Kuidas märgata Downi sündroomiga last (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö eriala
ST11
Krista Kämer
KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST
Juhendaja : Reet Rääk
Mõdriku
2012

MIS ON DOWNI SÜNDROOM?

Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle.

KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB?

Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps – ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised.
Erilist osa mängib ema vanus. Naisel suureneb Downi sündroomiga lapse saamise tõenäosus koos tema vanusega rasestumise hetkel. Eriti järsult hakkab see tõusma alates 35.eluaastast.

KUIDAS DOWNI SÜNDROOMIÄRA TUNDA?

Peaaegu kõigi Downi sündroomiga lastel giagnoositakse nende seisund sünnihetkel või veidi pärast sündimist. Mitte ühelgi lapsel ei esine korraga kõiki iseloomulikke tunnuseid. Sündroomi korral on kokku kirjeldatud 120 tunnust. Paljudel sündroomidega lastel esineb neid vaid kuus või seitse .

Iseloomulikud tunnused

• Nägu – Eesvaates on Downi sündroomiga lapsel reeglina ümar nägu. Küljelt vaadates mõjub profiil lamedana.
  
• Pea – Enamikul Downi sündroomiga inimestel on kukal pisut lamenenud . Seda tunnust nimetatakse brahhükefaaliks (lühipealisus).
  
• Silmad – Peaaegu kõigil Downi sündroomiga lastel ja täiskasvanutel on ülespoole viltuse lõikega silmad. Lisaks sellele iseloomustab nende silmi sageli väike poolkuukujuline nahavolt, mis kulgeb silma sisenurgast vertikaalselt ninajuureni. Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks (epikantsus ehk kolmas silmalaug).
  
• Juuksed – Downi sündroomiga laste juuksed on harilikult pehmed ja sirged .
  
• Kael – Vastsündinutel on kuklal suur nahavolt, mis nende kasvades harilikult kaob.
  
• Suu – Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem.
  
• Käed - Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Väikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli asemel ainult üks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nelja sõrme vagu, ka ahvivagu).
  
• Jalad – On töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik.
  
• Lihastoonus – Laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad. Niisugust lihsate lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all.
  
• Keha suurus – Laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsest pisut madalam, ka sünnipikkus jääb veidi alla keskmise.
  

MIDA DOWNI SÜNDROOMIGA LAPS PERELE TÄHENDAB?

Eelkõige teab seda kõige paremini pere ise, kus selle sündroomiga laps kasvab. Osade jaoks on see suur muutus nii halva kui ka hea poole, osade jaoks ei muutu midagi. Paljude perede jaoks tähendab see seda, et üks vanem hülgab teise, kuid paljud paarid muutuvad tänu sellise lapse sündi veellähedasemaks.

teie lapse käitumine?

Downi sündroomiga inimesed on flegmaatilised inimesed, kellega on lihtne toime tulla. Teine sseisukoht väidab, et tegemist on inimestega kes on kangekaelsed ja raskesti juhitavad . Selliste laste areng on palju aeglasem. Kaheaastasele iseloomulikud jonnituurid esinevad Downi sündroomiga lastel reeglina alles neljandal eluaastal . Oluline on, et vanemad kiidaksid oma last piisavalt palju.

kas downi sündroomiga isikud saavad iseseisvalt hakkama?

Sellise sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui teised. Palju sõltub juba kongreetsest inimesest – kas vajatakse tuge vaid pisteliselt või pidevalt, igapäevatoimingutes. Enamik Downe saab täiesti rahuldavalt hakkama iseseisva elu ja lihtsama tööga. Sobiva ameti valimisel tuleb kindlasti arvestada inimese vaimupuude ulatust, oskusi iseseisvalt tööl käia ning kohalikke võimalusi.

KAS PUUDEGA LAPSELE ON PAREM ERIKOOL VÕI TAVAKOOL ?

Erikooli plussid ja miinused :

• + Koolil on võimalik koondada vajalikud spetsialistid , neid efektiivselt rakendada ja koolitada , kuna palju samalaadsete erivajadustega lapsi on koos
  
• + Kooli miljöö, sisekliima, õppe- ja koolivälise töö saab kujundada laste erivajadusele sobivaks .
  
• + Kooli kaudu võib õpilastele pakkuda rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuseid.
  
• - Erikool asub paratamatult osa perede jaoks kodukoolist kaugemal, selle tõttu tekib mure transpordiga või isegi vajadus elada nädala kaupa õpilaskodus.
  
• - Erikoolis õppides puutub laps vähem kokku tavamaailmaga
  

Tavakooli plussid ja miinused :

• + Laps saab käia kodule lähimas koolis, mis teeb elu lihtsamaks ja normaalsemaks.
  
• +Puudega laps tavakoolis suurendab sallivust.
  
• - Erivajadustega laste hariduse kvaliteet võib sattuda löögi alla, kuna igase tavakooli ei pruugi jätkuda eripedagooge ja tugispetsialiste.
  
• -Kui puuetega lapsi on tavakoolis vähe ja nende erivajadused on erisugused, on väga kulukas rakendada nende jaoks vajalikke tugiteenuseid.
  
• -Võib juhtuda, et üksikud puuetega lapsed tervete hulgas jäävad ilma arenguks vajalikest eduelamustest või siis hoolitsetakse nende eest ülearu ja tehakse nii-öelda hinnaalandust.
  

Kasulikud aadressid

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit – Tatari 12, 10116 Tallinn
Pärnumaa Downi klubi – Mai 8-61, 80025 Pärnu

kasutatud kirjandus .

(Mark(Selikowitz) 1996:39, 47, 110, 213)
(Tervis Pluss 2006: 28, 29)
(Puutepunktid nr3 detsember 2011: 5)
4