Brandy Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Reeglina serveeritakse konjakit ja brändit aroomiklaasist serveerimismaht 4-8 cl Brändidel on klassifikatsioon ja vanemaid brändisi juuakse pigem puhtalt kui segatakse. Klassifikatsioon: V.S - noorim destillaat ei tohi olla alla kahe ja poole aasta vana; V.S.O.P noorim destillaat ei tohi olla alla viie aasta vana; EXTRA noorim destillaat ei tohi olla alla kuue aasta vana. Klassifikatsioon: Fine - küpsenud tammevaadis minimaalselt 2 aastat V.S.O
Brandy Galina Latkina Kp43 Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Reeglina serveeritakse konjakit ja brändit aroomiklaasist serveerimismaht 4 8 cl brändidel on klassifikatsioon ja vanemaid brändisi juuakse pigem puhtalt kui segatakse. Klassifikatsioon: V.S noorim destillaat ei tohi olla alla kahe ja poole aasta vana; V.S.O.P noorim destillaat ei tohi olla alla viie aasta vana; EXTRA noorim destillaat ei tohi olla alla kuue aasta vana. Klassifikatsioon:
Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut Rumm valmistatakse lahja alkoholi destilleerimisel Reserva ehk premium rummid Üldjuhul karamelli ei lisata Vanemate ja eelmistest pikemat aega tammevaadis küpsenud rummide segud Neid rumme toodetakse väga hoolikalt Eriliste lõhna ja maitseomadustega. Mitmekesisus/jagunemine Rumme ei ole lihtne liigitada, sest puudub ühtselt kokkulepitud rummimääratlus Väga üldiselt võib rumme jagada kolmeks: valged (heledad), kuldsed ning tumedad rummid. Lisanditest lähtudes räägitakse vürtsitatud, maitsestatud ja premium rummidest Kuldsed rummid heavy, aged, golden, amber rum nii nimetatakse kuldseid rumme
lõunarannikul. Esimene teadaolev Normandia destillatsioon viidi läbi Gouberville'i ,,Krahvi" poolt aastal 1554. Kus toodetakse? Calvadosi toodetakse Põhja-Prantsusmaal, Basse Normandie Piirkonnas. 70% kogu maailma toodangust toimud just seal ning ametlikku Calvadosi nimelist jooki saab toota ainult seal või selle piirkonna vahetus läheduses. Calvadosi klassifikatsioon Fine küpsenud tammevaadis min 2 aastat V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toitainete sisaldus õuntes Toitaine ühik kogus Nimetus Kogus, mg Energia Kcal 40,3 K 130
melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse segu lahjendamiseks vesi ja pärm ning lastakse käärida. Kääritamine ja destilleerimine- Lühikese, 24–28 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul saadakse mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva käärimisajaga saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol. Küpsemine- Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 1–10 aastat (vahel isegi kuni 30 aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Segamine- Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Vaadis küpsev alkohol on kangem kui valmisprodukt, seepärast lahjendatakse see destilleeritud veega sobiva kanguseni.
kaheks: mixto ja 100% agave. Mixto's on kasutatud vähemalt 51% agaavisuhkrut, ülejäänu tohib olla ka mõni muu suhkur. Sellise segamise ainuke eesmärk on tootmiskulusid madalamal hoida, kvaliteedile mõjub see pigem halvasti. 100% agave tohib sisaldada ainult agaavisuhkrut. Kvaliteetse tequila otsimisel on see tähistus heaks alguseks. Laagerdumise järgi jaguneb tequila neljaks: Blanco ehk Silver ehk plata on värvitu ja tammevaadis küpsemata tequila, mis villitakse hiljemalt kahe kuu jooksul pudelisse. (õige) Oro ehk Gold ehk joven abogado samuti noor tequila, mida on kuldseks värvitud karamelli, glükoosi, glütseriini ning erinevate lõhna- ja maitseainetega. Reposado kahest kuust kuni ühe aastani tammevaadis hoitud Blanco. Vaadis hoidmine annab joogile värvi ja lõhnabuketi ning pehmendab maitset, samas säilitab sinise agaavi maitse.
spetsiaalseid veinipärme, orgaaniliste veinide puhul ka metsikut pärmi), elevaazist ehk arendamisest ja stabiliseerimisest ehk veini puhastamisest. Valge veini valmistamine Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Protsess ise on järgmine: 1. Varretustamine (harvadel juhtudel osaliselt ei teostata). 2. Pressimine (kerged lihtsad veinid, tumedad marjad) või purustamine (täidlased, komplekssemad ja hiljem tammevaadis arendatavad veinid). Pressimisele järgneb virde setitamine ja fermentatsioon. Purustamisele järgneb matseratsioon, siis pressimine, setitamine ja fermentatsioon. 3. Matseratsioon ehk leotamine koos kestadega (mõne tunni jooksul). Ei tehta kergete veinide ja tumedatest marjadest veinide puhul. 4. Matseratsiooni lõppedes toimub pressimine, et saada virre. 5. Virde setitamine kiire jahutamise meetodil. 6
Mõisted VITIS VINIFERA- METSIK VIINAMARJATAIM PHYLLOXERA- VIINAMARJATÄI BOTRYTIS- VÄÄRISHALLITUS CHATEAU- VEINIMÕIS BORDEAUX`IS CLOS- VEINIMÕIS BURGUNDIAS DOMAINE- VEINIMÕIS HISPAANIAS MIS EN BOUTEILLE- VILLITUD MÕISAS CRU CLASSE- KÕRGEMAD KVALITEETKLASSID CUVEE-SEGATUD VIINAMARJASORTIDEST VEIN VILLAGE- VEINIKÜLA VENDAGE TARDIVE- HILINE VIINAMARJAKORJE RESERVA- TAMMEVAADIS HOITUD MIINIMUN 3-4.A
Siider, millest kalvadadost valmistatakse, valmib 6 nädalat kuni 3 kuud. Esimese destileerimise tulemusena saadakse 20-30 % baasjook. Teise destileerimisega saadakse umbes 70% õunapiiritus, mis villitakse tammevaatidesse, kus aastate jooksul valmib kalvados. Tamm annab joogile värvuse, huvitavad aroomid ja hea maitse. Enne pudeldamist, lahjendatakse kalvados 40-43 % . 3 kuu jooksul lastakse joogil rahuneda ja segatakse erinevatest kalvadostest kokku pudeldamisele minev jook. Liigitatke tammevaadis tammevaadis seismise järgi. Rumm Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destileeritud jook, mis on valmistatud suhkruroost saadud mahla või melassi kääritamisel ja destileerimisel. Peaaegu valkjat või värvusetud destilaati hoitakse seejärel tammest või mõnest muust puust tehtud vaatides. Rummidele puudub ühtne liigitus. Ei ole ka kindlat alkoholiprotsenti neile määratud. Kolumbias on alkoholisisaldus vähemalt 50%, Venetsueelas u 40% ,
on nelinurk Granvas: See on madalakvaliteediline vahuvein. Teiseks käärimiseks pannakse vein vähemalt 20 päevaks suurtesse hermeetilistesse mahutitesse. Eraldusmärgiks korgil on ring Gaseeritud vein: Lõpuks esitletakse ka gaseeritud veini, mida ei loeta vahuveiniks, kuna kogu veinis sisalduv gaas lisatakse sinna kunstlikult. Eraldusmärgiks korgil on kolmnurk TARBIMINE Õige temperatuur: 6–8 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud valge vein 10–12 ºC rosé; tammes küpsenud valge vein 12 ºC kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud valge vein 14 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud punane vein; vähese tanniinisisaldusega punane vein 16 ºC noor täidlane punane vein 18 ºC hästi küpsenud ja väljaarenenud lõhnabuketiga punane vein; kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud punane vein 18–20 ºC noored ja tanniinised veinid
hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid: siili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere'i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tsiilis Merlot' pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere'iga, mille juuretäi Bordeaux'
kvaliteetveinide valmistamisel. · Fermentatsioon (virde kääritamine, kus lisatud pärmirakud muundavad virdes olevad suhkrud alkoholiks) kontrollitud temperatuuril (max. 18 °C, 5-16 päeva jooksul) suletud anumas · Fermentatsiooni peatamine väävli lisamisega · Stabiliseerimine (veini selitamine e. pärmirakkude ja muu sette eraldamine) Veini arendamine · Meetod 1 laagerdamine e. arendamine suletud roostevabast terasest anumas või tammevaadis. Vein suletakse pärast stabiliseerimist hermeetiliselt anumasse ja hoitakse seal keldrijaheduses tavaliselt 6-12 kuud, tagamaks veini küpsemist. Seejärel peenfiltreeritakse ja pudeldatakse. · Meetod 2 sur lie e. arendamine tammevaadis pärmisettel. Vein valatakse tammevaatidesse ja lisatakse pisut surnud pärmisetet. Kord või kaks päevas teostatakse batonnaaz pärmisete aetakse põhjast üles ja segatakse koos veiniga. Sur lie kestus 1-6 kuud
Prantsuse sõnalt ''kohvi tõukaja''. *punane ja valge vein-punaseveini klaas on pikem, kui valgeveini klaas. Pikajalaga, mille suu koondub väikseks sõõriks. *Partfait-vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks. *sherry-kangestatud veinile 6-13cl. *Champagne-pikajalaga, peenike klaas. U 12-16 cl. Erineva kujuga klaasid. *aroomiklaas- ehk konjakiklaas. 24-48 cl. Eksklusiivseid, pikki aastaid tammevaadis küpsenud rumme serveeritakse *likööriklaas-kellukesekujulise kupaga, pika jalaga ja ümmarguse kabjaga . *napsuklaas-5-7 cl. Paksust klaasist, keskmise suurusega . *sour'i klaas-valmistatakse segujooke . 8-15 cl.
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul
Taim ise pärit aga Indoneesiast, kust ta 2000 aasta vältel levis läbi Hiina ja India Aafrikasse, kust maurid ta omakorda Portugali tõid. Seiklejad, kes saabusid vastavastatud Ameerikasse ja ka eelmainitud Kariibimere saartele panid tähele midagi mis oli sama väärtuslik kui kuld. Kui mitte väärtuslikum kohalik kliima sobis ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ja juba mõne aja pärast purjetasid Euroopa poole esimesed suhkrulastis laevad. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema ühest kuni kahekümne, vahel isegi 30 aastani. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Harilikult kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi vaate. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme
Iiri viski Viski on pika ajalooga jook. Eestis on viski alles lapsekingades. Viski on teraviljadest destilleeritud kange alkohoolne jook,mis küpseb tammevaatides. Joogi värvus,aroom ja maitse sõltub vaadis küpsemise ajast. Tuntumaid viskimaad on Iirimaa,Sotimaa ja Ameerika Iiri viski ehk Irish valmistatakse odralinnastest. Destilleeritakse vähemalt 3 korda ning küpseb tammevaadis vähemalt 3 aastat Aroomilt on iiri viski parfüümne, liköörne ja maarohune Vanaiiri keeles on viski Uisce Beatha ehk ,,eluvesi" Valik iiri viskisorte Eestis Jameson Irish välimuselt kena,kuldne,kirgas. Maitselt on rikas,magus,mandlikoorene,pehme ning aroomilt on tammine,vaigune, iirisekomm,pähkline,burboonine Asukoht poelettidel on viskide juures,enamasti sotimaa viskide vahetus läheduses,kättesaadavus on hea.Hinnaklass varieerub 9.89-23
Brändi Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% 60%) mahu protsenti alkoholi. Piirkondlikud brändisordid on konjak, armanjakk, vinjakk. Õunabrändit nimetatakse kalvadoseks Brändisid valmistatakse riikides, kus toodetakse ka viinamarjaveine. Liviko valikus on esindatud tuntud brändid nii Hispaaniast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Meie kuulsaimad kaubamärgid pärinevad Hispaania legendaarsest
jääkidest. Näited: Laua Viin, Saaremaa Viin Rumm Rumm on kange, kuni 96%-se alkoholisisaldusega jook, mis saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel kas suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist. Rummi valmistamist suhkruroomelassist nimetatakse tööstuslikuks menetluseks ja rummi valmistamist suhkruroomahlast põllumajanduslikuks meetodiks. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema ühest kuni kahekümne aastani. Näited: Caribba Negro, Stroh, Bacari Superior Viski Viski on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja
Koostas: Andrus Saartok Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% - 60%) mahuprotsenti alkoholi. Valmistamine Rääkides konjakist ja brändist, tasub tähele panna - nende jookide baasiks ei ole teraviljapiiritus, vaid piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Calvados`e baaspiiritus saadakse aga õuntest. Slivovitz`i oma aga sootuks ploomidest. Meelde tasub jätta ka väide - kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid. Mida see tähendab
marjane, sisaldab sinist ploomi ja musta kirssi, mustikase ja põldmarjase alatooniga Montepulciano Itaalias kasvatatav; veinid on tavaliselt talupogelikult sirgjoonelised, veidi robustsed, küpse kirsi ja ploomi maitsega, järelmaitselt veidi vürtsised-ürdised ja marjaselt mahlased Nebbiolo Põhja-Itaalia Piemonte tippsort; veinid on täidlase dja vürtsised, tunda on suitsu ja ploomi, musta kirssi ja ka lagritsast ja röstitud kohvi; laagerdatakse tammevaadis Pinot Noir Burgundiast, parimad veinid pärinevad Cote d Or`ist; veinide aroomi ja maitseskaala võib olla väga lai Pinotage Lõuna-Aafrika kuulsain nn oma sort; vein on ürdine, suitsune, tunda lagritsast ja üleküpsenud arooniaid Primitivo Lõuna-Itaalias kasvatatakse; veinid on tihedad, ürdised, kõrge alkoholisisaldusega, järelmaitses on tunda lausa kõrbenud marju, lagritsast ja röstitud kohvi
B1 mg 0,04 polüküllastumata rh g 0,11 Vit. B2 mg 0,03 Vit. B6 mg 0,05 Valmistamise tehnoloogia Selekteeritud siidriõunad/pirnid Purustamine Virre Naturaalne kääritamine siidriks (4-6 nädalat) 1000kg õunu 750 liitrit siidrit Ühe või kahekordne destillatsioon Laagerdamine tammevaadis vähemalt 2 aastat Erinevused olenevalt valmistamismeetodist Potstill meetod: Kerged õuna aroomid, kestev järelmaitse Aastatega muutub maitse sügavamaks, külluslikumaks Pikim laagerdusaeg 20-25 aastat Kolonndestillatsiooni meetod: Tugev õunte aroom, puuviljane maitse Ideaalne noore Calvadosi tootmiseks Pikim laagerdusaeg 12-18 aastat Potstill meetod Traditsiooniline potstill 1. destillatsioon:
valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. On destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. Iiri viskid on harva suitsused. Aroomilt parfüümsed, liköörsed ja maarohused. Erinevus Soti viskidega seisneb selles, et aroomis ja maitses puudub turbasus ja suits. Teravilja kuivatades ei puutu vili suitsuga kokku. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Soti viskide puhul kasutatakse küpsemiseks pruugitud ja röstitud burbooni-, rummi- ja serrivaate. Soti viskid
Denominacion de Origen (DO) kvaliteetvein Denominacion de Origen Calificada (DOC) kõrgema klassiga kvaliteetvein Viimane neist on üsna uus ja selle alla kuulus pikka aega ainult Rioja (alates 1991. Aastast). Praeguseks on lisandunud ka Priorato. Laagerdumisaja terminid Alljärgnevad reeglid on kohustuslikud Riojas, kuid neid kasutatakse ka teistes piirkondades. Eri paikades võivad ajapiirangud olla erinevad. Joven, Sin Crianza noor vein, mida ei ole tammevaadis laagerdatud või on seda tehtud lühikest aega (3-6 kuud) Crianza - veini on laagerdatud vähemalt kaks aastat, sellest ühe aasta tammevaadis Reserva veini on laagerdatud vähemalt kolm aastat, sellest ühe tammevaadis Gran Reserva veini on laagerdatud vähemalt viis aastat, sellest kaks aastat tammevaadis Hispaania Rioja Kuulsaim Hispaania veinipiirkond jaguneb kolmeks: Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Basa.
Chardonnay on kahtlemata kõige populaarsem hele viinamarjasort maailmas, seda tänu oma pretensioonitule iseloomule ja tõsiasjale, et ta on hõlpsasti veiniks muudetav. Chardonnayst tehakse klassikalist valget burgunderit ja see on üks kolmest sordist, millest harilikult sampanjat (Cava't) valmistatakse. Sellest sordist valmistatud veinid on sõltuvalt valmistamistehnoloogiast kas kuivad, värsked ja kerged (karge õunataoline maitse), kesktäidlased või tammevaadis laagerdumisest tulenevalt täidlased (õlijad). Chardonnay sobib tammevaadis laagerdamiseks. See annab veinile maitsesügavuse, mida teiste menetlusega ei saavuta. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 4 Muscat - on väga levinud viinamarjasort mida kasvatati Kataloonias juba Egiptlaste ajal. See on väga iseloomuliku tsitruselis-vürtsika lõhnaga mari. Lisaks väga eripäraste magusate või
Kanada viski- põhitooraineks rukkis Dzinn- mais, nisu, oder, rukkis, kuid lisatakse juurde marju-peamiselt kadaka marju, puuvilju, tsitruliste koort, ürte ja vürtse. Rumm- kange, meil kuni 80 protsendilse sisaldusega jook, mida saadakse suhkruroo melassist või suhkrumahlast ja siirupist. Kõrgema alkohooli sisaldusega rummid üle 70 protsendilse Värvuse järgi: valged rummid- testileeritakse üks kuni kolm aastat tamme vaadis. Kuldne rumm- kolm aastat vanad ja tammevaadis laagerdunud, lisatakse suhkut. Tume rumm- lisatakse rohkelt suhkrukaramelli, hoitkase tammevaadis vähemalt neli aastat. Viin- neutraalse maitse ja lõhnaga, veega lahjendatud piiritus. Valmistatakse kartulist või teraviljast mis kääritatakse pärmiga. Euroopas viina minimaalne sisaldus 37,5 %. Viin jaguneb kolme põhigruppi: · maitsestamata viin · maitsestatud viin · puuvilja viinad
Nimelt kõik keeratava korgiga veinid on valmis kohe joomiseks ja säilitada neid üle 3-5 aasta ei ole mõtet. Seevastu punased veinid, mis on traditsioonilisest korgist, kõrge parkainete ehk tanniinide sisaldusega, sobivad väga hästi keldrisse laagerduma ja nende säilitamise tulemusena muutuvad need täidlased punaveinid tõesti paremaks. Valgetest veinidest sobivad säilitamiseks täidlasemad (ja tavaliselt ka tammevaadis hoitud) veinid. Üldistatult võib öelda, et soodsamad ja stiililt kerged veinid on kohe joomiseks ja hinnalisemad ning täidlasemad veinid muutuvad säilitades paremaks. Meie poodides on saadaval rohkem veini, mis on valmis kohe joomiseks. Säilitamiseks ja erilise sündmuse jaoks hoidmise veini leiab veinisõber pigem vinoteekidest. Paljud tootjad valmistavadki veini, mida poest ostes on võimalik juba sama päeva õhtul nautida.
veega ning siirdatakse seejärel padadestillaatorisse, kuhu vastavalt retseptuurile lisatakse ka marjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel redestilleeritakse jook lõplikult. 16.BRÄNDI Brändiks võib nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Brändi valmistamine: *Veini tegemine *Destilleerimine *Baaspiirituse laagerdumine tammevaatides *Erinevate brändide segamine *Müügikanguseni lahjendamine *Villimine 17.KONJAK Konjaki alkoholisisaldus ei tohi olla alla 40% vol. Konjak on valimistatud Prantsusmaa ainult ühes piirkonnas Cognacis. Konjaki valmistamine: *Veini valmistamine *Destilleerimine pajadestillaatoris ja saadakse
departemangus valmistatud õunabrändi kohta. Mujal, muul viisil või teistsugusest toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack. 24. Kanged alkoholid ja nende liigitamine. Liköör - suure suhkrusisaldusega alkohoolne jook. Jaguneb: · Lahjad (kangusega alla 2530% · Kanged (kangusega üle 2530%) Brändi laiemas mõttes puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaat. Erinevad brändid on: · Kalvados õunabrändi · Applejack - uus-inglise brändi, mis sarnaselt kalvadosega destilleeritakse käärinud õunasiidrist · Metaxa - Kreekast pärit viinamarjabrändi ja muskaatveini segu · Konjak - tooraineks on piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Viski - tammevaadis laagerdunud kange, 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mille lähteaineks on teravili oder, mais, nisu, rukis
ja kerge hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane inglise stiili baasalkohol. Vastavalt väljakujunenud stiilile praktiseeritakse nii kolonn- kui padadestillatsioonimeetodit, vahel ka mõlemaid kombineeritult. Washi happesuse tõstmiseks kasutatakse rummi destilleerimisel alati ka nn backset ehk sour mash meetodit. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 120, vahel harva isegi 30 aastat. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Reeglina kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel parananeb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme
Kontraktsiooni tõttu on massiosa leidmine raskendatud, kuid ligikaudu on ta 33% Veini kääritamisel hakkab pärmiseentel paha ~14% juures ja varsti lõpetavad nad glükoosi redutseerimise sootuks. Naturaalvein ei ole üle 16% kange, pikaajalisel kääritamisel on võimalik saada ka 18% alkoholisisaldusega veine, kuid enamasti saadakse sellised kraadid piirituse lisamise teel Alkohoolsete jookide valmistamine Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid laagerdatakse aastaid tammevaadis Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) - viinamarjamahlast Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest Rumm- Suhkruroost Tequilla - Siniagaavi mahlast Calvados - Õunamahlast Slivovits - Ploomidest etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit Kasutamine Metanooli: keemiatööstuses tootmise lähteaine. lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite
Veinid on osutus Itaalia tagasihoidliku happega, aga Primitivoks. tuliselt vürtsised ja suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega. Maitsest võib leida punast sõstart, pihlakat ja ka tumedaid kirsse. Tammevaadis laagerdunud veinides muutub marjamaitse mõrkjamaks ja küpsemaks, samas võib hakata häirima tamme puidune park ja tanniinid. Joogiõpetus.
kääritamise teel 3)Segujoogid on näiteks: portvein, kokteilid 4)Muud alkoholi sisaldavad tooted on näiteks: denaturaat (tehniline piiritus metanooli lisandiga), odekolonn (sisaldavad 60% etüülpiiritust, eeterlikke õlisid ja teisi lisandeid) ja muud kosmeetikatooted, mitmesugused lahustid, puhastusvahendid, vedelkütused jmt. Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid laagerdatakse n aastat tammevaadis Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) - viinamarjamahlast Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest Rumm- Suhkruroost Tequilla - Siniagaavi mahlast Calvados - Õunamahlast Slivovits - Ploomidest etc. , etc., etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit 4 Alkoholide tarvitamine Joove: meeleolu tõus, jutukus, elavus väsimus, kõne ja liikumishäired, loidus, unisus tugevad tasakaaluhäired mälukaotus (uinub, kus juhtub).
Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taset, samuti veini täidlust ja stiili. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritavad seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla-kesta vahekord, seda enam võimendab see sordi omadusi. Mustades
( nt Faustino) ja teine modernset (Marques de Vitoria) veini. Praegu räägitakse juba postmodernistlikust Rioja veinist. See tähendab ennenägematult töömahukat aiahooldust, ( lehtede pügamine, nn roheline korje osa kobaraid eemaldatakse enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid tehnoloogilisi võtteid. Viimaste alla mahub üliküpsete marjade ülipikk kääritamine ja leotamine (kuni 30 päeva) või fermentatsioon tammevaadis. Mõistagi on postmodernismi tulemuseks eriti võimsa struktuuriga ja kanged veinid, mis on võitjad maailma degustatsioonisaalides ja mida on hea ameeriklastele maha müüa, aga mis ei esinda enam Rioja ajaloolist ideaali. Kokkuvõtvalt võib öelda, et postmodernne Rioja on ühendanud endas vana stiili tammisuse ja piprasuse , uue stiili mahlakuse ning uuele maailmale tüüpilise kõrge alkohooliprotsendi. Postmodernismi
Erinevalt konjakist on armanjak kangema ja tulisema maitsega. Armanjakid klassifitseeritakse kvaliteedi järgi 3 ametlikku klassi: · kolmetärni armanjakid- noorim kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 2,5 aasta vana · VSOP- noorim kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 5 aasta vana · Extra armanjakid, milles on noorim kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 6 aasta vana Brändi Vähemalt aasta tammevaadis laagerdatud viinamarja destillaat Prantsusmaal ja ka mujal maailmas: Armeenias, Gruusia, Ukrainas, Aserbaidzaanis, Moldovas, Uspekitanis, Lõuna- Aafrikas, Austraalias, Portugalis, Mehhikos, Inglismaal, Israelis jne. Nimi tuleneb hollandi keelsest väljendist bramdwiju ehk põletatud vein. Brändi sobib hästi lihtsama toidukorra või lõunasöögi lõpetuseks. Võib kasutada ka erinevates kohvikoktelides ja teistes afterdinner segujookides
0 +IV -II C6 H12 O6 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH3-CH(OH)-COOH Tehnilist piiritust toodetakse ka tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosist (hüdrolüüspiiritus) ja Eteeni hüdraatimisel Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid laagerdatakse n aastat tammevaadis Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) - viinamarjamahlast Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest 4 Rumm- Suhkruroost Tequilla - Siniagaavi mahlast Calvados - Õunamahlast Slivovits - Ploomidest etc. , etc., etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit Etaandiool Magus, kuid tappev viskoosne vedelik. Seguneb hästi veega ja kasutatakse antifriiside ja piduriõlide valmistamiseks,. CH2(OH)-CH2OH Propaantriool (glütseriin)
destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik tugev puuviljalisus, mis aastatega taandub, lastes tamme mõjul üha enam esile tõusta pähkli-, tubaka-, vanilje- jm nüansse. Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Kehtiva seaduse järgi võib kalvadosena kaubastada toodet, mis on destilleerimise järel minimaalselt kaks aastat tammevaadis laagerdunud. Eriealiste kalvadosepartiide segamisel peab markeering näitama neist noorima vanust: *** või Fine - miinimumiks 2 a Vieux või Réserve - miinimumiks 3 a VO, Vielle Réserve, VSOP või Grand Solage - 4,5 a Napoléon, XO, Extra, Hors d´Age või Age Inconnu - üle 6a Millesimes on aastakäigu kalvados - etiketil on näidatud selle tammevaati villimise aasta Produit Fermier või Production Fermiere - kalvados on valmistatud konkreetse tootja ühe viljapuuaia õuntest Tarbimine
Austrias kannab nime Morillon, Jura piirkonnas aga Melon d'Arbois. Kohaneb kergesti iga pinnase ja kliimaga. Chardonnay'st saadud veinid on kompleksed, puuviljased, mahlased ja tasakaalustatud happega. Neis on sageli tunda vanillinüanssi ja kollast küpset õuna. Burgundias annab valgeid tippveine, millel on pikk arengupotensiaal ning mille aroomi lisandub pähklit, mandlit ja veidi ka iirist. Uues Maailmas laagerdatakse-kääritatakse Chardonnay'd tammevaadis, et saada võimalikult burgunderi-laadset veini. DNA-analüüsid näitavad, et mari on sugulane Pinot' perekonnaga, teised spekulatsioonid jälle väidavad, et mari pärineb Liibanoni aladelt. Chenin Blanc üks tähtsamaid Loire'i oru viinamarjasorte. Veinid on väga aromaatsed, hea happega ja puuviljased. Kui viinamarjad on korjatud hilissügisel, võib vein olla magus, elegantse happega ja väga pikaealine. Tähtsal kohal on mari Lõuna-Aafrika Vabariigis,
nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Lühikese, 2428 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol. Kääritamisel saadavat segu, Inglise keeles wash, destilleeritakse. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 110 aastat (vahel isegi kuni 30 aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Kasutusel on enamasti endised burbooni tammevaadid, kasutatakse ka roostevabast terasest anumaid ja teistest puuliikidest tehtud vaate. Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Suhteliselt vähe on segamata rumme. Omavahel segatakse nii
nind make tagasi vedada. 3. VIINAPUUD JA SORDID 3.1 Viinamari Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taste, samuti vaini täidlust ja stiili. Sort (varieteet) määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritada seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla- kesta vahekord, seda enam võimendab see sordid omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest
Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel ( Portugal), šerrisid (heeresid) Lõuna- Hispaanias. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nimetatakse neid kangestatud veine ka liköörideks. • Liköörveinid on alkohoolsed joogid, mille puhul mahlade suhkrusisaldusega ca 175 g/l lisatakse brändit või noort konjakit (Pineau de Charantes). Pineau valmistatakse tammevaadis kolmest osast viinamarjamahlast ja ühest osast konjakist. Normandias lisatakse õunamahlale kalvadosi (pommeau de Normandie). • Aromaatilised kangestatud veinid ( tuntumatest vermut) on veinist valmistatud jook alkoholi sisaldusega 14.5-22%, millele on lisatud viinamarjaveini destillaati ja mida on maitsestatud mitmete toniseerivate ja seedetegevust soodustavate ravimtaimede leotisega. Valmistajamaa järgi jagunevad veinid: • Vana Maailma veinid
tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset. Kalaroad kõik sõltub kastmest, milles kala on valmistatud või serveeritud: kooresed kastmed nõuavad suure happesusega ja kihisevat veini sel juhul tuleb valida kuiv vein. Punases veinis valmistatud kala maitseb hea punase veiniga. Tammevaadis laagerdunud Chardonnay sobib hästi suitsukalaga. Koorene ja rammus kekstäidlased ja täidlased veinid sobivad kõige paremini rammusate kastmete koorese maitsega. Chardonnay õlijas maitse täiendab suurepäraselt rammusat kastet. Vältige väga puuviljamaitselisi veine. Tugev toit kui te jälgite kuldset tasakaalureeglit, siis sellist tugevat rooga peab passitama sama raskusastme veiniga: ideaalne on täidlane parkainerikas vein, nagu Cabernet Sauvignon.
veini käärimist (või selle ajal), pineau puhul aga säilib värske mahla maitse ja magusus (konjak lisatakse värskele mahlale ja käärimist ei toimu). Pineau des Charentes´st valmistati pikka aega peamiselt väiksemate konjakimajade poolt ainult isiklikuks tarbeks. Pineau ametlik staatus kehtestati alles 1935. aasta seadusega. Tänapäeval kehtiva ametliku definitsiooni järgi on pineau jook, mis valmistatakse tammevaadis kolmest osast viinamarjamahlast ja ühest osast konjakist, kusjuures mõlemad komponendid peavad pärinema samast toorainest. Kasutatavad viinamarjad peavad olema oma küpsuse tipul, et tagada nende maksimaalne mahlasus. Mahl peab sisaldama 6 untsi suhkrut liitri kohta (10 mahuprotsenti). Konjak lisatakse koheselt peale viinamarjadest mahla pressimist, et vältida käärimist (konjak peab eelnevalt olema vähemalt 1 aasta vaadis laagerdunud). Lõpp-produkti
Traditsiooniliselt pakitakse juustukettad puukastidesse. Brie rasvasisaldus on 45 protsenti. Korralikult küpse Brie de Meaux' juurde sobib vaat et iga valge või punane vein, juustu headus kompenseerib nii mõnegi vajakajäämise veini valikus. Aga siiski, kui valida, siis mida? Kuna juustuvalmistamise piirkond jääb poolele teele Pariisi ja Champagne vahele, siis pole üldse harv juhus, kui juustu kõrvale vahuveini pakutakse. Valge vein tasub valida kuivapoolne, sobib nii tammevaadis laagerdunud Chardonnay või mõni Rioja veinidest, nii mõnegi arvates on isegi Gewürztraminer juustule oivaliseks kaaslaseks. 9. KOHUPIIM Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Mida suurem on kohupiima rasvasisaldus, seda väiksem on happesus.
Viimane staadium, mis mõnede väitel on kõige olulisem viskiteo osa, toimub tihti viskitehasest eemal. Pärast destillatsiooni pumbatakse toorviski alkoholikogujast hoidlasse ja sealt vaatidesse, kus see laagerdub viskimeistri ning aktsiisiametniku pideva järelvalve all. Äärmiselt olulised on vaatide omadused ja kvaliteet, mis peavad tagama toodetava viski standardsuse. Sotimaal kehtestatud ametliku määratluse kohaselt ei vääri viski enne Soti viski nime, kui ta pole kolm aastat tammevaadis küpsenud. Tõepoolest, destilleerimisel saadud kange ja läbipaistev märjuke ei meenuta millegi poolest jooki, mida viskina tunneme (kui suitsuse lõhna ja maitse kõrvale jätame). Neid muutusi, mis märjukest tammevaadis tabavad, saab ainult tervitada. Siiski ei ole ülearune uudishimutseda, et mis seal vaadis ikkagi toimub. Miks peab see olema just tammine ja miks too salapärane protsess peab kestma just vähemalt
Abruzzo Abruzzo piirkonna hinnatuim viinamarjasort on Montepulciano. Pärast marjade pressimist jahutavad uuendusmeelsed veinitootjad selle marjasordi mahla külma veega. Mahla värvus muutub eredaks, aroom intensiivseks. On saanud tavaks, et Montepulciano veini laagerdatakse väiksemates tammevaatides, mis rikastavad selle aroomi tanniininootidega. Abruzzo piirkonnas valmistatakse valget veini enamasti trebbiano viinamarjadest. Tänapäevast veini rikastavad lisaks tammevaadis laagerdumisele lisandunud aroomile enamasti tsitrusviljade, lille-, õuna- ja ürdiaroom. Selle maitse on täiuslik ka täiendava laagerdamiseta. Campaania Molise Apuulia 7 Lõuna-Itaalia „saapakonts“ on paik, kus valmistatakse suurepärase täidlase maitsega punast veini. Palavad päikesekiired, mineraalirikas maapind ja laialt levinud vanad viinapuusordid annavad üheskoos häid tulemusi
Charente'is LäänePrantsusmaal toodetakse konjakit ja Prantsusmaa lõuna osas Armagnacis toodetakse armanjakki. Need on kahtlemata parimad ja tuntumad konjakisordid. Samuti on olnud nad eeskujuks teiste konjakite tootmisel. Konjaki ja armanjaki tootmismeetodeid reguleerivad hoolikalt Prantsuse seadused ja ettekirjutused. Konjakit toodetakse väga lihtsast vähese alkoholisisaldusega valgest veinist, mida destileeritakse kaks korda. Saadud vedeliku laagerdamine tammevaadis annab konjakile ta omadused ja vormi. Hea kvaliteedi saamiseks laagerdatakse konjakit vähemalt kolm aastat mida pikem laagerdusaeg, seda parem ja kallim on konjak. Amanjakki toodetakse üldjoontes samamoodi, ainult selle vahega, et veini destileeritakse ühe korra. EaudeVie (konjak) ja brändi, nagu neid rahvusvaheliselt nimetatakse, võivad olla mitte ainult viinamarja, vaid ka puuviljaaetised. Neid toodetakse näiteks kirssidest, pirnidest ja ploomidest
Kuid saab kasutada ka puuviljade mahlu, mehu ja pressimisjääke, mida on võimalik kääritada. Brändi tähendab sõna põletama, millest on tulnud ka mingil määral toote nimetus, sest brändit saadakse keetmise ehk põletamise teel. Kitsamas tähenduses on brändi viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Brändid on konjakid, armanjakkid jne. Brändisid valmistatakse enamasti ainult teatud piirkondades nende ajaloolisuse järgi. Tooraine Brändide tooraineks on enamasti viinamarjad, kuid kasutatakse ka õunu, aprikoose, pirne ja teisi puuvilju ning nende jääke. Brändisse on segatud ka kõikvõimalikke lisaaineid ja jääkaineid, mis annavad tootele hurmava mitmekesisuse. Brändi puhul on oluline saavutada
1). Mõned veinisõnad raamatu mõistmiseks bensiinine – vanadele Riesling-veinide- küpsenud veinidele. Õhu käes muutub le omane lõhn, millega kaasneb vahel sellise veini aroom kiiresti, omandades ka veini enda õlisus. Väga nauditav. ridamisi uusi nüansse. cuvée – erinevate sortide segu(vein). tammine – veini on pikalt laagerdatud või kääritatud tammevaadis. See annab happeline – veinis on tunda jõu- veinile nii magusa vanillinoodi kui rös- list värsket hapet. Enamasti annab timisnüansse (tammevaati kõrvetatakse see veinile värskuse ja tarviliku mait- valmistades seest tulega), halvemal ju- sesügavuse. Happeline vein on “ha-
0 +IV -II C6 H12 O6 à 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH 3-CH(OH)-COOH Tehnilist piiritust toodetakse ka tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosist (hüdrolüüspiiritus) ja Eteeni hüdraatimisel Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid laagerdatakse n aastat tammevaadis Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) - viinamarjamahlast Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest Rumm- Suhkruroost Tequilla - Siniagaavi mahlast Calvados - Õunamahlast Slivovits - Ploomidest etc. , etc., etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit Etaandiool Magus, kuid tappev viskoosne vedelik. Seguneb hästi veega ja kasutatakse antifriiside ja piduriõlide valmistamiseks,. CH2(OH)-CH2OH Propaantriool (glütseriin) CH2(OH)-CH(OH)-CH2OH Magus, viskoosne vedelik. Seguneb hästi veega
annaabi.ee 
