Meie kool (0)

sissejuhatus
õpikeskkond
õpimeetodid
hindamine
õpilane,tugisüsteem
kokkuvõte
kastatud materjalid.
Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi.
Õpetuse aluseks on arenguteooria , mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks:
· eelkooliiga – kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood);
· põhikooliiga – 7. – 14. eluaasta (hingelise arengu periood);
· noorusiga – 14. – 21. eluaasta (vaimse arengu periood)
Õpikeskkond.
Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest
soovitatakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemisi hingelisi jõude, teisest küljest aga
püütakse luua väikese lapse vajadusi arvestav keskkond, mis peab silmas järgmist:
· laps vajab rahulikku ja turvalist keskkonda, kus valitsevad kindlad rütmid ja on kiirustamata
aega kõigeks;
· laps vajab aega ja vabadust iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha;
· laps vajab aega ning ruumi vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks;
· vaja on tingimusi õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks (vaba mäng, laste arv rühmas
optimaalne);
· laste meeleorganeid tuleb kaitsta (nt helid);
· on vaja luua loomulik õpikeskkond, mis võimaldaks igapäevaste praktiliste ja vajalike
toimingute läbiviimist nii toas kui õues, sest väikese lapse põhiline õppimismeetod on
jäljendamine.
Missioon on pakkuda loomingulist arengu ja koostöö keskkonda,
suunamaks laste ühised huvid ja unistused kasvu suunas liikuma.
õppeprotsessi saadab laste 100%-line kaasatus,
andes igaühele võimaluse tulla välja passiivsest kuulaja -vaataja rollist
ja pakkudes keskkona väljendusele, loovusele ja ettevõtlikkusele.
Pedagoogilise ümbruse kujundamisel on
olulised kord ja usaldatavus . Et väikelapse õppimise erilisele loomusele parimal viisil vastu tulla, on kujundatud lapse ümbruses ruum, kus on rikkalikult käegakatsutavat laadi
kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega , nõuab vahetult kehaorganitega
kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline , käegakatsutav asjade ja ruumide
kvaliteet. Siin on oluline ka vähem silmatorkav faktor, nimelt ümbruses valitsev kord ja
usaldatavus. Laste elutunde jaoks on otsustava tähendusega eile nähtut täna jälle kohata.
Meie klassiruumide sisstses on lähtutud eelkirjeldatust ning iga ruum kajastab kindat maa elementi (maa, õhk, tuli, vesi).
Maa- puit, kivid, muld , erinevad rohelised taimed sh. kindlasti sõnajalad, roosa kvarts jne.
Õhk- avar, valgusküllane , heledates toonides ruum.
Tuli - elektri kamin ja elektriküünlad, (tuleohutust arvestades), soolalambid.
Vesi- väike sisekjunduses kasutatav kosk , milles voolav vesi, sinised pehmed toonid jne.
Kooli inventaris on oluline roll ka musikariistadel, sh erinevad põnevad rütmipillid erinevatest kultuuridest,( timpanid , maracad,tubod, bongod, pillid , mis võimaldavad loodusnähtuste imiteerimist (vihmavars,käristi) jne) koolipäeva alustatakse ja lõpetatakse üheskoos musitseerides.
Materjalid, mida kasutatakse mängimiseks,õppimiseks, kui ka ruumi kujundamiseks ja loomiseks, on looduslikud ja inimsõbralikud .Tähtis on ka see, et asjadega poleks liialdatud – vähem asju, rohkem
fantaasiat. Lapsel tekib soov, vajadus ja võimalus ise areneda.
Koolil on oma aed, igal klassil oma peenar , kuhu saab omal valikul istutada maitsetaimi, aedvilju või lilli.
samuti on olemas rahuruum, mis on klaasseinaga vaatega merele , rahrumis on lamavas asendis toolid , kasutada saab kõrvaklappe, kust on võimalik valikuliselt kuulata linnuhääli, merekohinat või muid rahustavaid helisi.
Õpimeetodid.
Loomingulisi ja intellektuaalseid õppeaineid püütakse õpetada tasakaalustatult. Eriti oluline on lapse isiksusega arvestamine . Õppeprogrammid on koostatud vastavalt vanuselistele iseärasustele.et kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peaks selgeks saama seos inimese ja maailmaterviku vahel. Inimese kasvatamine on kooli ainus eesmärk.Kunstil on meie koolis eriline koht. Usutakse, et kunst on vaimse/ülemeelelise maailma füüsiline
väljendus. kunsti kasutatakse kolmel eesmärgil:
· õppevahendina;
· inimkonna arengu illustraatorina;
· rakendatakse kunstile seesmiselt omaseid kasvatuslikke väärtusi.
Töö edendamiseks kasutatakse nii joonistamist, maalimist, kui ka voolimist, ning sellel on pigem illustreeriv tähendus kui soov tekitada meistriteoseid. Selline tegevus pakub hingele suurt rahuldust.Kunsti hariduslik eesmärk on püüd arendadaesteetilist tundlikkust ning õpetada hindama maale,skulptuure, muusika ja luule kunstilist väärtust, millega koos omandatakse muidugi ka vajalikke
oskusi ja teadmisi. Eeldatakse, et kõigis kunstiliikides sisaldub nähtamatu, vaimne element. Meie kool on asutus, mis valmistab ette eluks. Ta ei püüa treenida noori oma ala spetsialiste, vaid aitab neil saada inimeseks. Kool toetab ja aitab ennast leida. Et inimene saaks leida endale selles maailmas õige koha, tuleb talle pakkuda kõiki arenguvõimalusi. Õppemetoodika läbiv märksõn ona lapsekesksus.
Meie kooli eesmärgiks on lapse tervisliku arengu edendamine. See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks hõlmama kogu isiksust. nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet . On tähis, et laps tunneb rõõmu õppimisest, et ta tunneb huvi kõige vastu, mis teda
ümbritseb ja seejuures teeb pidevalt tööd ning areneb. Tundides ei kiirustata,lastel on võimalus rahulikult oma tegevus lõpetada ja läbitu läbi tunnetada, endas talletada.Oluliseks peame arendada lastes püsivust, hoolsust, julgust , loovust, ettevõtlikkust, suhtlemist. Olulised on õpetaja poolt päevakavasse planeeritud piisav aeg vabamänguks, igapäevatoiminguteks, vabategevusteks.
Koolis püütakse õpilastes tekitada armastust õpitava aine vastu. Üksnes sel moel on võimalik vallandada õpilastes huvi aine vastu, mitte aga vaid soovi saada häid hindeid või isiklikku kasu. Südamest tulev huvi õpitava aine vastu osutub märksa tugevamaks motiiviks, kui ükskõik milline sundimine. Töövihikuid ja õpikuid ei kasutata. Põhikooli lõpupoole on õpikud toetavaks ja abistavaks õppevahendiks. Õpilased teevad ise omalevihikud, kuhu nad kirjutavad üles õpitavat, mida nad kaunistavad , ning millest nad pärast õpivad ja kordavad. Selline loominguline ja isetegemine teeb õpitavat meelepärasemaks ja lapsesõbralikumaks.
Lastel on tundides loodud võimalused soovitud viisil end väljendada, käsitletut integreeritakse läbi loomingulise legevuse( kunsti, muusika , käeliste tegevuste samas ka läbi luule või keraamika vms)
Õpetatakse ka olema kontaktis iseendaga, oma vaimse minaga, kautatakse jooga ja vabastava hingamise tehnikaid.
HINDAMINE
Koolis kasutatakse nii hindamist kui ka hinnangute andmist. Õpetaja väljendab oma hinnangut õpilase käitumisele sageli minimaalsete abivahenditega –pilk, tähelepanu osutamine või selle osutamata jätmine, mõni tunnustav sõna või märkus.Kui tegemist on nn lennult hindamisega, siis sellest ka piisab . Oluline on tähelepanu pöörata vaid sellele, et hinnataks ja väärtustataks ka positiivset , mitte ei rõhutataks vaid lapse vigu ja eksimusi.
Kindlasti ei ole õppimine võistlev tegevus Esimeset kuni üheksanda klassini antakse suulisi ja kirjalikke hinnanguid. Samuti saavad õpilased analüüsida enda ja kaasõpilaste töid ja tegemisi. Tähtsal kohal on ka käitumise analüüsimine.
Põhjalikumate kirjalike hinnangute sagedus sõltub sellest, kui palju laste ja nende vanamatega jooksvalt suheldakse. Kui suhtlus on tihe ja mõlemapoolselt toimiv, siis pole põhjalikumaid kokkuvõtteid vaja teha kuigi tihti.
Alates üheksandast klassist minnakse üle numbrilisele hindamisele. Hinnanguid antakse edasi kuni viimase kooliastme lõpuni. Numbriline hindamine on sarnane tavakooli hindamissüsteemile: hinded 1-5ni. Igale hindele annab õpetaja põhjaliku hinnangu, miks õpilane on oma hinde vääriline.
Iga õppeaasta lõpus saadakse kirjakeelne tunnistus , kuhu iga
aine õpetaja on midagi konkreetse õpilase kohta kirjutanud ning tema arengut iseloomustanud.
kokkuvõte.
Meie koolist ellu astuv noor inimene on loova mõtlemisega, utugeva enesetunnetsega, emotsionaalselt intelligentne, viisakas ,austav nii enda, kui teiste suhtes, hooliv , heatahtlik , tajub maailma ja ennast kui ühtset tervikut, hindab ilu, puhtust ja korda, väärtustab elu, hoiab loodust, tunneb enda väärtust, armastab ennast ja teisi enda ümber, näeb, märkab, tajub, mõistab maailma, tajub ja analüüsib kogemusi, omab iseeneslikku soovi õppida ja areneda, on motiveeritud, elujaatav ja psüholoogiliselt terve ja rõõmsameelne, oskab võtta vastu otsuseid ja võtab vastutuse oma elu eest.
Allikad:
Silja Hiielaid
Waldorfpedagoogika lapsed
Diplomitöö
Juhendaja : Maarika Pukk, MA
Tallinn 2007
www.edutopia.org
www. ovaal .ee
http://southerncrossreview.org/68/sagarin-waldorf.ht m