vanas heas mõttes ära õppima. Lastel on kanda hirme ja muresid, mille raskus ületab nende hingejõu varud, ja ainus nägija ning aitaja saab vahel olla õpetaja. Tänapäevases maailmas on ajast ja arust loetud teadmiste siirdamine õpetajatöö peamise asjana, vaid selleks on niisuguse keskkonna loomine, kus saaksid areneda inimlapse isiksuseomadused, millest sõltub tema edasine elu. Rahamaailmas, kuhu end eliidiks lugenud on meie ühiskonna juhtinud, suudab õpetaja kõigile aja vaimust tulenevatele väljakutsetele vastata vaid siis, kui ta tajub ühiskonna hoolimist. Paraku väljendub see palgas. See on olnud traditsiooniliselt armetu. Meie põhjanaabrite juurde sõidetakse praegu kogu ilmast uurima, mis ime väel suutsid nad noorte haridustaseme rahvusvahelistes võrdlusuuringutes tõusta maailma tippu. Sakslased on nimetanud Soomet haridusparadiisiks, millele võlgnevad oma edu ka maa muud eluvaldkonnad.
Praktilise intelligentsuse testid hindavad vaimseid protsesse, mis käivituvad inimeste arukal tegevusel. Praktiline intelligentsus üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilise ja praktilise intelligentsuse erinevus. Tradisioonilised intelligentsustestid ei suuda praktilise intelligentsuse tahke adekvaatselt mõõta, leiti 20 aastat tagasi. (1988) R. STERNBERG osutab, et traditsioonilised testid ei mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel, nagu näiteks sellise ül lahendamisel: Mart on pikem Jürist, Jüri on pikem Juhanist. Kes poistest on kõige lühem? Praktiline intelligentsus on see igaühe erinevus, kuidas ta selle ülesande lahendab. Seega tavaline prühhomeetria ei pööra testülesannete taga olevale arutlusele või selle erinevustele kuigi palju tähelepanu. Veel erinevusi: IQ testi on
vanemate arvamus) (Sepp 2010: 63). 13 Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimiseks psühhomeetriliste testidega ja samuti pole see ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvastamiseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama (ibid.) Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi (etappide) mudel (Ziegler, Ströger 2003), mis hõlmab tervet identifitseerimise protsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (tabel 1) väitel (Sepp 2010: 63). Tabel 1. Andekate identifitseerimise ENTER-mudel Diagnoosimine Meetodid
Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. http://opleht.ee/1792-muusikaline-lisategevus-eriruhma-lastele/ i. Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi Tallinna Heleni kooli surdopedagoog Kaia Maripuu aitab lapsi , kelle maailm on vaiksem kui tavalastel . Kuulmispuuetega laste õpetajad peavad endast palju andma , laste edusammud pakuvad aga ehk enamgi rõõmu kui tavakoolis. Kuna 1990-ndate algusest surdopedagooge Eestis enam ei õpetata , on selle ala spetsialistidest suur puudus .
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
- Karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- au+toriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Seadused põhinevad
...........................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178
uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest
Kõik kommentaarid