50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tafca89
Õppematerjali autor
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks.
vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid,
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana. Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Minul kahjuks puuduvad kogemused ja kokkupuuted erivajadusega lastega. Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel. Neid lapsi tuleb märgata ja ära tunda, aidata ja suunata. Igale haridusliku erivajadusega lapsele tuleb pöörata tähelepanu.
.................. 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja
ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal,
kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev areng Kaasav kool- kool kõigile Õpetaja kui liider ja administraator kaasavas koolis Planeerib ja organiseerib õpetamist ja õppimist Motiveerib, märkab ja toetab õpilasi Kontrollib ja suunab õppimisprotsessi Lahendab probleeme õppimises ja õpetamises Võrgustiku kujundamine õpilaste ja õpetajate vah Iga õpilase individuaalsed õppe eesmärgid Individuaalne õppekava Õppe kohandamine
Üha enam lapsevanemaid kaaluvad oma kuulmislangusega last panna kuulmise erikooli asemel tavakooli. Tavakooli õpetajate valmisolek kuulmislangusega õpilasi oma klassis õpetada pole aga veel nii positiivne, kuna ettevalmistus selleks on vähene. Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid