1948 a. maha.
Mahatma Gandhi ei uskunud vägivalda ega teistele kahju tegemisse. Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka kõiki teise üles sama tegema. Ta ise elas tagasihoidlikult ja oli taimetoitlane , ta paastus tihti. Ta kandis pea alati traditsioonilist India riietust dhotit.
Ta on ametlikult austatud kui India rahva isa, ta sünnipäev 2 Oktoober on Indias rahvuspüha ja terves Maailmas kui rahvusvaheline vägivalla vastane päev.