50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Eesti Nõukogude Sotsiali
Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks alateemaks: sekkumise alane seadusandlus; teenuste suunatus ja struktuur; kasutatavad spetsialistid ning vanemate kaasamine. 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS Suurbritannia haridussüsteemis on mitmeid regionaalseid erinevusi õigusaktides Inglismaal, Walesi, Põhja-Iirimaal ja Sotimaal. Esmalt anname ülevaate eriharidusesüsteemist üldise
Praeguseks on HEV koordinaatorilt välja pakutud lapsevanemale ja õpetajatele järgmine plaan: õpilane osaleb kõigis järeleaitamistundides kuni õppeaasta lõpuni, seejärel sooritab 5 eksamid. Negatiivsete eksamitulemustega tuleb sooritada järeleksamid ning samal ajal ka sooritada täiendavat õppetööd. Toetamas on õpiabirühma töö ja logopeediline tegevus. Julgen arvata, et meie üldharidussüsteem ei tunne piisavalt laste erivajadusi ja sageli jäävad eriabi vajavad lapsed koolis abita. Suund on võetud sellele, et tugisüsteemide korraldusega koolides peab tegelema kohalik omavalitsus liiatigi ilma riigipoolsete rahaliste abivahenditeta. Kui koolides olidki juba töötanud sisse tugiteenuste süsteem ning tööle võeti
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koo
tüüpide ja faaside õppimisest. Need kirjeldused võivad olla tähele pandud kui tähtsate toetajatena , kõigile soovijatele kättesaadav ja tabav informatsioon ühe või enam riikliku haridussüsteemi kohta. 4 Euroopa Erapedagoogika Agentuur Euroopa Erapedagoogika Agentuur Euroopa Eripedagoogika Agentuuri Erivajadustega Inimeste Haridus on iseseisev ja omavalitsuslik organisatsioon, mis on loodud meie liikmesriikide poolt. Eesmärgiga tegutseda oma püstitatud platvormi kohaselt ja pakkuda koostööd erivajadustega õppijatele suunatud hariduse arenguks. Me oleme säilinud programmis osalevate riikide(EL liikmesriigid, Island, Norra ja Sveits) haridusministeeriumite toel nagu ka Euroopa Liidu institutsioonide kaudu Jean Monnet' elukestvaõppe programmi raames.
Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest.
muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasugused meeskonnamängud ja grupidiskussioonid käsitletava aine teemadel on tema köitmiseks parimad vahendid. Eksistentsialistliku intellektuaalsusega laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel. Lasteaiaõpetajad on arvamusel, et andekad lapsed vajavad lisaks tavapärastele tegevustele ka täiendavaid, individuaalseid tegevusi. http://www.teatoimeta.ee/_Andekas_laps_lasteaias_ja_individ_408.htm e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid