Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaatluspraktika iseseisev töö nr 6 (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

ISESEISEV
TÖÖ
NR
6

HEV
õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane
koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel
käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade
keskendub kaasava  õppe mudelite rakendamisele koolis
erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise
jõukohastamiseks.
Hariduslik erivajaduse
(edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või
kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel ,
spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid , vajadusel tugipersonal), et
tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks
õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga
Vaatluspraktika iseseisev töö nr 6 #1 Vaatluspraktika iseseisev töö nr 6 #2 Vaatluspraktika iseseisev töö nr 6 #3 Vaatluspraktika iseseisev töö nr 6 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Vaatluspraktika iseseisev töö nr 7

ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele ­ füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele ­ vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Eesti Nõukogude Sotsiali

Vaatluspraktika
thumbnail
20
pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks alateemaks: sekkumise alane seadusandlus; teenuste suunatus ja struktuur; kasutatavad spetsialistid ning vanemate kaasamine. 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS Suurbritannia haridussüsteemis on mitmeid regionaalseid erinevusi õigusaktides Inglismaal, Walesi, Põhja-Iirimaal ja Sotimaal. Esmalt anname ülevaate eriharidusesüsteemist üldise

Eripedagoogika
thumbnail
15
doc

HEV koordinaatori roll

Praeguseks on HEV koordinaatorilt välja pakutud lapsevanemale ja õpetajatele järgmine plaan: õpilane osaleb kõigis järeleaitamistundides kuni õppeaasta lõpuni, seejärel sooritab 5 eksamid. Negatiivsete eksamitulemustega tuleb sooritada järeleksamid ning samal ajal ka sooritada täiendavat õppetööd. Toetamas on õpiabirühma töö ja logopeediline tegevus. Julgen arvata, et meie üldharidussüsteem ei tunne piisavalt laste erivajadusi ja sageli jäävad eriabi vajavad lapsed koolis abita. Suund on võetud sellele, et tugisüsteemide korraldusega koolides peab tegelema kohalik omavalitsus liiatigi ilma riigipoolsete rahaliste abivahenditeta. Kui koolides olidki juba töötanud sisse tugiteenuste süsteem ning tööle võeti

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
7
docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste ­ 1.­3. klass; 2) II kooliaste ­ 4.­6. klass; 3) III kooliaste ­ 7.­9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

Eripedagoogika
thumbnail
11
doc

Vaatluspraktika teine kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koo

Vaatluspraktika
thumbnail
7
docx

Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis

tüüpide ja faaside õppimisest. Need kirjeldused võivad olla tähele pandud kui tähtsate toetajatena , kõigile soovijatele kättesaadav ja tabav informatsioon ühe või enam riikliku haridussüsteemi kohta. 4 Euroopa Erapedagoogika Agentuur Euroopa Erapedagoogika Agentuur Euroopa Eripedagoogika Agentuuri Erivajadustega Inimeste Haridus on iseseisev ja omavalitsuslik organisatsioon, mis on loodud meie liikmesriikide poolt. Eesmärgiga tegutseda oma püstitatud platvormi kohaselt ja pakkuda koostööd erivajadustega õppijatele suunatud hariduse arenguks. Me oleme säilinud programmis osalevate riikide(EL liikmesriigid, Island, Norra ja Sveits) haridusministeeriumite toel nagu ka Euroopa Liidu institutsioonide kaudu Jean Monnet' elukestvaõppe programmi raames.

Pedagoogika alused
thumbnail
19
doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest.

Haridusteaduskond
thumbnail
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasugused meeskonnamängud ja grupidiskussioonid käsitletava aine teemadel on tema köitmiseks parimad vahendid. Eksistentsialistliku intellektuaalsusega laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel. Lasteaiaõpetajad on arvamusel, et andekad lapsed vajavad lisaks tavapärastele tegevustele ka täiendavaid, individuaalseid tegevusi. http://www.teatoimeta.ee/_Andekas_laps_lasteaias_ja_individ_408.htm e

Alushariduse pedagoog




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun