ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Vormistamise ülesanne 1

VORMISTAMISE ÜLESANNE 1 TUNNITÖÖ Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima;

Andme-ja tekstitöötlus

38

docx

Andmeanalüüs: Faili vormistamine

Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka

andmeanal��s

466

doc

Andmeanalüüsi konspekt

Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus-  sugu;  jah/ei Järjestustunnus-  kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile),  kui suured on klaassid- väga suured, suured jne,  milline kooli maine- väga hea, hea jne,  millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus-  1-väga hea, 2-hea jne (NB

Andmeanalüüs i

50

pdf

Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös

andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad. Näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes jne. Selliseid omadusi nimetatakse muutujateks. Omadusi, mida saab mõõta nii (või mis on juba kokku võetud nii), et iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot, nimetatakse tunnusteks. Väärtused Objektid ja tunnused peavad olema valitud enne andmete kogumist. Andmete kogumise käigus püüame saada tulemuse või vastuse iga objekti kohta kõigi meid huvitavate tunnuste lõikes ­ statistika terminoloogiast lähtudes on need väärtused. Nii võivad tunnuse ,,haridus" võimalikud väärtused olla näiteks ,,algharidus", ,,põhiharidus", ,,keskharidus" ja ,,kõrgharidus", aga tunnuse ,,vanus" väärtused näiteks arvud ,,12", ,,27", ,,6" jne. Näeme, et andmed ehk väärtused võivad olla nii arvud kui ka sõnad.

Andmeanalüüs

31

pdf

Äriuuringute alused

mõista inimese käitumist ja tegevusi. See on üsna sobiv organisatsioonide, rühmade ja üksikisikute uurimiseks. Kvalitatiivsed meetodid rakendavad piiratud arvu vaatlusi ja püüavad seletada probleemivaldkonna eri aspekte. Lisaks on olemas ka kombineeritud meetod, kus kasutatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid järjestikuselt, paralleelselt kui ka koos. UURIMISDISAIN Uurimisdisain on plaan siit sinna saamiseks ning peab uurijat juhtima andmete kogumise, analüüsimise ja interpreteerimise käigus. Uurimisdisaini eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist, kõrvaliste ja väliste asjadega tegelemist. Uurimisdisaini komponendid: · uuringuküsimus · läbimõeldus, kuidas andmeid · uuringu väited väidetega siduda · uurimistasand · kriteeriumid leidude tõlgendamiseks

Majandus

12

docx

Teadustöö alused kordamisküsimused eksamiks

 Uurimismeetodi valik  Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine  Uurimismaterjali analüüs  Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 6. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. 7. Mis on tsiteerimine?

Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringumeetodid

19

doc

RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT

ressursid). Sellisel juhul kasutatakse kogumi statistiliste parameetrite (kogumi keskväärtus, standardhälve) hindamiseks väljavõttu ehk valimit. Valimi kasutamise põhjused: · kogumi vaatlus on praktiliselt võimatu; · kogumi vaatlus on liialt kallis; · kogumi vaatlus rikub kogumit. Valimite kasutamisele pandi teoreetiline alus 19.saj keskel, mil Norra statistik Kiaer avaldas oma töö representatiivsest valikumeetodist. Valimite moodustamise viisid jagunevad kaheks: 1. Valikuuring on statistiline uuring, milles otsustused kogumi kohta tehakse valimi (kogumi ühe osa) baasil. 2. Tõenäosuslikud valikud - iga kogumi objekti jaoks on teada tema üldkogumisse sattumise tõenäosus. Lihtne juhuvalik. Kõigil üldkogummi objektidel on võrdne valimisse sattumise tõenäosus. Näiteks juhuslike numbrite alusel. Süstemaatiline valik. Objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. Näiteks

Planeetide geoloogia

55

docx

UURIMISMEETODID

probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid… – Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus • Mõlemad: – Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid – Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed • Ometi on väga olulisi erinevusi: – Erinev auditoorium • Ajakirjandus – laiem auditoorium

Uurimismeetodid

Meedia

Kommentaarid (0)